35 KOOLITERVISHOIUTEENUSE ARUANNE Perioodi algus Perioodi lõpp Aruande esitamise periood 01.01.2013 30.06.2013 <- valik 61205 SA Ida-Viru Tervishoiuasutus Keskhaigla <- valik EHK piirkond 209 Viru <- valik kool 1 kool 2 Valdkond Õppeasutus -> õde / arst / vanusegrupp / 1523 Kohtla-
1802. aastal asutas Burchart XIII, kes näitas üles erakordset kunsti- ja kultuurihuvi, Burchartide kodumuuseumi maja pööningule. 1911. aastal Burchartide viimase meessoost pärija surmaga otsustasid naispärijad apteegi müüa C. R. Lehbertile ja selle lepinguga katkesid kümne inimpõlve vältel kestnud sidemed Raeapteegi ja Burchartite vahel alatiseks. Nõukogude võimu kehtestamisega Raeapteek natsionaliseeriti. Raeapteek on linna kõige vanem tervishoiuasutus. Laiemas mõttes on ta ka vanim ühes ja samas hoones asunud kaubandusettevõte Tallinnas. Euroopa ja vist kogu maailma mastaabis peame Raeapteeki lugema kui just mitte ainsaks, siis vähemalt üheks neist mõnest säilinud apteegist, mis pool aastatuhandet ja veel pool sajandit on pidevalt eksisteerinud samas kohas. Tuulekoja seinal paikneb 1635. aastast pärit Burchartite vapikivi, kus on krooni käes hoidev greif, selle all kahe roosi vahel liiliaõis.
Hetkeolukorda tuleb osata näha kaugemas perspektiivis, et seeläbi kindlustada pidev areng soovitud suunas.Õendusjuhtimine baseerud demokraatlikul juhtimisvormil. (Dencer 1998.) Õenduse tööprotsessi kirjeldatakse nii: Vaata fakte ja tõsiasju Mõtle selle üle, mida sa näed Planeeri määra kindlaks, mida sa tahad teha Teosta see, mida sa oled otsustanud Vaata mis juhtub ja õpi sellest, oled sa siis üksi või koos teistega (Dencker 1998) Edukas tervishoiuasutus Arvesta kliendi vajadustega (mida, kus, millal) Arene pidevalt - ole loov, uuenduslik, muutuv Jälgi väliskeskkonda - uuendustel on mõte ainult siis kui väliskeskkond neid aktsepteerib Jälgi oma töötajaid - organisatsiooni edu sõltub kõigi töötajate ühisest panusest Arvesta, et töötajad vajavad: - töö eest õiglast tasu - häid töötingimusi - koolitust - karjäärivõimalust - tunda uhkust oma tööandja üle Töötervishoiui edukus tuleneb inimeste koostöö tulemustest
Hea kätehügieeni põhimõtted on lühikesed küüned, puhtad küünealused; sõrmustest, käekellast, küünte lakkimisest loobumine; terve käenahk; hoolikas kätepesu; vajadusel desinfitseerimisvahendi kasutamine; kaitsekinnaste kasutamine. (Remmel jt 2006: 32) 4 2. ÕE ISIKLIK RIIETUS Õe tööriietel on oma nõuded, mida kehtestab tervishoiuasutus. Tööandja vastutab ja hoolitseb riietuse eest. Tööandja väljastab, peseb ja parandab neid. Üldjuhul jalatseid muretseb endale õde ise. Samuti sukad või sokid peavad olema asjakohased. Tööriided peavad alati vastama kehtestatud nõuetele. Materjali jaoks on omad nõuded, eelkõige ta peab taluma korduvat pesemist 85°C juures. Kuna haigla külastajate esmamulje kujuneb töötajate välimusest, tuleb hoolitseda tööriiete puhtusest ja korrektsest väljanägemisest. (Remmel jt 2006: 39)
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe, I. kursus Natalja Vesselova ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS Eksamitöö Tartu 2015 Õe amet on selline elukutse, mis on väga tihedalt seotud teiste inimestega. Eriala kohustab inimesi olema tähtsaks lüliks ühiskonnasüsteemis, sest õe töökohaks võib olla nii tervishoiuasutus (haigla, tervisekeskus) kui ka kool, kodu ja töökoht (tehas, ettevõte jne). Seetõttu on paika pandud õe ülesanded, mida nad peavad tegema. Õed peavad aru saama, kuidas aidata inimesi ja selleks on olemas ka õenduse kesksed mõisted. Üldiselt on neli mõistet, millest peaks aru saama iga õde: inimene, tervis, keskkond ja õendus. Patsiendi isiksusest arusaamine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast, sest meditsiinilisest küljest õenduses on patsient kõige tähtsam.
