TDMA, WCDMA). Kirjeldage nende meetodite kasutust sides ning võrrelge põhiparameetreid. FDM – Sagedusmultipleksimine. Sagedus vahemik jagatakse ribalaiusteks, mis ei katu teiste ribalaiustega. WLAN kasutab tehnoloogikat FDMA kus iga kanali sam on 25kHz. Modulatsioonina kasutatakse FSK TDMA – Aegmultipleksimine. Igale saatjale antakse ajavahemik samal sagedusel informatsiooni saatmiseks. Kasutusel on GSM mobilliside süsteemis, kus kanali ribalaius on 200kHz ja igale terminalile eraldatud aja sloti pikkus on 4,6 ms, mis annab kiiruseks kanali kohta 270,833kbit/s. Modulatsiooniks on PSK WCDMA - Laiaribaline KoodiEristamisega MitmikJuurdepääs. Kõik tugijaamaga ühenduses olevad terminalid on samal sagedusel ja saavad kõik andmed pideva voona, eristavad neile mõeldud andmed koodidega. Kasutusel on UMTS võrgus. Andmeside kanali ribalaius 5MHz
Sekundaarradari tööpõhimõte pildi kujul. (ICAO, Comparison of Surveillance , 2007; 9) 8 2 TEISTE SEIRESÜSTEEMIDE TOIMIMISE PÕHIMÕTTED 2.1 Multilateratsiooni seire Multilateratisooni (MLAT) seiresüsteem on süsteem, mis kasutab õhusõiduki transponderi ülekandeid (A/C reziimi, S-reziimi või automaatse sõltuva seiret,) et arvutada 2D või 3D positsioon. MLAT seireseadmeid saab kasutada maapealseks navigatsiooniks, terminalile lähenemiseks õhus ja marsruutlennuks. Multilateratsiooni tugineb signaalidele, mis tulevad õhusõiduki transponderist, mille saavad kätte mitmed jaamad maa peal, et positsioneerida õhusõiduk. Multilateratsioon kasutab tehnikat, mida nimetatakse ,,Time Difference of Arrival" ehk saabumisaegade erinevus, et luua kujutletavad hüperbooli kujulised pinnad, kus määratakse signaalisaatjate vahemaa. Nende pindade ristumiskohtades positsioneeritaksegi õhusõiduki asukoht.
personaalarvuteid, terminale ja kassaterminale. Peale liidese ja terminali valimise on lugejat võimalik veel mitmel moel seadistada. Näiteks võib seade piipari hääle tugevust ja toimimise olukordi (õnnestunud lugemise korral, lugeja sisselülimisel, mingi objekti ilmumisel lugemisalasse, jne). Loetud koodi saab muuta: lisada talle algusesse, keskele ja lõppu soovitud märke (tähti, numbreid või erimärke (reavahetus, tabeldus,...)). Osa märke võib jätta ka üldse arvutile või terminalile edastamata või asendada mõne teise märgiga. Loetud infole on võimalik juurde panna koodi tunnus, millega see oli kodeeritud ja lubada-keelata kindlate kooditüüpide lugemine. Et tagada ühilduvust erinevate tark- ja riistvaraliste rakendustega, saab ära määrata dekodeeritud märkide väljastamise perioodi. Klaviatuuriliidesesse ühendatud lugeja korral on võimalik valida, millise maa klaviatuuriga on tegu. Lugejale saab seada klaviatuuri asetusi: CAPS LOCK, SHIFT LOCK, NUM LOCK jmt
Headeks näideteks on siin Eesti telekommunikatsiooniturul Eesti Telefon oma Atlas andmeside teenusega ja Radiolinja Eesti mobiiliturul. Mõlemal oli tugev rahaline tugi olemas, et võtta suur osa turust enda kätte. Järk järguline WLAN võrgu ülesehitamine jääb juba tuntud turul tegijatele, kellel ei ole vaja võrgu tuumikut enam luua. WLAN võrku ei ole otstarbekas kasutada selliselt, et iga arvuti ühendatakse raadiolainete kaudu juurdepääsu serveriga AP. Sellisel juhul peaks igale terminalile juurde ostma raadiomodemi kaardi ja see läheb väga kulukaks. Enamasti lahendatakse asi niimoodi, et need terminalid, mis asuvad piisavalt lähestikku ühendatakse omavahel kokku ja võrgu erinevad osad liidetakse omavahel WLAN tehnoloogia abil. 7 See vähendab küll jaamade mobiilsust, mis PC puhul ei olegi eriti nõutav, kuid samas väheneb ka kulutus võrgu ehitusele.
