Silma kaitseb: koljuluud, kulmud, silmalaud, ripsmed Nägemine? Võime tajuda valgust, värvust, kuju ,mõõtmeid ja asukohta Ruumiline nägemine? Võimaldab määrata suurusi ja kaugusi Kaugelenägevus?nägemishäire, silmalääts on lame või muna on lühem, lähedal olev kujutis tekib võrkesta taha Kauguelenägevuse seos vanadusega? Mida vanem on inimene seda jäigem on lääts ja see ei muutu enam kumeraks Miks on lapsed sündides kaugelenägijad? Sest nende silmamuna on lühike ja lääts lame Kuidas parandada kaugelenägijate nägevust? Kumerate prilliklaasidega Lühinägelikkus? Nägemishäire, sarvkest on kumer või silmalääts või muna on liiga pikerkune Lühinägelikkuse seos vanadusega? Esineb koolieas pärast 30-40 eluaastat enam ei suurene Kuidas parandada lühinägelikkust? Kanda nõgusläätsega prille Mis võimaldab eristada värve? Kolvikesed(neid on 3 tüüpi: punane, kollane, sinine) Kuidas toimub silmas uute värvide ja toonide teke?erinevad värvused levivad eri ...
PSÜHHOLOOGIA · Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese psüühikat · Psüühika on inimese hingeelu ( aju omadus peegeldab ümbritsevat maailma, ümbritsevat tegevust) · Psüühika jaguneb teadvus ja alateadvus · TEADVUS I PSÜÜHILISED NÄHTUSED I I I PSÜH PROTSESSID PSÜH SEISUNDID PSÜH OMADUSED · Psüh protsessid on ajaliselt kõige lühemaegsed · Psüh seisundid on ajaliselt kauakestvad( emotsionaalsed) Psüühilised protsessid · Aisting Taju Kindel järjekord ! Mälu- kujutus-fantaasia-mõtlemine Psüühilised seisundid · Tundmused · Emotsioonid (õnnelikkus,üllatus,kurbus,hirm,viha,vastikus) Psüühilised omadused · Temperament (kaasasündinud) · Iseloom (elu ajal omandatud Aisting · Aisting on kõige lihts...
traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, 4 möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops Kaburi Rops, aktiivne pioneer Agu Sihvka J.Rannapi agu Sihvka annab aru). Pildikoomika võib esineda iseseisvalt (karikatuur) või toetada tekstis olevat koomikat (E.Valter). Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. A. Lindgren ,,Vahtramäe Emil", E.Raud ,,Naksitrallid" Huumor heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Tänapäevases tähenduses alates 18sajandist. Teistest koomika liikidest erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge.
võrgu ja kookoni kudumine ning lindude peibutusmängu elementide sooritamise puhul. Instinkid on ka inimese jaoks ääretult olulised, eelkõige elu alalhoiu ja soojätkamise seisukohalt. Õppimine on indiviidi suhteliselt püsiv muutumine,mis on saavutatud kogemuse tulemusena; uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel 6. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon? Tooge näiteid. Sensitisatsioon ehk tundlikkuse teravdamine on habituatsioonile vastupidine protsess ning seisneb tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes. Kahtlemata juhtub aeg- ajalt asju,mille tagajärjed on väga häirivad ja võimalik et eluohtlikud. Niisugused sündmused toimuvad hoiatavalt ning loomade tundlikkus ja tähelepanu nende suhtes teravneb. Habituatsioon ehk harjutamine seisneb selle äraõppmises, et mõned korduvalt ettetulevad
