Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Termomeetrid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
termomeeter, kraad, termomeetrid, skaalaga, fahrenheiti, celsius, termopaar, kelvin, skaalad, temperatuuriskaala, sümboliks, mõõteriist, kraadiklaas, mõõtepiirkond, rankine, füüsik, sulam, gaas, bimetall, keemispunkt, elavhõbe, anum, reservuaar, mõõteriistaks, skaalade, juttu, viidud, teated, 1650, hertsog, ferdinand, vasknitraat, astmikTALLINN 2008 Sisukord Sisukord ..............................................................................................................................2 Sissejuhatus .......................................................................................... 3 Üldine ................................................................................................. 4 Ajalugu ................................................................................................4 Termomeetrite skaalad ...............................................................................5 Termomeetrid ......................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................8
Termomeeter Referaat füüsikast Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2008 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Erinevad skaalad ja autorid..................................................................................................3 Kelvini skaala...................................................................................................................3 Rankine'i skaala...............................................................................................................4 Fahrenheiti skaala..........................................................................................................
.................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................3 Bimetalltermomeeter............................................................................................................4 Manomeetriline termomeeter...............................................................................................4 Vedeliktermomeetrid...........................................................................................................4 Farenheiti skaala..................................................................................................................5 Réaumuri skaala ..................................................................................................................6
Sisukord · Sissejuhatus · Termomeetrite ajalugu · Erinevad termomeetrid · Termomeetrite skaalad · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Termomeeter- intstrument milleta tänapaeval ei kujutaks elu ettegi. Kes teaks palju on täna väljas soojakraade, kas jätan salli ja kindad koju varna ja jooksen jopeta kooli?! Kes oskaks beebit vannitada või haiguse ajal kraadida? Selle jaoks on termomeeter, aga just see termomeeter, mis on vastavalt selleks sobiv. Oma referaadis tutvustangi erinevaid termomeetreid ja temperatuuri skaalasid. Temperatuuri skaalade tutvustamine on just selleks abiks, et saada teada, kus riigis mingi temperatuuri skaalaga mõõdetakse ja kuidas sa saad temperatuure vastavalt endale tuttava temperatuuri skaalaga ümber arvutada. Aga selleks, et tutvustada teile termomeetreid tuleb tutvuda ajalooga.
Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus- ja majutusosakond Greete-Marit Mõtsar TeP07 TEMPERATUUR Tartu 2008 Sisukord 1. Temperatuur lk 3 2. Termomeeter lk 4 3. Temperatuuri mõõtmise skaalad lk 5 1. Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni.
Termomeeter Mis on termomeeter? "Termomeeter on temperatuuri mõõtmise vahend." (4) "Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti." (1) Sõna termomeeter võttis kasutusele prantslane Jean Leuréchon aastal 1624. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos(soe) ja metron(mõõt) (1) Termomeetrite liigid Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest: 1)Klaastermomeetrid (vedeliktermomeetrid ja kraadiklaasid) 2)Manomeetrilised termomeetrid 3)Dilatomeetrilised termomeetrid 4)Termoelektrilised termomeetrid (3) Klaas- ehk vedeliktermomeeter
Viies tase Soojuspaisumist kasutatakse termomeetrite ehitamisel. Bimetalltermomeeter Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Fahrenheiti skaala Mõnedes riikides kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid. Nendel termomeetritel on skaala jaotatud Fahrenheiti kraadideks ja sübmboliks on °F. Fahrenheiti termomeetrid oli ka Eestis kasutusel kuni 1940. aastani. 1 °F = °C *(9/5) + 32
Otsese meetodi puhul saadakse tulemus vahetult katseandmetest. Kaudse meetodi puhul saadakse tulemus katseandmete töötlemise käigus. Absoluutne viga on mõõtmisel tekkinud viga, mis näitab tegeliku ja mõõdetud suuruse vahet. Suhteline viga on absoluutse vea ja mõõteriista näidu suhe protsentides. Taandatud viga on absoluutse vea ja mõõteriista skaala nimiväärtuse suhe protsentides. 2.Temperatuuritemperatuurimõõturi üldnimetus on termomeeter. Nimetus püromeeter kasutatakse suhteliselt kõrgematetemperatuuride mõõtmisel kiirguse põhimõttel. . temperatuurimõõtmist vahendab enamasti nn. termomeeterkeha, mis mõõteobjektiga kontakti viiduna omandab aegamööda mõõteobjekti temperatuuri. Ligitus: Paisumistermomeetreid, mis toimivad vedelike termilise ruumpaisumise tõttu. Manomeetrilisi termomeetreid, mille töö aluseks on gaasi, auru või vedeliku rõhu olenevus temperatuurist.
