Huysmans, kes julgustas Vincenti süstemaatiliselt õpingutega tegelema. Vähem kui kaks aastat hiljem, märtsis 1868, jättis Vincent keskkooli pooleli. Viimased 15 kuud lapsepõlvekodus Zundertis veetis ta üksinda looduses uidates. Loodusest sai tema jaoks pelgupaik, kus ta tundis end kindlalt, samal ajal kui lapsepõlvest jäid Vincentile ahistavad mälestused. Hiljem meenutas ta vend Theole: ,,Mu noorusaeg oli sünge, külm ja igav." Vincent suhtus oma eesmärki saada kunstnikuks suure otsustavuse ja tõsidusega. Peamiselt õppis ta ise, kuid traditsiooni kohaselt harjutas ta suure meistrite, peamiselt Jean-Francoise Millet` ja tolle õpilase Israelsi töid jäljendades. Ta otsis professionaalset tuge Brüsseli kunstiakadeemiast ning hiljem isiklikus ateljees oma nõolt, Haagi koolkonna väljapaistvalt esindajalt Anton Mauve`ilt. 1885.aasta sügisel astus van Gogh Antwerpeni
Kui selgub, et vend Theo on samuti surnud, võtab noormees ette teekonna, mille jooksul kohtub mitme olulise inimesega, kellega Vincent enne surma kokku puutunud oli. Kõige rohkem tekitab temas kahtlusi kohalik poiss René, kes kuulduste järgi Vincentit tihti narris ja kellele kuulus ka relv. Kõik asjaolud viitavad sellele, et enesetapp oli siiski mõrv, kuid viimaks selgub, et Vincentit vaevas teadmine, et on oma haigele vennale ja toetajale Theole koormaks ja just sellepärast nii äkiline otsus vabasurma minna tuligi. 3) Siit filmist saab võtta kaks põhiideed erinevast küljest. Esiteks on film erakordne oma teostusviisi poolest. Nimelt on see maailma esimene täispikk maalitud animatsioon. See on imekaunis ood Van Gogh'ile ja ta maalimisstiilile, luues igast tuntumast kunstiteosest oma loo ja stseenid. Kuigi teda ei mõistetud omal ajal, siis täna elavad tema pildid lausa filmiekraanil.
tegelikult on ..." Ta samastas tõetruu kujutamise võime tuntuse ja sedakaudu parima karjäärivõimalusega. Sellel perioodil püüdles ta tõepoolest lakkamatult täiuslikuma joonistustehnika poole igas väikseimaski detailis. Kuid van Gogh avastas üsna varsti, et tehnilisest koostööoskusest ja tõelisuse kujutamisest talle ei piisa. ,, Kui ma vaid suudaksin väljendada seda, mida ma tunnen," kirjutas ta Theole. Van Gogh püüdles lihtsate asjade kujutamisel suurema väljendusjõulisuse poole: näidates piltidel mehi ja naisi igapäevatöid tegemas, puhkamas või melanhooliasse langenuna, kaasnes sellega kaastunne ja süüdistus. Ääretu viletsus, lihtsad inimesed, nende tingimusteta vagadus, tagasihoidlikud esemed ja ümbritsevad maastikud kuulusid tema pildikeelde hiljemgi. Varasele loomeperioodile iseloomulikuna võib välja tuua ka ainesega haakuvad lihtsad toonid
" Endine ooperilaulja Marino Marini kadus 3 päevaks, oli end Lätti joonud (lk11) Eero soolaleivapidu,naine jätab maha sõbra pärast (lk39) Augusti soov mitte lapsi saada (lk46) Maurerilt küsis miilits dokumenti, Maureril olid vaid pildid (lk51) Maurer kardab klaasuksi (lk56) Laura vaatab seebikat; talle meeldis koguaeg korraga lugeda, vaadata seebikaid, juua ja süüa komme (lk58) Theole meeldivad loomulikud inimesed; mitte näitlejad; soovis kaitsekihti veidruste eest pääsemiseks (lk62) Peeter & äikesetorm (lk67) Eero sündis ja elas algul maal, luuletas aga linnast (lk69) August uuris naabermaja igavat elu; kord nägi üht naist (lk75) Augusti seiklus vene okupatsiooni ajal; hoiti saunas vangis (lk78) Laurat sõidutas tundmatu mees linnast välja ja palus naiseks; Laura keeldus & nüüd on tal ärev olla (lk80)
Maalis haiglat ja vaateid haiglast ning mitu autoportreed Lahkus 17. mail 1890 haiglast enda soovidel Auvers-sur-Oise Sõbrunes dr Paul-Ferdinand Gachetiga Õpib söövitustehnikat Kirik Avers'is 1890 Õli lõuendil Pariis, Musée d'Orsay Dr Paul-Ferdinand Gachet Dr Gachet' portree 1890 Õli lõuendil Erakogu Surm Kirjas vennale Theole, kes oli ta elus tema parim sõber : "Kui mul poleks sinu sõprust, sooritaks ma ilma igasuguste süümepiinadeta enesetapu, ja arg, nagu ma olen, teeksin seda lõpuks niikuinii." 27. juulil 1890 lasi end rinda revolveriga, aga suri alles kaks päeva hiljem oma toas Tema vend oli temaga viimastel elutundidel ning suri ise seitse kuud hiljem Viimane "portree" Vincentist Dr Gachet Vincent surivoodil Auvers-sur-Oise 29