(sanktsioone) kuidas ravivigu kohtusse tekitavad väga teinud meedikud pöördumisel palju tegude eest oma tahtmise probleeme vastutama saamiseks) panna (nt rahalise kompensatsiooni nõudmine kohtus, vea teinud arstist ette kandmine tervishoiuasutus e juhtkonnale jm) 6
terviseõendus (koduvisiit, terviseedenduslik tegevus ja koolitus, ambulatoorne vastuvõtt, õendustoimingute teostamine, töökeskkonna hindamine, nõustamine); vaimse tervise õendus (konsultatiivne vastuvõtt, õendustoimingute teostamine, perekoolitus, grupiteraapia, koduvisiit, erinevad psühhoteraapiad, kriisiabi, nõustamine, diagnostiliste andmete kogunemine). TÖÖTINGIMUSED keskkond vahendid/materjalid tööaeg Õe töökohaks võib olla nii tervishoiuasutus (haigla, tervisekeskus) kui ka kool, kodu ja töökoht (tehas, ettevõte jne). Õde kannab töö juures vormiriietust, kuid tänapäeval ei pea see olema ilmtingimata valge kittel, sageli heledates toonides mugav pükskostüüm. Töövahendite hulka kuuluvad kummikindad, kokkupuude erinevate ravimite ja keemiliste puhastusvahenditega. Enda ja patsiendi kaitseks tuleb kanda olenevalt olukorrast maski, mütsi, kilepõlle.
Peamised tootmistüübid ning toomisorganisatsiooni (-korralduse) tüübid, nende omavaheline seos ja seostumine üldtuntud organisatsioonitüüpidega. projekt- ehk individuaaltootmine - projekt jada tegevusi mahuka ajaliselt piiratud eesmärgi saavutamiseks nt üldehitus, laevaehitus ... töökojatootmine - üksiktoodetena, väikepartiidena või teenustena, enamasti tellija spetsifikatsiooni alusel. nt remonditöökoda tervishoiuasutus saritootmine ehk seeriatootmine- keskmistes kogustes ühelaadiline toodang, võib sordiviisiliselt (nt õmblustööstuses kanga/niidi värv, joogitööstuses hele/tume õlu) mass- ehk hulgitootmine - tootmissüsteem ühe (mõne) väga standardiseeritud toote (teenuse) valmistamiseks - suur tootmismaht, spetsialiseeritud seadmed, kõrge automatiseeritus, suur efektiivsus. pidev- tootmine- tootmissüsteem homogeensete kaupade tootmiseks. Sageli
· teravad ja torkavad jäätmed - nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms. Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Vajaduse korral võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt "Teravad ja torkivad jäätmed". Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud
omavalitsusele; alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate asutuste ja organisatsioonide ruumides/territooriumil ning juhtudel: koolieelne lasteasutus, lasteaed-algkool, algkool, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, huvialakool ja noortelaager, tervishoiuasutus, hoolekandeasutus, kiosk, kinnipidamisasutus, kaitseväeosa, aktsiisiladu, sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas mootorsõidukis, kandekaubandusena, lastele suunatud ürituse toimumise paigas selle ürituse toimumise ajal; 9 kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus piirata alkohoolse joogiga kauplemise aega
Marshalli kaasus: naine, kes lasti Southamptoni tervishoiuasutusest lahti kuna, et ta oli saanud 60. aastaseks. Asutuse sisereeglites oli sätestatud, et naistöötajad peavad 60selt töölt lahkuma, meeste puhul oli sama tähtaeg 65. Siseriiklikud õigusaktid taolist sisekorraeeskirja ei nõudnud, aga samas ka ei keelanud niisugust diskrimineerimist ära. Marshall väitis, et tema vallandamine on sooline diskrimineerimine (vastuolus meeste ja naiste võrdse kohtlemise direktiiviga). Tervishoiuasutus oli eraõiguslik asutus, riik ei olnud direktiiviga sätteid vastu võtnud. Kohus otsustas, et kuigi riik ei olnud otsene tööandaja, siis oli riik süüdi, sest kuna riik õigust ellu ei viinud, siis tekkis ka vahetegemise võimalus. Fosteri kaasus: British Gas naised pensionile 60selt, mehed 65selt. British Gas eraõiguslik ettevõte, aga riigi omanduses. Kohus ütleb, et kui on mingi ettevõte, mis on riigi poolt
