väärtushinnangud ja hoiakud on alles kujunemisjärgus (Trummal:2008). Eestis peab suhtumine HIV- testimisse muutuma. Oluline on kõikide tervishoiuasutustesse pöörduvate isikute rutiinne kontrollimine HIV-ile. Samal ajal on vajalik jätkata aktiivset testimist kõrge riski rühmades. Rahvusvaheliste juhiste (Centers for Disase Control, CDC) kohaselt tuleb uurida HIV nakkuse suhtes kõiki 13- 64 aastaseid tervishoiuasutusse pöörduvaid inimesi. Kontroll peab tagama konfidentsiaaluse ja selleks peab olema alati patsiendi nõusolek (Zilmer:2007). HIV positiivsete õigeaegne avastamine aitab vältida uusi nakatumisi kuna inimene on oma infitseeritusest teadlikuna vähem nakkusohtlik. Samaaegselt aitab varajane nakkusjuhtude avastamine alustada õigeaegse viirusevastase spetsiifilise raviga, mis võimaldab vältida haiguse arengut ning säilitab nakatanu tervise- ja töövõime (Zilmer:2007).
ARSTIABI Teises riigis plaanilise arstiabi saamiseks tuleb taotleda eelnevalt haigekassa luba. Vaid loa saanud inimeste ravikulud katab haigekassa. Kui inimene esitab hüvitamise taotluse või raviarve hiljem, ilma eelneva kokkuleppeta, siis haigekassa ravikulusid ei korva.(4) Maltat külastavad inimesed, kel on kaasas vormikohane tõend, saavad vajaminevat arstiabi samadel tingimustel Malta kindlustatutega. Haigestumisel võite pöörduda otse igasse riikliku tervishoiusüsteemiga liitunud tervishoiuasutusse. Arstile tuleb esitada vormikohane tõend koos isikut tõendava dokumendiga. Arstiabi pakuvad Maltal ka mitmed erahaiglad ja -kliinikud. Eraraviasutuses tasub patsient raviteenuse eest ise või katab kulud erakindlustus.(5) Vältimatu arstiabi saamiseks pöörduge otse riikliku haigla esmaabiosakonda, kaasas vormikohane tõend ja isikut tõendava dokument.(5) Tasuta on Maltal vaid vältimatu hambaravi, mida teostatakse riiklike haiglate ambulatoorsetes osakondades ning tervishoiukeskustes
puruneda. Sellised on kas või kraadiklaasid. Kraadiklaaside puhul on küll veidi lihtsam, kuna ei sisalda suures koguses elavhõbedat. Nende purunemisel tuleb kõik uksed sulgeda, tuba õhutada ja maha läinud elavhõbe pipeti või paberiga üles korjata ja paigutada kinnisesse plastik- või klaasanumasse. Suurte koguste puhul tuleb aga kõik toast evakueerida, sulgeda uksed, lülitada välja keskkütte- või jahutussüsteem ning helistada kohalikku tervishoiuasutusse või professionaalsesse koristusfirmasse, kes omavad spetsiaalset varustust. Kogunenud elavhõbedajäätmeid võib pakkuda ülikooli keemialaborisse katsetsteks või viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Autoomanikel tekivad ohtlikud jäätmed kindlasti ka mootoriõlide ja õlifiltrite näol. Õli ei tohiks ekslikult kallata suvalisse kohta, kuna on väga toksilise toimega, eriti vee-elukatele. Õli ei tohi ka põletada, välja arvatud õlipõletites
v. Töötamisel tuleb jälgida, et toitejuhe ei keerduks ega satuks lõikeriista vastu või mõne muu purustava eseme alla või vahele. w. Töövaheaegadeks tuleb elektritööriist vooluvõrgust välja lülitada. 5. TEGUTSEMINE AVARIIOLUKORRAS a. Töötaja peab oskama anda esmaabi. b. Õnnetusjuhtumi korral tuleb kannatanule anda esmaabi (I-EE-19), vajadusel välja kutsuda kiirabi või toimetada ta tervishoiuasutusse. Igast tööõnnetusest või õnnetusjuhtumist peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama töölõigu juhatajale või töökeskkonnaspetsialistil. c. Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist. Kui voolu pole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu vabastada vooluringist ennast ohtu seadmata isoleerivat eset (kuiv riie, nöör, puit jms.) kasutades. Elektrikäsitööriista poolt
puruneda. Sellised on kas või kraadiklaasid. Kraadiklaaside puhul on küll veidi lihtsam, kuna ei sisalda suures koguses elavhõbedat. Nende purunemisel tuleb kõik uksed sulgeda, tuba õhutada ja maha läinud elavhõbe pipeti või paberiga üles korjata ja paigutada kinnisesse plastik- või klaasanumasse. Suurte koguste puhul tuleb aga kõik toast evakueerida, sulgeda uksed, lülitada välja keskkütte- või jahutussüsteem ning helistada kohalikku tervishoiuasutusse või professionaalsesse koristusfirmasse, kes omavad spetsiaalset varustust. Kogunenud elavhõbedajäätmeid võib pakkuda ülikooli keemialaborisse katsetsteks või viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Autoomanikel tekivad ohtlikud jäätmed kindlasti ka mootoriõlide ja õlifiltrite näol. Õli ei tohiks ekslikult kallata suvalisse kohta, kuna on väga toksilise toimega, eriti vee-elukatele. Õli ei tohi ka põletada, välja arvatud õlipõletites
selgitada töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks; tagada tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavus, esmaabi andmine kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivne sidevõimalus ettevõtteväliste teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu toimetamine kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt arsti korraldusele). 3. Töötaja kohustused Töötaja kohustusteks on: täita ettevõttes kehtestatud tööohutusnõudeid; täita tööülesandeid õigeaegselt ja kvaliteetselt, tegema kokkulepitud tööd; täita tööandja, tema esindaja ja tööohutuse järelvalvet teostavate isikute seaduslikke korraldusi; jälgida tööandja kehtestatud tööja puhkeaja korraldust; kasutada õnnetuste ja tervisekahjustuste vältimiseks isikukaitsevahendeid;
anda esmaabi. 5) Selgitada töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks. 6) Tagada tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavus, esmaabi andmine kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivne sidevõimalus ettevõtteväliste teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu toimetamine kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt arsti korraldusele). §2. Esmaabikoolitus 1) Esmaabikoolituse korra ettevõttes kehtestab seaduse alusel sotsiaalminister määrusega «Töötervishoiu ja tööohutuse alase välja- ja täiendõppe kord». 2 Esmaabikapp või esmaabikohver töökohal on äärmiselt vajalik. Sellest on aru saanud suurem osa tööandjatest. Ikka juhtub väiksemaid õnnetusi ja
puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks. - Tagama tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavus, esmaabi andmine kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivne sidevõimalus ettevõtteväliste teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu toimetamine kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt arsti korraldusele). 1 2. ESMAABI EESMÄRK Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest. Vigastatud töötaja või äkkhaigestunu vajab kohest abi. Igaüks meist oskab midagi teha vigastatu abistamiseks, abist ilmajätmine võib kannatanu seisundit oluliselt halvendada.