kurjaks ja siis viis ta poe ette. 4 lk 85 (Maurer) Räägitakse haigustest (viirused, paelussid jms). Räägib transiitliiklusest ja korteritest jne. 5 lk 92 (Theo) Arendas endast magneetilist meest (naiste jaoks ig). “Ta teadis, et magneetiline mees mõjub alati rahulikult, ei iial närviliselt. Magneetiline mees ei vaata teisele inimesele silma, mitte kummassegi silma, vaid otse ninajuurele, silmade vahele, ja vaatab nii, et tunned alles, kuidas ta pilk sinust läbi tungib.” lk 92 Theole ei meeldinud enam ruumid, kus peegleid ei olnud, sest ta ei saanud ennast vaadata, ega teadnud, milline ta välja näeb. Öösel viidi Viktor miilitsasse (hakkas Balti jaamas lärmama ja ärplema jms). Theo oli naistega eemale hoidnud. Üks naine oli valgete juustega ja teine punapäine (meeldis Theole). Mindi kolmekesi tuppa, Theo jõi viina ja ameles valgega. Punane võttis raamatu kätte ja oli närviline. Punapea sidus peale mõnda aega Theo nõusolekul Theol käed-jalad
Tegelasi Ühendab: Eero ja August Kask elavad samas majas. Eero kuuendal ja August üheksandal korrusel. Nii Eero kui ka August Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel. Elavad Mustamäel ja ka töötavad. Peeter oli sündinud ja kasvanud Mustamäel. Theo suhtles Maureri naisega, rääkides talle oma unenägu. Maurer peab Theod ebameeldivaks inimeseks. Peeter tegi Theole libakõne. Eero leidis Laura näol oma lugeja. Kõik nad on üksikud. 4. Kuidas üks või teine tegelane sulandub Mustamäe olustikku? Eero ei põlastanud linna. Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud – veetlevalt ängistav rütm, ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus, kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole. Maurer pärines teisest miljööst, mida ta ise kujundas
Pärast algkooli lõpetamist 1866. aastal siirdus ta Tildburgi keskkooli, seal oli tema joonistamise õpetajaks C.C. Huysmans, kes julgustas Vincenti süstemaatiliselt õpingutega tegelema. 1868. aastal jättis ta kooli pooleli. Viimased 15 kuud oma lapsepõlve kodus veetis ta üksinda looduses uidates, kuna loodus pakkus talle kindlustunnet. Samas lapsepõlvest jäid talle ahistavad mäletused ja ta meenutas oma vend Theole hiljem ,, Mu noorusaeg oli sünge, külm ja igav." 4 Kunstikaupmehe aeg Onu soovitusel läks Vincent 1869. aasta juulis Haagi kunstikaupmehe õpilaseks. Ta tutvus stiilidega, mis olid parajasti moes salongides, ning õppis tundma Barbizoni ja Haagi koolkonna maastikukunsti. Koolituse lõppedes saadeti van Gogh Londonisse
2) Mis tegelasi ühendab? Mis lahutab? Ühendab: Eero ja August Kask elavad samas majas. Eero kuuendal ja August üheksandal korrusel. Nii Eero kui ka August Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel. Elavad Mustamäel ja ka töötavad. Peeter oli sündinud ja kasvanud Mustamäel. Theo suhtles Maureri naisega, rääkides talle oma unenägu. Maurer peab Theod ebameeldivaks inimeseks. Peeter tegi Theole libakõne. Eero leidis Laura näol oma lugeja. Kõik nad on üksikud. Lahutab: 3) Lnnamiljööd iseloomustavaid detaile. Lagedale maastikule rajati grupp kunstilisi objekte, mis võbelesid, häälitsesid ja liikusid, need olid punased torud/ Tänavad olid inimesi täis/ Maja täis inimesi, kes üksteist ei tunne/ Liikuvate figuuridega küllastatud maastik/ Majades oli hiiresita ja
