Silma kaitseb: koljuluud, kulmud, silmalaud, ripsmed Nägemine? Võime tajuda valgust, värvust, kuju ,mõõtmeid ja asukohta Ruumiline nägemine? Võimaldab määrata suurusi ja kaugusi Kaugelenägevus?nägemishäire, silmalääts on lame või muna on lühem, lähedal olev kujutis tekib võrkesta taha Kauguelenägevuse seos vanadusega? Mida vanem on inimene seda jäigem on lääts ja see ei muutu enam kumeraks Miks on lapsed sündides kaugelenägijad? Sest nende silmamuna on lühike ja lääts lame Kuidas parandada kaugelenägijate nägevust? Kumerate prilliklaasidega Lühinägelikkus? Nägemishäire, sarvkest on kumer või silmalääts või muna on liiga pikerkune Lühinägelikkuse seos vanadusega? Esineb koolieas pärast 30-40 eluaastat enam ei suurene Kuidas parandada lühinägelikkust? Kanda nõgusläätsega prille Mis võimaldab eristada värve? Kolvikesed(neid on 3 tüüpi: punane, kollane, sinine) Kuidas toimub silmas uute värvide ja toonide teke?erinevad värvused levivad eri ...
toomine teadvuses. · Kujutlus on seotud taju ja mäluga · Kujutlus ei kopeeri taju Fantaasia · Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, aste meelelise tunnetuse ja mõtlemise vahel, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse psüühilisi kujundeid · Fantaasia on tunnetusprotsess, mis seisneb uute kujundite loomises Fantaasia liigid / fantaasia kujundite loomine · Aglutinatsioon- erinevate osiste liitmine · Hüperboliseerimine- suurendamine või vähendamine · Teravdamine- üksikute joonte esiletoomine Fantaasia ja kujutus on sarnased sellepoolest, et mõlema tekkimisel puudub objekti vahetu mõju. Oluline erinevus on aga selles, et taju kujutlus reprodutseerib fantaasia aga loob uut Mõtlemine · Mõtlemine on protsess, mis toimub ülesannete lahendamisel, kasutades seejuures juba olemasolevaid teadmisi · Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess · Mõtlemise liigid ( ei ole kts) Kaemuslik- motoorne mõtlemine
traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, 4 möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops Kaburi Rops, aktiivne pioneer Agu Sihvka J.Rannapi agu Sihvka annab aru). Pildikoomika võib esineda iseseisvalt (karikatuur) või toetada tekstis olevat koomikat (E.Valter). Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. A. Lindgren ,,Vahtramäe Emil", E.Raud ,,Naksitrallid" Huumor heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Tänapäevases tähenduses alates 18sajandist. Teistest koomika liikidest erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge.
võrgu ja kookoni kudumine ning lindude peibutusmängu elementide sooritamise puhul. Instinkid on ka inimese jaoks ääretult olulised, eelkõige elu alalhoiu ja soojätkamise seisukohalt. Õppimine on indiviidi suhteliselt püsiv muutumine,mis on saavutatud kogemuse tulemusena; uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel 6. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon? Tooge näiteid. Sensitisatsioon ehk tundlikkuse teravdamine on habituatsioonile vastupidine protsess ning seisneb tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes. Kahtlemata juhtub aeg- ajalt asju,mille tagajärjed on väga häirivad ja võimalik et eluohtlikud. Niisugused sündmused toimuvad hoiatavalt ning loomade tundlikkus ja tähelepanu nende suhtes teravneb. Habituatsioon ehk harjutamine seisneb selle äraõppmises, et mõned korduvalt ettetulevad
Nt L. Meri 1995. aasta poliitiline avaldus: ,,See ei ole ainult ühe ministeeriumi asi. See ei ole ainult valitsuse asi. See on kogu rahva asi, sest võim ja võimukandja on rahvas." Antikliimaks on astmeline langus, kliimaksile vastupidine kujund. Tiigrihüppest võib kujuneda konnahüpe, võib-olla isegi pime mutihüpe. Antitees ehk vastuseade on stilistiline figuur, kus kujukuse suurendamiseks on teravalt üksteisele vastu seatud vastupidised mõisted või mõtted. Mõtte teravdamine. Nt ,,Olla või mitte olla?" küsis Hamlet retooriliselt. Lause ajaloost, mis on ajahambale hästi vastu pidanud: ,,Kuningas on surnud! Elagu kuningas!" III Kõlakujundid põhinevad kahe või enama sõna, hääliku, häälikuühendi kooskõlal. Heakõlalisust nimetatakse eufooniaks, ebakõla kakofooniaks. Algriim Alliteratsioon on sama kaashääliku kordus. Assonants on sama täishääliku kordus. Ajast karmist, kaunist ja kallist. (Ralf Parve luulekogu pealkiri)
