väikejumalate kultus, mida võib seostada indogermaani rahvaste kasvava mõjuga. Kultuslikud toimingud olid seotud põllutööde ja karjahoidmisega, aga ka koduga. Läti Henriku teadetest nähtub, et pühaks peeti hiiesalusid ja mägesid, paljud kohanimed ja muistendid viitavad jõgede, järvede, kivide ning allikate austamisele. Muinasaegsetest jumalustest teame ainsana nimepidi Henriku poolt mitmel korral nimetatud Tharapitat, saarlaste suurt jumalat, kes vastab tõenäoliselt hilisemast rahvausundist tuntud Taara või Toorule. Vaevalt kujutas Tharapita siiski mingit ülemjumalat, nagu mõnikord on arvatud. Mingi ainu- või peajumala idee näib olevat olnud eestlastele hoopis võõras. Jumalad ja jumalused polnud niivõrd valitsejad, kuivõrd kaitsjad ja hoidjad, kellega tuli eelkõige püüda hästi läbi saada. Raske on öelda, kui suurel määral võis juba enne vallutust eestlaste
Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Uskumine oli väga tugevasti seotud loodusega. Looduse püha paika austati, inimeselt nõuti seal rituaalset käitumist. Metsa astudes pidi teda lahkelt tervitama, lahkelt kõnetama, et mets hoiaks seal viibijat hädaohu eest ja ka õnnetuste eest. Inimene oli metsast sõltuvuses, metsast sai puitu nii ehituseks, kui ka tarbeesemeteks, metsa arvelt sai laiendada ka põllumaad. Taara üle on palju arutatud. Kroonikud on nimetanud ka Tharapitat, mis aga tõenäoliselt on tulnud appihüüdest " Taara avita!", tema poole karjuti appi tavaliselt lahingus.Taara oli Eesti usundi võtmefiguur ja olevat sündinud 13.sajandi algul Ebavere mäel. Rahvas pidas Taarat vägevaimaks jumalaks, kes müristas ja ka valitses välku. Tara kuju kohta ei ole kahjuks säilinud ei kuju ega ka pilti. Talle oli pühendatud neljapäev, siis käidi hiies ohvipidusid pidamas. Hiite kohta on andmed üsna lünklikud. Ohverdamise kohtadeks
Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi, kes valitakse väga hoolikalt välja. Novgorodi tohtkiri- neid leitud Novgorodi väljakaevamistel, seal mainitakse nn Jumala noolt ehk PIKSET. See oli loits pikse vastu, et inimene viga ei saaks. Hiljem vastu vaieldudoli hoopis mingi kuldne kurikas või vaskne vasar. Jumala nooleks olid teatud haigused, nt lendva. Henriku Liivimaa kroonika- mainitakse „suurt jumalat“ Tharapitat, samuti räägitakse Tharapitast loobumist ristimise läbi. Juttu Virumaa ristimisest, seal on 3 küla, kus mägi, metssündis saarlaste Tarapitha, kes lendas Saaremaale. Tarapithast lahtiütlemine on vanast usust loobumine. Taara on meelevaldne tuletus Tarapithast, kuid on usutud ka selle seost Skandinaavia äikesejumala Thor’iga Uskumus: pühakoha rüvetamise korral see lahkub (nt lapse lappe pesed järves, siis järv lendab minemasp ongi Järvamaal nii vähe järvi) 16
Peale eepose väljaannet Tartus nimetati lauluseltsi Vanemuiseks. Hiljem Tallinnasse oli ehitatud Vanemuine, kes pani koorilipu otsa lillepärja.1920ndaks aastaks oli juba koolides raamatud Vanemuisest.Ilmusid laulukogud Vanemuise nimega. Tekkis ka terve laeva armaada nimega Vanemuine. 12. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Taarast "vanade eestlaste" pea- või sõjajumal? Hendriku Liivimaa kroonikast saarlaste jumal Tharapitat. 19.sajandil aksepteeriti vanataolise nime Taara. Faehlmann ja Kreutzwald võtsid Taara innukalt omaks. Faehlmann püüdis tõestada, et Taara kultusega olid muisted eestlased jõudnud monoteismini. Ta seostas Taara nime Tartuga. Kreitzwaldi jaoks oli Tartu vana õnnistatud Taara paik, kus Taaramäel oli Taara tammik. Eeposes ''Kalevipoeg'' oli Taara mainitud ligi 50 korda.1920-ndaks aastaks oli juba koolides raamatud Taarast.Ilmusid laulukogud Taara nimega. Tekkis ka terve laeva