jutlustajana inimestega sidet otsida, tunda kaasa vaestele ja neid hingeliselt toetada. Sedasama tahtis ta teha oma maalidega. Aastad 18861888 veetis van Gogh Pariisis, liitus impressionistidega ning tema maalide värvid muutusid heledamaks ja puhtamaks ning meeleolu rahulikumaks. 1889.a., kui kunstnik elas LõunaPrantsusmaal Arles'i linnas, muutus ta looming isikupärasemaks, värvid veel intensiivsemaks ja joonistus tinglikumaks. Kirjades oma vennale Theole kordas van Gogh mõtet, et ta ei taha enam maalida ainult seda, mida ta näeb, vaid pigem väljendada värvidega oma tundeid. Kujutav kunst on kogu oma ajaloo vältel mingil viisil ühendatud nähtava tegelikkuse jäljendamist ja kunstniku eneseväljendust, aga van Gogh hakkas väljendamist jäljendamisele vastandama ilmselt sellepärast, et realism ja eriti impressionism olid ,,objektiivse tõe" taotluses arendanud jäljendamise äärmuseni ning
psühhiaatriahaiglasse Saint-Rémy's . Ta maalis haigla siseruume ja ilusat maispõldude, viinapuuaedade ja oliivipuudega kaetud ümbritsevat maastikku, mida ta nägi lühikestel järelvalvega jalutuskäikudel. Vincent tundis, et tema lootus paraneda kahanes iga päev. Ta püüdis sellest pääseda maalides. 1890. aasta mais lahkus Vincent haiglast ja läks raviarsti juurde Auvers-sur-Oise'sse, kelle nimi oli Paul Gachet. Vincent van Gogh oli seal lähemal oma vennale Theole, kes oli talle ka seda arsti soovitanud. Vincenti algne mulje Dr. Gachenist oli see, et too on temast vaimselt veel haigem. Hoolimata oma vaimsest ebastabiilsust jätkas Vincent van Gogh hoogsalt maalimisega olles Auvers-sur-Oise 's maalis ta kokku 70 maali. Olles rusutud oma vaimsest haigusest, võimetusest maalida, üksindusest ja depressioonist kõndis Vincent van Gogh olles 37 aastane põllule ja tulistas ennast revolvrist
eest on makstud üle 100 miljoni USA dollari, kuuluvad "Dr. Gachet' portree", "Joseph Roulini portree" ja "Iirised". Lisaks on veel mitu maali müüdud peaaegu sama kõrge hinnaga. Kõige laialdasem otsene allikas van Goghi elu kohta on kirjavahetus tema ja ta venna Theo vahel. Nende eluaegne sõprus ning enamus sellest, mis on teada Vincenti arvamustest ja vaadetest, on kätketud sadadesse aastail 1872–1890 vahetatud kirjadesse: rohkem kui 600 kirja, mille Vincent saatis Theole, ja 40, mille Theo saatis Vincentile. Kuigi paljud kirjad on dateerimata, on kunstiajaloolased siiski suutnud need üldiselt ajalisse järjestusse seada. Esimest korda avaldas van Goghi kirjavahetust Theo lesk Johanna van Gogh-Bonger, tehes seda vastumeelselt, sest ta ei tahtnud, et kunstniku elutragöödia varjutaks tema loomingut. Kuid van Gogh ise luges meeleldi teiste kunstnike elulugusid. 9
Van Gogh suri saadud haava kaks päeva hiljem. Kui van Gogh oleks ellu jäänud, oleks ta kätte saanud kriitikute tunnustuse ja majandusliku edu, mida talle tema eluajal ei jagunud. Veidi enne van Goghi enesetappu kirjutas kriitik Albert Aurier vaimustunud ülevaate tema loomingust. ,,Ma riskin oma töö nimel oma eluga ja pool mu mõistusest on läinud." - Vincent van Gogh (viimases kirjas Theole) Van Gogh'i kunsti mõjutajad Thedorus van Gogh, rohkem tuntud kui Theo, oli Vincent van Goghi eluaegne toetaja, julgustaja ja noorem vend. Vennad kirjutasid üksteisele enam kui kuussada kirja ja tänu sellele kirjavahetusele oni van Goghi elust, tunnetest, reaktsioonidest ja kunstiteooriast teada rohkem üksikasju kui mistahes teisest kunstnikust. See oli Theo mõte, et Vincentist peab saama kunstnik. Tema saatis vennale raha värvide ja lõuendi
oliivipuudega, mis on ühed tema nö firmamärgiks. Oma viibimise lõpul kannatas ta tagasilanguse käes, mis kestis kaks kuud. Sellegipoolest suutis ta selle aja vältel midagi ka maalida. Veebruaris 1890 sai van Gogh omale vennapoja Vincent Willemi, mis pani teda tahtma ennast paremaks muutma. Mais 1890. aastal lahkus van Gogh Saint-Remy kliinikust, et olla lähemal oma raviarstile dr. Paul Gachetile ja samuti ka vend Theole. 22. veebruaril 1890. aastal kannatas kunstnik uue kriisi käes, mis kestis aprilli lõpuni. 27. juulil 1890 olles 37-aastane, tulistas van Gogh end oletatavalt revolvriga rindu, kuigi relva pole kunagi leitud. Sündmusel puudusid tunnistajad, samuti ei ole kindel kus ja millal täpsemalt see aset leidis. Biograaf David Sweetman'i sõnul põrkas kuul tagasi roidest ja läbistas rindkere tegemata nähtavaid vigastusi siseorganitele ning peatus jõudes selgrooni.