Sammuti on mõlemad piltlikud ja kujundlikud. Oluline erinev on aga selles, et taju kujutlus reprodutseerib, fantaasia aga loob uut. Fantaasiakujundite loomisel kasutab inimene mitmesuguseid võtteid. Fantaasiakujundite loomine: 1.Aglutinatsioon ehk kokkuliimimine on võte mille puhul erinevates osadest moodustatakse uus kujund. (Pegasus). 2.Hüpperboliseerimine ehk liialdamine ja esiletoomine (hiiglased, pöialpoisid, suprekangelased). 3.Teravdamine ja rõhutamine toob eriti tugevalt esile mingi ühe külje või osa. Seda kasutatakse eriti karikatuuride loomisel (puratiino). Fantaasia liigid: 1.Tahtlik fantaasia 2.Tahtmatu fantaasia 3.Unistus Harjutus 1. Kujutlege et te olete mantlinööp, mis kukkus täna hommikul Kopli trammipeatusesse. Mul on külm ja ma tunnen et ma ei jaksa kauem mantli ees olla. Tuul vihiseb mööda ja ma ei jaksa kinni hoida. Ma kukun, kukun pikalt. Tunnen kriimu endal, sest kukkusin tänava kõvale pinnale
lahendamine, info vahetamine ja konfliktide lahendamine. Samuti on tähtis nn. suhtlusbarjääre vähendada, mis paneb suurema rõhu organisatsiooni efektiivsusele, tihendab suhtlust, toimub sagedane rotatsioon ja kaob võitja-kaotaja filosoofia. 80. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? Võib toimuda info tasandamine (osa detaile jäetakse ära), teravdamine (osa detailidega liialdatakse) või kohandamine (kohandatakse oma nägemusega). 81. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? 82. Kuulujutud on mitteformaalse info põhjal tekkinud arvamused, mida igaüks mugandab vastavalt oma tahtele. Kuulujutud sõltuvad kuuldu tähtsusest, ebamäärasusest ja kuulujuttude edasiandjate kriitilisest meelest. 83. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki?
*Efektiivsus... rohkem on parem, kuid teatud piirini*Võim 109. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? *Vastuvõtlikkus... tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt 110. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? *Eesmärgid*Barjääride vähendamine 111. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? Sõnum võib teiseneda, muutuda *Tasandamine... osa detaile jäetakse ära*Teravdamine... osa detailidega liialdatakse*Kohandamine... kohandatakse oma nägemusega 112. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? K = t * e * 1/k*K - kuulujutud*t tähtsus*e ebamäärasus*k kriitiline meel 113. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Auditoorium*Kommunikatsiooni allikas*Tagasiside 114. Milline on uute kommunikatsiooni tehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? *Informatsiooni
Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops Kaburi Rops, aktiivne pioneer Agu Sihvka J.Rannapi agu Sihvka annab aru). Pildikoomika võib esineda iseseisvalt (karikatuur) või toetada tekstis olevat koomikat (E.Valter). Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. A. Lindgren ,,Vahtramäe Emil", E.Raud ,,Naksitrallid" Huumor heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Tänapäevases tähenduses alates 18sajandist. Teistest koomika liikidest (satiir, sarkasm, iroonia) erineb leebema häälestuse poolest, puudub
muutuda) 2) )kõrvaldada õppimistakistused (sh konfliktid, esmavajaduste rahuldamatus, korralagedus, määramatus, halb enesetunne jne) 3) aidata muuta eelarvamusi, maailmavaadet (oma elu uurimine, selgitamine, interpreteerimine ja konfronteerimine, reflekteerimine-tagasiside, küsitlemine, soovitused ja manitsused, modelleerimine, vabastada klient elamisest teiste oootuste järgi, teravdamine läbi enesedemonstratsiooni) Konvergentse mõtlemise muutmine eeldab töötajalt alustamist kliendi tasemelt (Goldstein 1983), aktsepteerides tal olemasolevat reaalsuse mõistmist. Sealt edasi on neli strateegiat: · Tähenduse esiletoomine kliebdid kõnelevad laiemalt oma mõtetest ja kontseptsioonidest, nõnda, et ebajärjekindlus ja vigane mõtlemine esile tuleb · Tähenduse projitseermine kliendid näitavad, kuidas nende mõtlemine töötab.
