Lõikeriistad Lõikeriistad on noad, puurid, tangid, peitlid, saed, ketaslõikurid, käärid jne. Lõikeriistade teritamiseks kasutatakse masinaid, aga vahel teritatakse ka käsitsi. Teritusmaterjalid, vahendid ja seadmed http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/5_likeriistade_teritamine.html Joonis 5.1 Teritamise viis (http://www.youtube.com/watch? v=XIe9tbTngCI&feature=results_main&playnext=1&list=PLCAFBF5E282080836) Tööriistade teritatamiseks kasutatakse lihvimismeetodit. Lihvpinke kasutatakse enamasti detailide pindade lõpptöötlemiseks nende pinnalt õhukese metallikihi
Sinine- Värske kala. Punane- Tooresliha Kollane- Küps liha Roheline- Salat ja puuvili Valge- Leiva- ja piimatooted 2. Millised noad võiksid kuuluda koka töövahendite põhikomplekti? Üldnuga, kokanuga, koorimisnuga, köögi- ja puuviljanuga, teritaja ja fileerimisnuga. 3. Millised omadused on heal kokanoal? Piisavalt kõrge kannaga, terav, ja pikk tera. 4. Lk.113 Kuidas hoolitseda kokanoa eest? Millega teritatakse kokanuga? * Teritatakse terituskiviga. Hoia noatera, terituskivi suhtes 10 kraadise nurga all. Hoida nuga ületeritamast, lõpeta noa teritamine terituskivil mõne tõmbega, puhasta noa tera. 6. Kirjelda korrektset koka välimust töökohal (isiklik hügieen, riietus, peakate, juuksed, jalanõud) lk 87 * Ei tohi olla ehteid, juuksed ei tohi lahti olla, kokamüts peab peas olema, kokariided peavad
tõsta ja langetada vajalikule saetee sügavusele (maksimaalselt 70 mm). Reduktoriga elektrikäsiketassaag (joon. 12, b) on varustatud seadmega, mis lubab saetee sügavust reguleerida ja ka saeketta kaldenurka. Lõikeinstrumentideks elektrikäsiketassaagidel on saekettad kuni 250 mm risti, piki ja segasaagimiseks. Enne paigaldamist saekettaid kontrollitakse pragude ja kõveruste mitteolemasolu ja hambaid räsatakse (kõvasid lamplaatidega saekettaid ei tohi räsada) ja teritatakse. Elektritikksaagidega (joon. 13) saetakse välja toorikuid laudadest, vi neerist või plaatidest. Elektrikäsihöövliga (joon. 14) hööveldatakse detaile laiusega kuni 100 mm. Instrumendi tööosadeks on: 5 höövelnoad; 6 elektrimootori rootor (kinnitatakse noad); 3 tugipaneel (tasapinnale paigaldatakse vajalik ku asendisse poltidega). Höövli korpusel on 2 käepidet, millede abil höövlit suunatakse töö ajal ja
Ka sisetreimisel muutuvad nurgad α ja γ vastavalt treitera asendile, kuid vastupidises suunas (vt.joon. c ja d). TREITERA KULUMINE, TERITAMINE JA KASUTAMISNÕUDED Treimisel hõõrdub tera esipind vastu laastu ja tagapind vastu toorikut, mistõttu terik kulub. Kulunud treiteraga edasi töötada ei tohi, sest alaneb tööviljakus, väheneb töötlemistäpsus ja halveneb pinna kvaliteet. Nürine- nud tera tuleb teritada. Treitera teritatakse terituspingil või käial (vt.joon. a). Käia põhiosa on spindlikast 4, sageli vaid kahe pöörlemissagedusega elektrimootor. Mootori võllist moodustuva spindli mõlemale otsale on kinnitatud abra- siivkettad 3. Üks neist on valmistatud valgest elektrokorundist; sellega teritatakse kiirlõiketerasest teri. Teise, rohelisest ränikarbiidist valmistatud abrasiivkettaga teritatakse kermisplaatidega teri. 14 Joon
arusaamatu ning saladuslik. Viiskümmend aastat on siin vaid üks silmapilk, unenägu ja aur, mis katab varemeid ja tühje vundamente. Siin võib kiirgav kevadtuul isegi surnuluudele elu sisse lõõtsuda ja nad hauapõhjast välja tuua. Päise päeva ajal on siin kuuldud vanakuradit raadios kõnet pidamas. Siinseid sireleid nähes ei tea kunagi, kas nad õitsevad täna või minevikus, või on nad ainult igatsusepilt, mis paistab isegi teisele poole piiri ära.Öösiti siin valvatakse. Teritatakse kõrvu, kuulatatakse, kas ei ole kuulda vanakuradi saabumist. Sirel õitseb omasoodu, vana ärahävitatud valitsuse asemele ilmub uus ning peab jälle istungit."Emotsionaalne taaskohtumine hea eesti kirjandusega. Luuletused ·Valgus ·Ilmavalgus ·Ood algebrale ·Suur lärm ·Kuu ·Maal on Valgus Suur tuul ajab talvist prahti ja traadid tinisevad.