esmaabi selgitama töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks tagama tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavuse, esmaabi andmise kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivse sidevõimaluse ettevõtteväliste teenistustega ja vigastatu või haigestunu toimetamise kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt arsti korraldusele) Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ja asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas, samuti peavad olema nähtavale kohale välja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112). 12. KOKKUVÕTE Iga töötaja vastutab eelkõige iseenda tervishoiu eest. Keegi teine ei saa tema eest otseselt vastutada. Tööandja kohustus on ainult tagada meile vastavad töötingimused ja vahendid.
- selgitama töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks. tagama tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavuse, esmaabi andmise kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivse sidevõimaluse ettevõtteväliste teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu toimetamise kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt arsti korraldusele). 24. ERGONOOMIA JA ÜLEKOORMUSHAIGUSED. KUIDAS VÄLTIDA KUTSEHAIGESTUMISI Ergonoomia eesmärgiks on töökeskkonda ja töömeetodeid inimesele sobivaks (sobivamaks) muutmine. Töökeskkond võib sisaldada mehhaanilisi, füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi (tolmud) ja keemilisi riskitegureid. Tööandja ülesandeks on organiseerida töökohtade ohutegurite (vibratsioon, müra, füüsiline ülekoormus, keemilised ained) riskianalüüs
14. Võsasaagidega võib langetada ainult kuni 8 cm jämedusi puid. Langetajad peavad töötama teineteisest vähemalt 30 m kaugusel. Keelatud on töötada võsasaagidel mittekorras või kinnitamata rihmkinnistega. 4. Avariiolukorras. 1. Töötaja peab oskama anda esmaabi. 2. Õnnetusjuhtumi korral tuleb kannatanule anda esmaabi, vajadusel välja kutsuda kiirabi (telefon 112) või toimetada ta tervishoiuasutusse. Igast tööõnnetusest või õnnetusjuhtumist peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama töölõigu juhatajale või tööandjale 3. Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist. Kui voolu pole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu vabastada vooluringist isoleerivat eset (kuiv riie, nöör, puitese) kasutades, ennast ohtu seadmata. 4
ületada 4 tundi. 20. Noorte sooja veega üldpesemist tuleb korraldada vähemalt üks kord 7 päeva jooksul. 21. Laagris haigestunud noore haigestumisest teavitatakse koheselt lapsevanemaid (vajadusel arsti). Kuni lapsevanema või arsti tulekuni peab haigestunud noor viibima tervishoiutöötaja või laagri muu töötaja jälgimisel. 22. Haigestunud noor toimetatakse olenevalt noore terviseseisundist koju (vanemate eemalviibimisel nende poolt määratud hooldaja juurde) või tervishoiuasutusse. IV. Vastutus 23. Laagri omanik või laagreid korraldav rentnik vastutab käesoleva dokumendiga kehtestatud tervisekaitsenõuete ja vajaliku sisustuse olemasolu eest. 24. Laagri juhataja vastutab laagri korrashoiu, toitlustamise, personali töökorralduse ja noore igakülgseks arenguks vajalike ohutute tingimuste olemasolu eest. 29
olema. 31.4. Saastumine nakkusohtlike ainetega Meetmed nahkaläbivate vigastuste korral Esmaabimeetmed vigastuse kohas Nahka läbivate vigastuste korral: a) uhtuda vigastuse kohta jooksva vee all, lastes oma verel vabalt haavast väljuda (mitte pigistades haavapiirkonda); b) seejärel pesta vigastuse koht pesuvahendi ja veega ning loputada jooksva veega. Edasised tegevused Pärast esmaseid meetmeid tuleb minna nakkushaigusi ravivasse tervishoiuasutusse. Vigastus tuleb registreerida ja dokumenteerida (kindlustuskaitse jaoks). Samuti tuleb anda vereproov nii patsiendil kui vigastatud töötajal. Kui potentsiaalset ohtlikku nakkust kandvat patsienti ei ole võimalik uurida (narkomaan lahkus sündmuskohalt), tuleb tema isikuandmete alusel kontrollida võimalikku nakkuskandlust nakkuskeskuses. Ideaaljuhul peaks see toimuma 1–2 tunni jooksul – seda on vaja, et õigel ajal HIV-profülaktikaga (kolme ravimi kombinatsiooniga) alustada.
annaabi.ee 