Aglutinatsioon kujundiloome lihtsaimaks mooduseks on mitmesuguste argielus tavaliselt lahus seisvate elementide, omaduste kokkuliimimine, ühteviimine. Eriti levinud muinaslugudes nt tareke kanajalgadel. Hüperboliseerimine kasutab fanatastiliste kujundite loomisel millegi suurendamist või vähendamist. Hüperbool on otsekui katapult, millega me muudame tavalised olukorrad ainsa kujundiga värskelt või koomiliselt fantastiliseks (olen sulle tuhandeid kordi rääkinud). Aktsentueerimine teravdamine toimub mingi tunnuse rõhutamise teel. Selle võtte abil luuakse nii lõbusaid zanre kui õelaid karikatuure. Skematiseerimine fantaasiakujutluste erinevuste vähendamise ja omavahelise sarnastamisega luuakse mitmesuguseid skeeme (inimeste poose ja emotsioone kujundavad kriipsujukud). 4. Fantaasia seos teise psüühika funktsioonidega. Fantaasia peegeldab igatsusi, täitumata unistusi, salasoove, alateadvuse tunge. Fantaasial on ka toniseeriv ja reguleeriv toime psüühikale
Aglutinatsioon- kujundiloome lihtsaimaks mooduseks on mitmesuguste argielus tavaliselt lahus seisvate elementide, omaduste kokkuliimimine, ühteviimine. Eriti levinud muinaslugudes nt tareke kanajalgadel. Hüperboliseerimine- kasutab fanatastiliste kujundite loomisel millegi suurendamist või vähendamist. Hüperbool on otsekui katapult, millega me muudame tavalised olukorrad ainsa kujundiga värskelt või koomiliselt fantastiliseks (olen sulle tuhandeid kordi rääkinud). Aktsentueerimine- teravdamine toimub mingi tunnuse rõhutamise teel. Selle võtte abil luuakse nii lõbusaid zanre kui õelaid karikatuure. Skematiseerimine- fantaasiakujutluste erinevuste vähendamise ja omavahelise sarnastamisega luuakse mitmesuguseid skeeme (inimeste poose ja emotsioone kujundavad kriipsujukud). 4. Fantaasia seos teise psüühika funktsioonidega. Fantaasia peegeldab igatsusi, täitumata unistusi, salasoove, alateadvuse tunge. Fantaasial on ka toniseeriv ja reguleeriv toime psüühikale
- Mida korduvam uimasti kasutamine seda väljendunumad muutused aju keemias ja inimese käitumises - Uimastid ärgatavad närvirajad mis kulgevad keskajust eesajju ja kasutavad virgatsainena dopamiini - Närvirajad tegelevad olulisuse omistamisega kogetule ilma teadvuse osavõtuta – nii muutuvad uimastid ja nendega seostuv olulisimaks Tolerantsus –. Sensitisatsioon e. toime tugevnemine e. pöördtolerantsus. - Pöördtolerantsus – tundlikkuse teravdamine. Habituatsioonile vastupidine protsess, seisneb tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes Füüsiline e. kehaline ravimsõltuvus. Psüühiline e. vaimne sõltuvus. - Psüühiline sõltuvus – vaim vajab ainet et saavutada eufooria - Füüsiline sõltuvus – valust lahti saamiseks, tekib sageli kuid harva areneb välja sõltuvushäire. Keha vajab uimastit aga vaim mitte. Uimasti kuritarvitamine. - Proovimine
80. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Horisontaalses suunas suhtlemine toimub võrdsetel ameti- ja hierarhiatasanditel olevate organisatsiooniliikmete vahel. Ülesannete koordineerimine Probleemide lahendamine Informatsiooni vahetamine Konfliktide lahendamine 81. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? Sõnum võib teiseneda, muutuda *Tasandamine... osa detaile jäetakse ära*Teravdamine... osa detailidega liialdatakse*Kohandamine... kohandatakse oma nägemusega 82. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? Kuulujutud on inimkommunikatsiooni vältimatu osa: (K=t*e*1/K; K-kuulujutud, t-tähtsus, e-ebamäärasus, k- kriitiline meel)? 83. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Meedia Suur Auditoorium Kommunikatsiooni allikas Tagasiside piiratud
( aktiivne kohanemine) Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. Õppimise vormid – 1. harjutamine e. habituatsioon – seisneb selle äraõppimises, et mõned korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri erilist tähelepanu. Harjutamine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. 2. tundlikkuse teravdamine e. sensitisatsioon – on habituatsioonile vastupidine protsess ning seisneb tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes. 3. klassikaline tingimine autor: Ivan Pavlov – õpitakse ära mingi seos stiimulite ja sündmuste vahel. On seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel. Kui tingimatu stiimul esineb korduvalt aga koos neuraalse ehk tingitud stiimuliga, tekivad nende
annaabi.ee 