saj) "saarlaste suur jumal keda kutsuti Tharapitaks"; Hamburgi kiriku piiskoppide teod (1073- 76) " ei usu kristlaste jumalat", "austavad nad draakoneid ja linde" 20. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Taara eesti rahvusliku (kunst) mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on seda tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuidas sai Taara laiemale avalikkusele tuntuks?) Taarat mainitakse Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Teda mainitakse kui "suurt jumalat" Tharapitat. 17. sajandil tõlgendati seda kui skandinaavia äikesejumalat Thori, mis oli 19. sajandil valdavalt aksepteeritud. Taara võtsid omaks Faehlmann ja Kreutzwald ja kirjutasid temast oma teostes, Faehlmann kirjutas temast muistendites kui peajumalast "Vanaisast" ning üritas ka tõestada, et eestlased olid Taaraga monoteismini jõudnud. Massidesse jõudis teadmine Taarast Jakobsoni kooliraamatute kaudu, kus teda kirjeldatakse sõjajumalana. 21. Selgita (nt A
Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta. Bremeni Aadama Hamburgi kiriku piiskopide teod- kirjeldatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nadohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi. Novgorodi tohtkiri- pikseloits Henriku Liivimaa kroonika- mainitakse „suurt jumalat“ Tharapitat, samuti räägitakse Tharapitast loobumist ristimise läbi. 10. Kirjelda R. Fr. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia panteoni ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana Kangelased ehk Kaleviidid: Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Viboane (kõik < Kalevala); Koit ja Hämarik; Kalev oma abikaasaga Kangelaste järeltulijad: Kalevipoeg (Kalevide, ka Sohni); Endel, Ilmarise poeg; Juta, Vanemuise tütar
Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta. - Novgorodi 13. sajandist pärit tohtkirja pikseloits. - Hamburgi kiriku piiskopi teodes mainitud Aestland (eesti) kus kirjeldatakse kristlike tavasid eiravaid inimesi, kes kummardavad draakoneid ja ja linde, kes ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi draakonile. -Liivi kroonikates mainitakse Virumaa ja muhulaste jumalat Tharapitat. Paganlikud jumalad, pikne. 18. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Taarast "vanade eestlaste" pea- või sõjajumal? Taara (Tarapita) nimi saab alguse muistsete eestlase sõjahüüdest Thor Avita!, millega kutsutakse appi Thori. Sellele tõlgendusele on aja jooksul lisandunud mitmeid teisi. Siiski on levinud kokkulepe, et Taara nimi pärineb Thorist. On aga ka neid, kes väidavad, et Taara on
kiriku piiskoppide teod (1073- 76) “ ei usu kristlaste jumalat”, “austavad nad draakoneid ja linde” 20. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Taara eesti rahvusliku (kunst)mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on seda tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuidas sai Taara laiemale avalikkusele tuntuks?) Taarat mainitakse Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Teda mainitakse kui “suurt jumalat” Tharapitat. 17. sajandil tõlgendati seda kui skandinaavia äikesejumalat Thori(my boy Thor, God of Thunder), mis oli 19. sajandil valdavalt aksepteeritud. Taara võtsid omaks Faehlmann ja Kreutzwald ja kirjutasid temast oma teostes, Faehlmann kirjutas temast muistendites kui peajumalast “Vanaisast” ning üritas ka tõestada, et eestlased olid Taaraga monoteismini jõudnud. Massidesse jõudis teadmine Taarast Jakobsoni kooliraamatute kaudu, kus teda kirjeldatakse sõjajumalana. 21. Selgita (nt A