Nt L. Meri 1995. aasta poliitiline avaldus: ,,See ei ole ainult ühe ministeeriumi asi. See ei ole ainult valitsuse asi. See on kogu rahva asi, sest võim ja võimukandja on rahvas." Antikliimaks on astmeline langus, kliimaksile vastupidine kujund. Tiigrihüppest võib kujuneda konnahüpe, võib-olla isegi pime mutihüpe. Antitees ehk vastuseade on stilistiline figuur, kus kujukuse suurendamiseks on teravalt üksteisele vastu seatud vastupidised mõisted või mõtted. Mõtte teravdamine. Nt ,,Olla või mitte olla?" küsis Hamlet retooriliselt. Lause ajaloost, mis on ajahambale hästi vastu pidanud: ,,Kuningas on surnud! Elagu kuningas!" III Kõlakujundid põhinevad kahe või enama sõna, hääliku, häälikuühendi kooskõlal. Heakõlalisust nimetatakse eufooniaks, ebakõla kakofooniaks. Algriim Alliteratsioon on sama kaashääliku kordus. Assonants on sama täishääliku kordus. Ajast karmist, kaunist ja kallist. (Ralf Parve luulekogu pealkiri)
Psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psüühika püüab aidata inimesel lahendada eluprobleeme ja kujundada pingevaba käitumist. Teadvus jaguneb teadvuseks ja alateadvuseks psüühilisteks nähtusteks. Psüühiline nähtus jaguneb psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Jaotuse aluseks on võetud psüühiliste nähtuste ajaline kestvus, psüühilised protsessid on kõige lühiaeg...
lahendamine, info vahetamine ja konfliktide lahendamine. Samuti on tähtis nn. suhtlusbarjääre vähendada, mis paneb suurema rõhu organisatsiooni efektiivsusele, tihendab suhtlust, toimub sagedane rotatsioon ja kaob võitja-kaotaja filosoofia. 80. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? Võib toimuda info tasandamine (osa detaile jäetakse ära), teravdamine (osa detailidega liialdatakse) või kohandamine (kohandatakse oma nägemusega). 81. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? 82. Kuulujutud on mitteformaalse info põhjal tekkinud arvamused, mida igaüks mugandab vastavalt oma tahtele. Kuulujutud sõltuvad kuuldu tähtsusest, ebamäärasusest ja kuulujuttude edasiandjate kriitilisest meelest. 83. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki?
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 1...
Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops Kaburi Rops, aktiivne pioneer Agu Sihvka J.Rannapi agu Sihvka annab aru). Pildikoomika võib esineda iseseisvalt (karikatuur) või toetada tekstis olevat koomikat (E.Valter). Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. A. Lindgren ,,Vahtramäe Emil", E.Raud ,,Naksitrallid" Huumor heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Tänapäevases tähenduses alates 18sajandist. Teistest koomika liikidest (satiir, sarkasm, iroonia) erineb leebema häälestuse poolest, puudub
muutuda) 2) )kõrvaldada õppimistakistused (sh konfliktid, esmavajaduste rahuldamatus, korralagedus, määramatus, halb enesetunne jne) 3) aidata muuta eelarvamusi, maailmavaadet (oma elu uurimine, selgitamine, interpreteerimine ja konfronteerimine, reflekteerimine-tagasiside, küsitlemine, soovitused ja manitsused, modelleerimine, vabastada klient elamisest teiste oootuste järgi, teravdamine läbi enesedemonstratsiooni) Konvergentse mõtlemise muutmine eeldab töötajalt alustamist kliendi tasemelt (Goldstein 1983), aktsepteerides tal olemasolevat reaalsuse mõistmist. Sealt edasi on neli strateegiat: · Tähenduse esiletoomine kliebdid kõnelevad laiemalt oma mõtetest ja kontseptsioonidest, nõnda, et ebajärjekindlus ja vigane mõtlemine esile tuleb · Tähenduse projitseermine kliendid näitavad, kuidas nende mõtlemine töötab.