saanud 60. aastaseks. Asutuse sisereeglites oli sätestatud, et naistöötajad peavad 60selt töölt lahkuma, meeste puhul oli sama tähtaeg 65. Siseriiklikud õigusaktid taolist sisekorraeeskirja ei nõudnud, aga samas ka ei keelanud niisugust diskrimineerimist ära. Marshall väitis, et tema vallandamine on sooline diskrimineerimine (vastuolus meeste ja naiste võrdse kohtlemise direktiiviga). Tervishoiuasutus oli eraõiguslik asutus, riik ei olnud direktiiviga sätteid vastu võtnud. Kohus otsustas, et kuigi riik ei olnud otsene tööandaja, siis oli riik süüdi, sest kuna riik õigust ellu ei viinud, siis tekkis ka vahetegemise võimalus. Fosteri kaasus: British Gas naised pensionile 60selt, mehed 65selt. British Gas eraõiguslik ettevõte, aga riigi omanduses
kasutatavatest loenditest lõpetades kasutatava tarkvara ja meditsiiniseadmetega) kirjeldamiseks kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud ISO OID süsteemi. Eesti E-tervise Sihtasutus, kelle ülesanne on koordineerida tervishoiu infosüsteemide arendamist ja standardimist, kaardistab kogu Eesti tervishoiu ressursi ehk kõigile objektidele luuakse unikaalne numbrikombinatsioon ehk OID (Object ID). Iga tervishoiuasutus peab registreerima Eesti E-tervise Sihtasutuses oma asutuse juur-OID-i ning nimetama oma asutuse OID-i halduri(d). OID-i haldur on isik, kes vastavalt oma asutuse sisemisele struktuurile loob asutuse alam-OID-id, haldab neid Eesti E-tervise Sihtasutuse OID keskuses, ning vastutab asutuse alam-OID-ide tegelikkusele vastavuse eest. OID-i haldur ei pea olema IT spetsialist. OID-i haldur kasutab OID keskusesse sisenemiseks ning enda isiku
24. 14. Kiirabiteenused. Kas perekonda hooldav asutusel või arst osutab ka kiirabiga sotud teenuseid? Kas perearsti poolt antavad teenused on kättesaadavad juhtumitel, mil on vajadus kiirabi järele? 11 12 Kui kiirabiteenused ei ole kättesaadavad, kas perekond teab, kus asub lähim kättesaadav tervishoiuasutus, mis osutaks kiirabiteenuseid nii lastele kui täiskasvanutele? Kas perekond teab, kuidas kutsuda kohale kiirabiautot ja parameedikuid? 24. 15. Võimalused meditsiiniteenuste eest tasumiseks. Kuidas perekond tasub neile osutatud meditsiiniteenuste eest? Kas perekonnal on tervisekindlustus(eraviisiline, "Medicare" või "Medicaid") või peab ta teenuste eest ise tasuma, osaliselt või täielikult? Kas perekond saab mõningaid tasuta teenuseid (või tunneb kedagi, kellele neid on võimaldatud)
tervishoiuasutustelt saab? Kas perekonnal on olnud kogemusi või kokkupuuteid pereõenduse ja vastavate teenustega? Millised on perekonna suhtumine ja lootused seoses õe rolliga? 24. 14. Kiirabiteenused. Kas perekonda hooldav asutusel või arst osutab ka kiirabiga sotud teenuseid? Kas perearsti poolt antavad teenused on kättesaadavad juhtumitel, mil on vajadus kiirabi järele? Kui kiirabiteenused ei ole kättesaadavad, kas perekond teab, kus asub lähim kättesaadav tervishoiuasutus, mis osutaks kiirabiteenuseid nii lastele kui täiskasvanutele? Kas perekond teab, kuidas kutsuda kohale kiirabiautot ja parameedikuid? 24. 15. Võimalused meditsiiniteenuste eest tasumiseks. Kuidas perekond tasub neile osutatud meditsiiniteenuste eest? 11 12
ja noore igakülgseks arenguks vajalike ohutute tingimuste olemasolu eest. 29 Lisa "Noortelaagri tervisekaitse- ja noore terviseseisundi nõuded ning arstitõendi vorm" juurde Tervishoiuasutus....................................... Välja antud.........................20......a. Arsti nimi........................................ Telefon........................................... Arstikood....................................... Haigekassa.................................... Litsentsinumber............................... Haigekassakaardi nr......................... Arstitõend (Esitamiseks noortelaagrile) Nimi........................................................