etalonmõõteriistadeks. Lugemisseadise tüübi järgi võib mõõteriistad liigitada näitavateks, kirjutavateks ja integreerivateks. 2. Mõõteriistade põhielemendid. Mõõteskaalad. Mõõteriista mõõtepiirkond ja näidupiirkond. Mõõteriist koosneb tajurist, lugemisseadisest ja neid ühendavast muundurist. Mõõteskaala võib olla otseselt (tulemuse saab lugeda otse skaalalt) või tinglikult (arvväärtuse leidmisel tuleb lugemit korrutada võrdeteguriga) gradueeritud skaalaga. Samuti võib mõõteskaala olla ühtlane või ebaühtlane, st. jaotuskriipsude vahe olla konstantne või teatud seaduspärasusega muutuda. Skaalad võivad olla veel ühe- või kahepoolsed, kahepoolsel skaalal asuvad jaotised mõlemal pool nulltähist. Mõõteriista näidupiirkond on mõõdetava suuruse väärtuste vahemik, mille ulatuses skaala on gradueeritud. Mõõtepiirkond hõlmab kõigi näidupiirkondadega mõõdetavat suuruse
etalonmõõteriistadeks. Lugemisseadise tüübi järgi võib mõõteriistad liigitada näitavateks, kirjutavateks ja integreerivateks. 2. Mõõteriistade põhielemendid. Mõõteskaalad. Mõõteriista mõõtepiirkond ja näidupiirkond. Mõõteriist koosneb tajurist, lugemisseadisest ja neid ühendavast muundurist. Mõõteskaala võib olla otseselt (tulemuse saab lugeda otse skaalalt) või tinglikult (arvväärtuse leidmisel tuleb lugemit korrutada võrdeteguriga) gradueeritud skaalaga. Samuti võib mõõteskaala olla ühtlane või ebaühtlane, st. jaotuskriipsude vahe olla konstantne või teatud seaduspärasusega muutuda. Skaalad võivad olla veel ühe- või kahepoolsed, kahepoolsel skaalal asuvad jaotised mõlemal pool nulltähist. Mõõteriista näidupiirkond on mõõdetava suuruse väärtuste vahemik, mille ulatuses skaala on gradueeritud. Mõõtepiirkond hõlmab kõigi näidupiirkondadega mõõdetavat suuruse
skaala punktiks vee keemistemperatuuri ja teiseks punktiks sulamistemperatuuri ning saadud vahemiku jagada 100 osaks. Esialgu oli Celsiuse skaala, võrreldes nüüdisaegse skaalaga, tagurpidi: vesi kees 0 kraadi juures ja jää sulas 100 kraadi juures. Skaala soovitas pöörata ringi rootsi loodusteadlane K. Linné. Kasutatakse erinevaid temperatuuriskaalasid. Kõige enam on maailmas levinud Celsiuse, Fahrenheiti ja Réaumuri temperatuuriskaala. Kõikidel nendel on ühik 1 kraad erineva väärtusega. Temperatuur erinevate skaalade järgi (C Celsius, F Fahrenheit, R Réaumur) Vee keemine 100 ºC 212 ºF 80 ºR Inimesekeha normaalne temperatuur 36,7 ºC 96,0 ºF 29,4 ºR Jää sulamine 0 ºC 32 ºF 0 ºR
.......................................................................................................3 TEOREETILINE TAUST [1]........................................................................................... 4 1. 1 Õhutemperatuur......................................................................................................4 1. 2 Termomeetrite liigid...............................................................................................5 1. 2. 1 Tähtajaline termomeeter.................................................................................5 1. 2. 2 Maksimumtermomeeter..................................................................................5 1. 2. 3 Miinimumtermomeeter (1)............................................................................. 6 1. 3 Termograaf (2)........................................................................................................6 2. MATERJAL JA METOOTIKA..............................