Aglutinatsioon kujundiloome lihtsaimaks mooduseks on mitmesuguste argielus tavaliselt lahus seisvate elementide, omaduste kokkuliimimine, ühteviimine. Eriti levinud muinaslugudes nt tareke kanajalgadel. Hüperboliseerimine kasutab fanatastiliste kujundite loomisel millegi suurendamist või vähendamist. Hüperbool on otsekui katapult, millega me muudame tavalised olukorrad ainsa kujundiga värskelt või koomiliselt fantastiliseks (olen sulle tuhandeid kordi rääkinud). Aktsentueerimine teravdamine toimub mingi tunnuse rõhutamise teel. Selle võtte abil luuakse nii lõbusaid zanre kui õelaid karikatuure. Skematiseerimine fantaasiakujutluste erinevuste vähendamise ja omavahelise sarnastamisega luuakse mitmesuguseid skeeme (inimeste poose ja emotsioone kujundavad kriipsujukud). 4. Fantaasia seos teise psüühika funktsioonidega. Fantaasia peegeldab igatsusi, täitumata unistusi, salasoove, alateadvuse tunge. Fantaasial on ka toniseeriv ja reguleeriv toime psüühikale
Aglutinatsioon- kujundiloome lihtsaimaks mooduseks on mitmesuguste argielus tavaliselt lahus seisvate elementide, omaduste kokkuliimimine, ühteviimine. Eriti levinud muinaslugudes nt tareke kanajalgadel. Hüperboliseerimine- kasutab fanatastiliste kujundite loomisel millegi suurendamist või vähendamist. Hüperbool on otsekui katapult, millega me muudame tavalised olukorrad ainsa kujundiga värskelt või koomiliselt fantastiliseks (olen sulle tuhandeid kordi rääkinud). Aktsentueerimine- teravdamine toimub mingi tunnuse rõhutamise teel. Selle võtte abil luuakse nii lõbusaid zanre kui õelaid karikatuure. Skematiseerimine- fantaasiakujutluste erinevuste vähendamise ja omavahelise sarnastamisega luuakse mitmesuguseid skeeme (inimeste poose ja emotsioone kujundavad kriipsujukud). 4. Fantaasia seos teise psüühika funktsioonidega. Fantaasia peegeldab igatsusi, täitumata unistusi, salasoove, alateadvuse tunge. Fantaasial on ka toniseeriv ja reguleeriv toime psüühikale
- Mida korduvam uimasti kasutamine seda väljendunumad muutused aju keemias ja inimese käitumises - Uimastid ärgatavad närvirajad mis kulgevad keskajust eesajju ja kasutavad virgatsainena dopamiini - Närvirajad tegelevad olulisuse omistamisega kogetule ilma teadvuse osavõtuta – nii muutuvad uimastid ja nendega seostuv olulisimaks Tolerantsus –. Sensitisatsioon e. toime tugevnemine e. pöördtolerantsus. - Pöördtolerantsus – tundlikkuse teravdamine. Habituatsioonile vastupidine protsess, seisneb tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes Füüsiline e. kehaline ravimsõltuvus. Psüühiline e. vaimne sõltuvus. - Psüühiline sõltuvus – vaim vajab ainet et saavutada eufooria - Füüsiline sõltuvus – valust lahti saamiseks, tekib sageli kuid harva areneb välja sõltuvushäire. Keha vajab uimastit aga vaim mitte. Uimasti kuritarvitamine. - Proovimine
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? · Arusaamine meil on vaja kuidagimoodi meid ümbritsevatest inimestest ja nende soovidest või vajadustest aru sa...
( aktiivne kohanemine) Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. Õppimise vormid – 1. harjutamine e. habituatsioon – seisneb selle äraõppimises, et mõned korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri erilist tähelepanu. Harjutamine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. 2. tundlikkuse teravdamine e. sensitisatsioon – on habituatsioonile vastupidine protsess ning seisneb tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes. 3. klassikaline tingimine autor: Ivan Pavlov – õpitakse ära mingi seos stiimulite ja sündmuste vahel. On seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel. Kui tingimatu stiimul esineb korduvalt aga koos neuraalse ehk tingitud stiimuliga, tekivad nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