Kaasaegsetel seadmetel muudetakse keevitusvoolu sagedust 30...300Hz ning hoitakse keevituspinge 12...14V. Kui parameetrid ja kaitsegaasid valitud siis võib materjali maha panna ja kokkukeevitada, sest keevitus on lühike üksiktootmisel. Lisamaterjalid Minu materjal on kõigest 2mm paks seega TIG keevitust kasutades sulatab servad kokku, ilma lisamaterjali(vardaid) kasutamata. Kasutatakse TIG keevitusele omast volfram elektroodi. Keevitades vahelduvvooluga alumiiniumi ja selle sulameid teritatakse volfram elektroodi ots 90 kraadiseks. Kaitsegaasina kasutatakse MISON(Ar+0.03% NO) või puhast Ar(99.99%) ehk Argon 4.8, Argon S. Samuti võib ka kasutada Helium 4.5 kaitsegaasi. Mina valiksin kaitsegaasiks MISON gaasi, sest segugaaside kasutamisel tekib vähem keevitussuitsu ja kahjulikke gaase. Tooriku ettevalmistamine Ma pean kokku keevitama kaks toru detaili, seega pean ma ise valmistama detaili tooriku või seda sisseostma.
Silinderfreesidel võib pealõikeserv olla sirgjooneline, kallutatud silindri moodustaja suhtes või kruvijooneline. Abilõikeserva silinderfreesidel ei ole. Otsfreesidel seevastu eristatakse pea - , abi - ja üleminekulõikeserva. Pealõikeserv:- See on freesi teljega nurga all asetsev lõikeserv. Abilõikeserv:- See on freesi otspinnal paiknev lõikeserv. Üleminekulõikeserv:- See on pea - ja abilõikeserva ühendav serv. Hammaste kuju ja elemendid. Olenevalt pinnast , mida mööda teritatakse frees, eristatakse kahte hammaste konstruktsiooni. Teravatipulised hambad - hambaid teritatakse tagapinnalt. Kukaldatud hambad - hambaid teritatakse ainult esipinnalt. Eristatakse järgmisi hamba elemente: Kõrgus h - kaugus lõikeserva punkti ja soone põhja vahel, mõõdetakse freesi radiaallõikes risti selle teljega. Hamba tagapinna laius - kaugus lõikeservast hamba tagapinna ja selle lõikejooneni, mõõdetakse risti lõikeservaga.