nimetatakse sageli õhurõhku ka baromeetriliseks rõhuks. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab, kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust. Nt mõõtes auto rehvirõhku, tehakse kindlaks, kui palju see on kõrgem õhurõhust. Kui mõõtmistulemus on 2,2 bar, siis õhurõhku sellele lisades saame absoluutseks rõhuks rehvis 3,2 bar. Vaakumi suhteline rõhk on 100 kPa ehk 1 bar. 1.10 Rõhu mõõtmine Rõhu mõõtmiseks kasutatakse nii absoluutse kui ka suhtelise skaalaga mõõteriistu. Vabas looduses näitab absoluutskaalaga manomeeter u 100 kPa (1 bar) ja suhtelise skaalaga manomeeter u 0 kPa (0 bar). Õhurõhust väiksema rõhu mõõtmisel näitab suhtelise skaalaga manomeeter negatiivset tulemust. Kliimaseadmete hooldusel kasutatakse üldjuhul suhtelise skaalaga manomeetreid. Kliimaseadmete testiseadmed näitavad hõrenduse tekitamise ajal --1 bar, mis on õige lähedal absoluutsele vaakumile. Kõrvalolevas tabelis
nimetatakse sageli õhurõhku ka baromeetriliseks rõhuks. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab, kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust. Nt mõõtes auto rehvirõhku, tehakse kindlaks, kui palju see on kõrgem õhurõhust. Kui mõõtmistulemus on 2,2 bar, siis õhurõhku sellele lisades saame absoluutseks rõhuks rehvis 3,2 bar. Vaakumi suhteline rõhk on 100 kPa ehk 1 bar. 1.10 Rõhu mõõtmine Rõhu mõõtmiseks kasutatakse nii absoluutse kui ka suhtelise skaalaga mõõteriistu. Vabas looduses näitab absoluutskaalaga manomeeter u 100 kPa (1 bar) ja suhtelise skaalaga manomeeter u 0 kPa (0 bar). Õhurõhust väiksema rõhu mõõtmisel näitab suhtelise skaalaga manomeeter negatiivset tulemust. Kliimaseadmete hooldusel kasutatakse üldjuhul suhtelise skaalaga manomeetreid. Kliimaseadmete testiseadmed näitavad hõrenduse tekitamise ajal --1 bar, mis on õige lähedal absoluutsele vaakumile. Kõrvalolevas tabelis
· 11.Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse
agrometeoroloogiajaamad. ümbritsev kihilise ehitusega õhukest automaatseks registreerimiseks. Lahendile avaldab suurt mõju keskkonna Meteoroloogia on teadus, mis uurib (lämmastiku, hapniku, argooni, Elavhõbebaromeetrid ja aneroidi geomeetriline atmosf. Ehitust ja seal toimuvaid süsihappegaasi ja teiste gaaside ning parandid Fahrenheiti skaala 9/5*tc+32 , struktuur ja tema füüsikalised omadused. protsesse ja nende vastastikkust seost veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Kelvini skaala 273 kraadi c null skaala, Päikesekiirguse liigid. aluspinnaga. Hüdrograafia a) Maaga.termin "atmosfäär" pärineb kreeka Celsiuse skaala meie 0. Atmosfääris toimuvate protsesside
Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi juures ja vesi keeb 212 F kraadi juures. Fahrenheidi konverteerimiseks Celsiuse kraadideks tuleb 1) Lahutada Fahrenheidi skaala näidust 32 2) Korrutada tulemus 5/9 ga . Temperatuuril -40° F on ka Celsius -40° kraadi . Temperatuuril +50°F on täpse ja ligikaudne Celsiuse näit sama ( -10°) onverteerimiseks kasutatakse ka ligikaudse arvutamise valemit milles 5/9 = ½ ja 32 =30 Celsiusest Fahrenheiti saamiseks on valem F = 9/5*C + 32 Reamuri skaala - Celsiuse saamiseks tuleb C= 5/4 * Reamuri skaala näit . Suhe on 1.25 ehk Reamuri skaala tulemus tuleb sellega korrutada et Celsiust saada. Vastupidine on R=4/5 *C
1.4. Temperatuur ja temperatuuri mõõtmine Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine osakeste keskmist kineetilist energiat, ehk – osakeste keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuur on keha siseenergia kvantitatiivne hinnang. Temperatuuri mõõtmiseks saab kasutada erinevaid keha omadusi – näiteks keha ruumala muutuse, elektritakistuse muutuse vms kaudu. Temperatuuri mõõtmisel on kasutusel erinevad skaalad. Celsiuse skaala fikseeritud punktideks on valitud jää sulamise temperatuur 0 oC, ning vee 6 keemistemperatuur 100oC normaalõhurõhu korral. Valides temperatuuri mõõtmise viisiks näiteks keha paisumise, saame temperatuuri leida seosest V −V 0 t= ⋅100o , (1.6) V 100 −V 0
3.1.Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaanilisi omadusi; 5
tähistuseks oli 0 ja teisel 96, selliselt oli jaotuse väärtuseks 1/96 temperatuuri skaalal. Järgnevalt esitas skaala Reamur, kus jaotus oli 1/80 skaalal, kus 00R oli jää sulamistemperatuur ja 800R vee keemistemperatuur normaalrõhul (101,325 kPa). Celsiuse skaala jaotis oli 1/100 skaalal, kus 00C oli jää sulamistemperatuur ja 1000C vee keemistemperatuur. Nüüdisajal on valitsevaks Celsiuse skaala, Ameerika Ühendriikides ja veel mõnedes riikides on kasutusel Fahrenheiti skaala. t0C = 100/180t0F-32 = 5/9t0F-320C; t0C = 100/180t0R = 5/4t0R, järelikult t0C = 5/9t0F-320 = 5/4t0R Absoluutne termodünaamiline temperatuuriskaala omab ainult ühte reeperpunkti selleks on vee kolmikpunkti temperatuur, mis on 273,16 (täpselt) K. Rahvusvahelisel praktilisel temperatuuriskaalal on 11 reeperpunkti: hapniku keemis temperatuur (-89,960C), vee kolmikpunkti temperatuur (0,010C), vee keemistemperatuur
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