müüsid ja kinkisid neid oma äranägemise järgi. 1343 a alanud Jüriöö ülestõusu käigus püüdsid eestlased oma vabaduse taastada, kuid edutult. Kahtlemata kujutasid 13. sajandi alguse võitlused endast tõsist ususõda, kus kummagi poole selja taga seisid oma jumalad. Ristisõdijad pidasid enne lahingut missat ja hüüdsid võitlustes appi Jeesust ja Neitsi Maarjat, muhulased ja saarlased Läti Henriku sõnul aga Tharapitat. Pole põhjust kahelda sakalaste saadikute sõnades, mis öeldud 1223. a kevadtalvel pärast kirikusse jumalateenistusele läinud relvitute sakslaste tapmist: ristiusku ei võeta vastu seni, kuni maale on jäänud üksainus aastane või küünrapikkune poisike. Siiski võtsid ristiusu kohustused juba samal sügisel kanda ka ellujäänud täismehed. Ilmselt peitub sakslastele ja kirikule alistumise taga olgu siis tegemist lõunaeestlaste sõjalise murdumise või põhja- ja lääne-eestlaste
teda. Teadmamees rääkis, kuidas meie jumalad on mustad, tiivulised, elavad sügavikkudes, kuhu lähevad ka surnud. Hamburgi kiriku piiskoppide teod (1073-1076) Aestlandi(Eesti?) saar, mille elanikud austavad draakoneid ja linde, kellele ohverdatakse ostetud inimesi 18. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Taarast "vanade eestlaste" pea- või sõjajumal? Henriku kroonikates mainitakse korduvalt saarlaste suurt jumalat Tharapitat. 17.sajandi kroonikud Hiärne ja Kelch tõlgitsesid seda eestlaste sõjahüüdena, millega kutsuti appi Skandinaavia äiksejumalat Thori: thor avita! Elav mõttevahetus 19.saj estofiilide seas viis selleni, et muistse jumala nimekujuna aktsepteeriti Taara, kuigi eesti rahvapärimuses ei leidunud sellest kindlaid jälgi. Üldiselt seostati Taara päritolult Thoriga, ent mõned õpetlased, nt Arnold Knüpffer väitsid, et tegemist on vana algupärase nimega, millel leidub vasteid obiugri keeltes
jumalused (Peko, Taara/Tharapita, Uku), ohvripaigad ja ohverdamine. Muinasusu põhielemendiks oli vägi- seda oli nii elusolendites, teatud objektides (kivid, puud), paikades (tammikud, allikad, ojad) ja taevas (päike), aga ka sõnades. Kõige enam oli väge südames, veres, küüntes ja juustes. Väge kontrollisid targad. Eestlased uskusid, et eluta ja elusal loodusel on hing (mõiste "animism"). Palju oli metsavaime ja koduhaldjaid (nt Peko). Kõrgjumalatest on teada Tharapitat ja Ukut. Selleks, et jumalustega hästi läbi saada, toodi ohverdusi (nii looma kui ka inimese). Selleks olid ohvrikivid ja ohvriallikad (Pühajõgi, Pühajärv, Verijärve). Isikud: Kuningas Ingvar- Rootsi kuningas, 7. saj toimus tema rüüsteretk Eestimaale Jaroslav Tark- Vana-Vene riigi valitseja, kes 1030. a tegi ta sõjakäigu Eestisse ning rajas Tartu kohale tugipunkti ehk Jurjevi Mõisted: Paleoliitikum- vanem kiviaeg (puudub Eestis)
Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi, kes valitakse väga hoolikalt välja. Novgorodi tohtkiri- neid leitud Novgorodi väljakaevamistel, seal mainitakse nn Jumala noolt ehk PIKSET. See oli loits pikse vastu, et inimene viga ei saaks. Hiljem vastu vaieldudoli hoopis mingi kuldne kurikas või vaskne vasar. Jumala nooleks olid teatud haigused, nt lendva. Henriku Liivimaa kroonika- mainitakse „suurt jumalat“ Tharapitat, samuti räägitakse Tharapitast loobumist ristimise läbi. Juttu Virumaa ristimisest, seal on 3 küla, kus mägi, metssündis saarlaste Tarapitha, kes lendas Saaremaale. Tarapithast lahtiütlemine on vanast usust loobumine. Taara on meelevaldne tuletus Tarapithast, kuid on usutud ka selle seost Skandinaavia äikesejumala Thor’iga Uskumus: pühakoha rüvetamise korral see lahkub (nt lapse lappe pesed järves, siis järv lendab minemasp ongi Järvamaal nii vähe järvi) 18
annaabi.ee 