Niimoodi saab noaga "kiikudes" lõigata. Haruldasemal Prantsuse stiilis noal on sirgem tera ning kaar tipu poole on minimaalsem. Prantsuse stiilis noaga lõigatakse nuga enda poole tõmmates. Kumbki stiil pole teisest parem, iga kokk otsustab ise kumb talle endale rohkem meeldib. Mõned omanikud lasevad enda nuga erinevatest kohtadest erinevatele tasemetele teritada. Tera tipp tehakse väga teravaks, et seda kasutada "täppistöödel". Tera keskpaik teritatakse keskmisele tasemele - tavaliseks lõikumiseks. Tera tagaosa jäetakse jämedaks ja tugevaks mida on vaja raskemateks töödeks nagu lihakäntsakate kondi pealt kätte saamiseks 5 3.2 Leivanuga Leivanugadel on pikk, laineline saetaoline tera mille pikkus on tavaliselt 15 cm ja 25 cm vahel, enamasti 20 cm. Saelaadne tera on hea leiva ja muude toitude lõikamiseks millel on kõvem koorik ja pehmem sisu. 3.3 Kondistusnuga
siin vaid üks silmapilk, unenägu ja aur, mis katab varemeid ja tühje vundamente. Siin võib kiirgav kevadtuul isegi surnuluudele elu sisse lõõtsuda ja nad hauapõhjast välja tuua. Päise päeva ajal on siin kuuldud vanakuradit raadios kõnet pidamas. Siinseid sireleid nähes ei tea kunagi, kas nad õitsevad täna või minevikus, või on nad ainult igatsusepilt, mis paistab isegi teisele poole piiri ära.Öösiti siin valvatakse. Teritatakse kõrvu, kuulatatakse, kas ei ole kuulda vanakuradi saabumist. Sirel õitseb omasoodu, vana ärahävitatud valitsuse asemele ilmub uus ning peab jälle istungit."Emotsionaalne taaskohtumine hea eesti kirjandusega. · SEITSMES RAHUKEVAD Pilved rändasid omasoodu, kõrgepingetraadid undasid, põllutöödele tekkisid uued kombainid, uued traktorid ja uued inimesed, pääsukesed saabusid ja lahkusid, vaim ja mõtteviis muutus. Emal ei
pulga otsa juurde, nii et noa lõikeserv on suunatud laua poole; muus osas toimub teritamine nii, nagu ülal kirjeldatud. Sellise teritusviisi puhul peab terituspulga käepideme sõrmekaitse olema tingimata piisavalt suur. Kui olete teritamises kogenud, võib terituspulka hoida nii, et see on suunatud kehast eemale, toetage pulka hoidev käsi vastu keha ja teritage nii, nagu ülal kirjeldatud. Lainelise või saehambulise lõiketeraga nuga teritatakse sileda külje poolelt. Teritusnurk peab olema 0º lähedal ja kulgema piki lõikeserva. Teritada tuleb sujuvalt nii, et tera teise poole hambad tekitaksid teritamise ajal lainetava tunde. Mis teritamisel tegelikult toimub? Terituspulgaga teritamise mõtteks on seega lõikeserva paindunud "kristallide" püsti lükkamine, mitte metalli eemaldamine. Nugade kott Nugade kott on vajalik selleks, et tagada nii enda kui ka teiste ohutus. Kui noad on näiteks
pulga otsa juurde, nii et noa lõikeserv on suunatud laua poole; muus osas toimub teritamine nii, nagu ülal kirjeldatud. Sellise teritusviisi puhul peab terituspulga käepideme sõrmekaitse olema tingimata piisavalt suur. Kui olete teritamises kogenud, võib terituspulka hoida nii, et see on suunatud kehast eemale, toetage pulka hoidev käsi vastu keha ja teritage nii, nagu ülal kirjeldatud. Lainelise või saehambulise lõiketeraga nuga teritatakse sileda külje poolelt. Teritusnurk peab olema 0º lähedal ja kulgema piki lõikeserva. Teritada tuleb sujuvalt nii, et tera teise poole hambad tekitaksid teritamise ajal lainetava tunde. Mis teritamisel tegelikult toimub? Terituspulgaga teritamise mõtteks on seega lõikeserva paindunud "kristallide" püsti lükkamine, mitte metalli eemaldamine. Nugade kott Nugade kott on vajalik selleks, et tagada nii enda kui ka teiste ohutus. Kui noad on näiteks