esitamine. Kui sideliinid ei ole just parimad, siis võtab aega ka see, millal trükitu suhtluspartnerini jõuab. Midagi maksab ka arvuti aeg. Ja lõpuks peab teine selle jutu suutma veel läbi lugeda ja sellest aru saada. Seega tuleks vältida igasuguseid üleliigseid sõnakesi, mis suulisesse vestlusesse kergesti sisse lipsavad, samuti võimalikke kahtpidi mõistmisi, ülearuseid targutamisi. See, mis juttu kuulates võib lihtsalt niisama kõrvust mööda libiseda, jääb partneri terminalile mõneks ajaks püsima, teda saab mitu korda läbi lugeda ja avastada seal selliseid nüansse, mis ütlejal endal ei pruukinud üldse pähegi tulla. (Enamasti ei palu me ju kaasvestlejal pidevalt oma sõnu korrata ja harva teeb ta seda just samade sõnadega, kui esimesel korral). Seega igaüks, kes istub arvuti taha oma mõtteid avaldama, peaks enne kui midagi 'ütleb' korralikult oma laused, väited, argumendid jms. läbimõtlema.
sagedust ning jaama väljundvõimsust · UL ACK kinnitus mobiiljaamale DL HARQ (Hybrid Automatic Repeat Request) kohta MAC (medium access control) meediumipöörduse juhtimine. Üks 802.16 standardi väljatöötamise eesmärk on võimaldada lairiba teenuseid, edastada nii heli, andmeid kui ka videot. MAC kihi väljatöötamisel on aluseks võetud DOCSIS standard, mis võimaldab edastada muutuva bitikiirusega andmeid samas kanalis. Ühele terminalile edastatav andmehulk võib muutuda ühest ajapilust kuni terve kaadrini. Kuna andmed edastatava info kohta antakse edasi iga kaadri päises, on võimalik ühele terminalile edastatavat andmehulka muuta igas kaadris. Toitepatarei eluiga ja kanalivahetus on kaks mobiilsusega seotud kriitilist omadust. Mobile WiMAX s on energia kokkuhoiuks ette nähtud kaks reziimi: vaikolek (Sleep Mode) ja tühikäik (Idle Mode) Arhitektuur Standard IEEE 802
sagedust ning jaama väljundvõimsust · UL ACK kinnitus mobiiljaamale DL HARQ (Hybrid Automatic Repeat Request) kohta MAC (medium access control) meediumipöörduse juhtimine. Üks 802.16 standardi väljatöötamise eesmärk on võimaldada lairiba teenuseid, edastada nii heli, andmeid kui ka videot. MAC kihi väljatöötamisel on aluseks võetud DOCSIS standard, mis võimaldab edastada muutuva bitikiirusega andmeid samas kanalis. Ühele terminalile edastatav andmehulk võib muutuda ühest ajapilust kuni terve kaadrini. Kuna andmed edastatava info kohta antakse edasi iga kaadri päises, on võimalik ühele terminalile edastatavat andmehulka muuta igas kaadris. Toitepatarei eluiga ja kanalivahetus on kaks mobiilsusega seotud kriitilist omadust. Mobile WiMAX s on energia kokkuhoiuks ette nähtud kaks reziimi: vaikolek (Sleep Mode) ja tühikäik (Idle Mode) Arhitektuur Standard IEEE 802
ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma 2)kasutada datagrammvõrgu edastust. 41. Kanalikiht. (data link layer) – jagab datagrammid ruutimise tabel-kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, 31. Marsruutimine, marsruutimisstrateegiad. pakettideks. Muudab saabunud pakettid datagrammideks. mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis Marsruutimise eesmärk on leida hea tee saatjast vastuvõtjasse, Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas mis tähendab üldjuhul kõige kiiremat teed. Adaptiivne Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti
Võrgu sageduste koormatuse määramine. väärtuse. IM vältimiseks: i. sõltub sageduste arvust 3.UE arvutab p1.ja2. saadud tulemuste järgi levikao tugijaamalt · kvaliteetsed ühendused ii. korduvkasutustegurist terminalile ja oma vajaliku saatevõimsuse ning saadab · sageduste grupeerimine nii, et IM iii. liiklusest (kõne, andmed) tipptunnil ühenduse loomise soovi tugijaamale. produktid ei satuks kasutatavale iv. võimsuskontrolli ja DTX kasutusest 4.Kui tugijaamalt vastust ei saabu, suurendab UE oma saatevõimsust
Token Bus - Saatmine toimub signaalkaadri alusel. Signaalkaader liigub järjest ühelt kasutajalt teisele kusjuures igale saatjale on määratud ajapiirang, mille jooksul võib see luba tema käes olla. Selliseid ajapiiranguid on olenevalt prioriteedist 4 nivood: 6, 4, 2 ja 0. Loa haldamine on sellise süsteemi korral küllaltki keeruline. Token Bus puhul on jagamine tarkvaraline, Token Ring puhul kasutatakse võrgu füüsilise ringikujulise ehituse järjekorda. prioriteetide jagamine - Igale terminalile on määratud, millise prioriteediga signaalpakette ta võib kasutada, signaalpaketiga on kaasas antud paketi prioriteetsus. Teatud jaamad saavad tõsta järjekorras prioriteeti, kuid peavad taastama eelneva prioriteedi koheselt peale andmeülekannet. 42. Datagrammide edastus läbi võrkude (võrgukihi ja kanalikihi tasemel) + Igas IP datagrammi päises on kirjas saatja ja saaja aadressid. Selle järgi toimetatakse pakett konkreetse masinani.