end tühisena *Tegelasi ühendab: Eero ja August Kask elavad samas majas. Eero kuuendal ja August üheksandal korrusel. Nii Eero kui ka August Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel. Elavad Mustamäel ja ka töötavad. Peeter oli sündinud ja kasvanud Mustamäel. Theo suhtles Maureri naisega, rääkides talle oma unenägu. Maurer peab Theod ebameeldivaks inimeseks. Peeter tegi Theole libakõne. Eero leidis Laura näol oma lugeja.Kõik nad on üksikud. *Linnamiljöö: Lagedale maastikule rajati grupp kunstilisi objekte, mis võbelesid, häälitsesid ja liikusid, need olid punased torud/ Tänavad olid inimesi täis/ Maja täis inimesi, kes üksteist ei tunne/ Liikuvate figuuridega küllastatud maastik/ Majades oli hiiresita ja toiduainete lõhna/ Asfaldil lendas pakkimispaberit/ tühjal ristteel funktsioneeris valgusfoor/ pole parkimisplatse – autod peavad seisma
Mis tegelasi ühendab? Mis lahutab? Ühendab: Eero ja August Kask elavad samas majas. Eero kuuendal ja August üheksandal korrusel. Nii Eero kui ka August Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel. Elavad Mustamäel ja ka töötavad. Peeter oli sündinud ja kasvanud Mustamäel. Theo suhtles Maureri naisega, rääkides talle oma unenägu. Maurer peab Theod ebameeldivaks inimeseks. Peeter tegi Theole libakõne. Eero leidis Laura näol oma lugeja. Kõik nad on üksikud. Lahutab: 3) Lnnamiljööd iseloomustavaid detaile. Lagedale maastikule rajati grupp kunstilisi objekte, mis võbelesid, häälitsesid ja liikusid, need olid punased torud/ Tänavad olid inimesi täis/ Maja täis inimesi, kes üksteist ei tunne/ Liikuvate figuuridega küllastatud maastik/ Majades oli hiiresita ja toiduainete lõhna/ Asfaldil
Mis tegelasi ühendab? Mis lahutab? Ühendab: Eero ja August Kask elavad samas majas. Eero kuuendal ja August üheksandal korrusel. Nii Eero kui ka August Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel. Elavad Mustamäel ja ka töötavad. Peeter oli sündinud ja kasvanud Mustamäel. Theo suhtles Maureri naisega, rääkides talle oma unenägu. Maurer peab Theod ebameeldivaks inimeseks. Peeter tegi Theole libakõne. Eero leidis Laura näol oma lugeja. Kõik nad on üksikud. Lahutab: 3) Lnnamiljööd iseloomustavaid detaile. Lagedale maastikule rajati grupp kunstilisi objekte, mis võbelesid, häälitsesid ja liikusid, need olid punased torud/ Tänavad olid inimesi täis/ Maja täis inimesi, kes üksteist ei tunne/ Liikuvate figuuridega küllastatud maastik/ Majades oli hiiresita ja toiduainete lõhna/ Asfaldil lendas pakkimispaberit/ tühjal ristteel
jutlustajana inimestega sidet otsida, tunda kaasa vaestele ja neid hingeliselt toetada. Sedasama tahtis ta teha oma maalidega. Aastad 1886-1888 veetis van Gogh Pariisis, liitus impressionistidega ning tema maalide värvid muutusid heledamaks ja puhtamaks ning meeleolu rahulikumaks. 1889.a., kui kunstnik elas Lõuna-Prantsusmaal Arles'i linnas, muutus ta looming isikupärasemaks, värvid veel intensiivsemaks ja joonistus tinglikumaks. Kirjades oma vennale Theole kordas van Gogh mõtet, et ta ei taha enam maalida ainult seda, mida ta näeb, vaid pigem väljendada värvidega oma tundeid. Kujutav kunst on kogu oma ajaloo vältel mingil viisil ühendatud nähtava tegelikkuse jäljendamist ja kunstniku eneseväljendust, aga van Gogh hakkas väljendamist jäljendamisele vastandama ilmselt sellepärast, et realism ja eriti impressionism olid ,,objektiivse tõe" taotluses arendanud jäljendamise äärmuseni ning
annaabi.ee 