Selline värv tuleb enne kasutamist valada läbi söela. Värvisõelu on erineivaid. Tavaliselt kasutatakse ühekordseid pabersõelu. Suurte värvikoguste puhul on kasutuses ka metallsõelad, mida peale kasutamist pestakse. Abivahendid Kraabist on vahend, mida kasutatakse mustuse ja ebatasasuste eemaldamiseks pinnalt. Kraabits võib olla kolmnurkne. Sellel võivad olla ka vahetatavad terad. Terasest kraabitsat teritatakse viili või lihvimismasina abil. Masinaga teritades tuleb jälgida et tera liialt ei kuumeneks, mille tagajärjel võib see pehmeks muutuda. Kraabitsa valimisel tuleb jälgida et kraabitsal oleks käepide. Terasharjad Terasharja kasutatakse nt rooste eemaldamiseks värvitavalt pinnalt. Välisvärvimisel kasutatakse seda alati koos kraabitsaga. Terasharju on erinevates suurustes. Näiteks välisseina puhastamiseks kasutatakse teleskoopvarrega varustatud harju. Terasharjaga
·Tint kuivab kiiresti, seega pannakse peale kasutamist kork kohe peale ·Enamik viltpliiatseid on vees lahustuvad ·Erinevad markerid: veekindlad, kuldsed, hõbedased jne ·Harjutusi tindi- ja viltpliiatsitega: punk, joon (sirge, laineline jne), erinevad pinnad, märjaks tegemine jne Kriidid ·Enamik kriite on kaetud ümbrispaberiga, mis kriidi kulumisel eemaldatakse ·Murduvad kergesti, välditakse liiga tugevat vajutamist kriidile ·Hoitakse käes nagu pliiatsit ·Vajadusel teritatakse noaga ·Kriidid jaotatakse omaduste järgi 4 rühma: kuivpastellid, õlipastellid, rasva- ja vahakriidid Kuivpastellid Kuivpastellid jätavad karedale paberile tugeva joone (tahvlikriidid, asfaldikriidid) 22 Harjutused kuivpastellidega ·Värvide segamine eri värvi jooni tõmmatakse üksteise peale ·Hajutamine eri värvi jooned hõõrutakse sõrme või vatipulgaga laiali ·Värviüleminekud kriidi küljega tõmmatakse iga järgnev värv ka pisut üle eelmisest
nii et noa lõikeserv on suunatud laua poole; muus osas toimub teritamine nii, nagu ülal kirjeldatud. Sellise teritusviisi puhul peab terituspulga käepideme sõrmekaitse olema tingimata piisavalt suur. Kui olete teritamises kogenud, võib terituspulka hoida nii, et see on suunatud kehast eemale, toetage pulka hoidev käsi vastu keha ja teritage nii, nagu ülal kirjeldatud. Lainelise või saehambulise lõiketeraga nuga teritatakse sileda külje poolelt. Teritusnurk peab olema 0º lähedal ja kulgema piki lõikeserva. Teritada tuleb sujuvalt nii, et tera teise poole hambad tekitaksid teritamise ajal lainetava tunde. Teravust pole võimalik sõrmega korralikult tunda, kui just sõrme haava ei lõika. Sobiv meetod on teravuse `testimine' kuklajuustega. Noa tera tõmmatakse kergelt mööda juukseid allapoole, nii et tera on juuste suhtes ligikaudu täisnurga all. Kui nuga libiseb takistuseta juuste peal, on tera nüri
Sõltuvalt otstarbekas on olemas väga erinevaid käsisae tüüpe Kõik käsisaed koosnevad enamasti saelehest ja käepidemest . Saelehe elementide nimetused . Saehammaste tüübid . Sõltuvalt saagimisviisist on saehambad erineva profiilifa . Kaldhambad – mõeldud puidu pikikiudu saagimiseks Sarikhambad – mõeldud puidu ristikiudu saagimiseks . Kaldhambad pikikiudu saagimiseks . Teritatakse risti saelehega Lõikeserv on hamba tipus Lõikab puitu ainut edasiliikumisel . Sarikhambad ristikiudu saagimiseks Teritatakse hamba külgservad Lõikeserv on hamba külgserv Lõikab puitu nii edasi kui tagasi liikumisel . Segasaagimise hambad . Sobivad nii piki kui ristikiudu saagimiseks Lõikavad puitu ainult edasi liikumisel Räsa .
valmistamise lihtsus. Puuduseks on lühike eluiga pinnasevee tasemest kõrgemal, piiratud läbimõõt ja pikkus. Puitvaiadeks kasutatakse männi või kuusepalke. Minimaalne peenema otsa läbimõõt peaks olema 150 mm. Vaia pikkus võib olla kuni 16 m. Suurema kandevõime saavutamiseks võib kasutada poltidega ühendatud pakette või isegi liimpuitu. Vajadusel kasutada suurema pikkusega vaiu võib palke jätkata. Puitvaia pea kaitstakse purunemise vastu tugevdusrõngaga. Vaia alumine ots teritatakse ja juhul, kui tuleb läbistada kruusa või kive sisaldavaid pinnaseid, kaitstakse metallist kingaga. Puitvaia detaile a) vaia teravdatud ots, b)metallist kingaga ots. c) vaia pea tugevdusrõngas, d) vaia jätk, e) palkidest pakettvai, f) liimpuidust vai Raudbetoonist vaiad
annaabi.ee 