Token Bus - Saatmine toimub signaalkaadri alusel. Signaalkaader liigub järjest ühelt kasutajalt teisele kusjuures igale saatjale on määratud ajapiirang, mille jooksul võib see luba tema käes olla. Selliseid ajapiiranguid on olenevalt prioriteedist 4 nivood: 6, 4, 2 ja 0. Loa haldamine on sellise süsteemi korral küllaltki keeruline. Token Bus puhul on jagamine tarkvaraline, Token Ring puhul kasutatakse võrgu füüsilise ringikujulise ehituse järjekorda. prioriteetide jagamine - Igale terminalile on määratud, millise prioriteediga signaalpakette ta võib kasutada, signaalpaketiga on kaasas antud paketi prioriteetsus. Teatud jaamad saavad tõsta järjekorras prioriteeti, kuid peavad taastama eelneva prioriteedi koheselt peale andmeülekannet. 32. ARP Address Resolution Protocol - protokoll, millega seatakse IP-aadressile vastavusse seadme MAC- aadress. RARP on ARPi (Reverse ARP) vastand. Seade, mis soovib saada mingi seadme füüsilist aadressi, esitab ARP päringu.
TASEMEL) ==> Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel-kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse alamvõrku kus sihtarvuti asub. // ==> EHK NÄIDE: A tahab saata datagrammi B-le läbi Ri. Oletame, et A teab B IP aadressi. Ruuteris R on kaks ARP tabelit (mõlemale IP-le üks.) Võrk-LAN. //// 1) A loob datagrammi,
TASEMEL) ==> Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel- kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse alamvõrku kus sihtarvuti asub. // ==> EHK NÄIDE: A tahab saata datagrammi B-le läbi Ri. Oletame, et A teab B IP aadressi. Ruuteris R on kaks ARP tabelit (mõlemale IP-le üks.) Võrk-LAN. //// 1) A
Andmepaketti nimetatakse ka kaadriks ja datagrammiks Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel-kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale.Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse alamvõrku kus sihtarvuti asub. 43. Ethernet Ethernet - Kohtvõrgu standard IEEE 802.3, mida esmakordselt kirjeldati 1976. a. ja mis on praeguseks saanud üldkehtivaks
tasemel) Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel, kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse (gateway), mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse alamvõrku kus sihtarvuti asub. Näide: A tahab saata datagrammi B-le läbi ruuteri R. Oletame, et A teab B IP aadressi. 1) A loob datagrammi, mille alguspunktiks on A ja lõpppunktiks B. 2) A kasutab ARPi, et saada R-i MAC aadress
Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel, kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse (gateway), mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse alamvõrku kus sihtarvuti asub. Näide: A tahab saata datagrammi B-le läbi ruuteri R. Oletame, et A teab B IP aadressi. 1) A loob datagrammi, mille alguspunktiks on A ja lõppunktiks B.
E E E E E E Aeg Joonis 9.17 Sisetemperatuuri muutus kütte kaugjuhtimise korral. Infovahetus elaniku (mobiil)telefoni ja kaugjuhtimissüsteemi vahel põhineb nõuetekohase teksti saatmisel, tavaliselt lühikese mobiilisõnumi (SMSi) teel. Kaugjuhtimissüsteemi terminalil on oma telefoninumber. Kaugjuhtimissüsteemi terminalile saadetud käsklused sunnivad küttesüsteemi tegutsema vastavalt kokkulepitud käsklustele. Tegutsemiseks võib olla kas lülitusautomaatide sisse-välja lülitumine või termostaadi seadearvu muutus. Soojuspumpasid on võimalik juhtida tegutsema nagu kaugjuhtimispuldi abil. Tavaliselt edastab kaugjuhtimise terminal ka infot sisetemperatuuri kohta, kui on toimunud voolukatkestus, vool on taastunud, lülitusautomaatide oleku kohta (sees/väljas) vms. Joonis 9
30 Maanteetranspordi terminali sisevaade Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR vahel on see, et kui laos hoitakse kaupa, mille järgmine kättetoimetamise aadress pole enamas- ti teada, siis terminali saabuva kauba vastuvõtja on üldjuhul teada juba enne kauba saabumist terminali. Vedajaorganisatsiooni strateegia esitab terminalile teised nõudmised kui kauba saatja. Vedaja seisukohalt toimib terminal enamasti kogu veoprotsessi tugikohana, kauba saatja seisuko- halt on terminal vaid üks veoahela lüli. Tolliterminalides puutuvad rahvusvahelised veod kokku sisevedudega ehk rahvusvahelistest kaubasaadetistest saavad kohaliku veo saadetised ja vastupidi.
annaabi.ee 
