Asukoht: Rapla, Sadolini Spordihoone Pildil on tegemist spordihoone kandekonstruktsiooni põhi osadega. Konstruktsioon on valmistatud liimpuidust. Kahe detaili kinnitamiseks on kasutatud terasest plaate, mis asetsevad postide sees, antud pildil vasakult teise posti üla osas on seda hästi näha. Terasplaat on kinnitatud kahe posti kokkuhoidmiseks poltkinnitusega (joonis 1). Postil on ka jäik kinnitus vundamendi külge, mille ühendamiseks on samuti liimpuidu keskele asetatud terasplaat, mis on jäigalt seotud vundamendiga. Posti kinnituse tagavad poldid, mis on ühendatud läbi liimpuidu terasplaati (joonis 2). Joonis 1
a) kerge losspoom koos varustusega; b) raskekaalupoom koos varustusega; c) hüdraulikaseadmetega losspoom, d) topenandi ploki kinnitamise; e) poomi kanna kinnitamine; f) poomi nuka kinnitamine mere- klaarilt; g) vantide kinnitamine; h) kerge poomi vints; i) raskekaalupoomi vints; j) topenandi vints. 1- topenant, 2- topenandi plokk, 3- kerge losspoom, 4- kai, 5- kai tali, 6- vints, 7- jalgplokk, 8- runner, 9- topenandi kinnitusots, 10- topenandi kinnituskett, 11- kolmnurkne terasplaat, 12- tugipost, 13- lastiplokk, 14- vintsi trummel, 15- elektrimootor, 16- reduktor, 17- kopp, 18- poomi pöörel, 20- kruvipinguti, 21- seekel, 22- obadus, 23- mast, 24- hüdrosilinder, 25- topenant-tali, 26- raskekaalupoomi vundament, 27- lastitali, 28- lastiseekel. 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
Et vahelagi omaks mingit mürakindlust, peaks ruutmeetri kaal olema vähemalt 100 kg. Komposiitkonstruktsioonist laed Komposiitkonstruktsioonide all mõeldakse selliseid konstruktsioone kus töötavad koos teras ja raudbetoon. Kandeelemendiks on siin tavaliselt terastalad (sissebetoneeritud, betooniga täidetud või paljad talad). Koormuse vahelaelt taladele kannavad tavaliselt terasplaadid profiilplekk, millele valatakse raudbetoonplaat. Terasplaat kinnitatakse talade külge spetsiaalsete kruvidega vastavalt tootja tehase nõuetele. Terasplaat töötab ka raketisena, mis rb plaadi valamise ja kivistumise ajal tuleb alt toestada. Kandev terasprofiili tüüp ja raudbetoonplaadi paksus, selle armatuur ning kandetalade samm ja ristlõige leitakse tugevusarvutuste põhjal. Sellise konstruktsiooni tulekindlus on tunduvalt suurem kui teraskonstruktsioonil, kuna teraselementidel on otsene kontakt raudbetooniga
vasest või alumiiniumist needid, millel on täis- või õõnes varb. Ümarpeaga neet Lamepeaga neet Peitpeaga neet Poolpeitpeaga neet Täis varbneet Õõnes varbneet Neetimisel tuleb ühendatavatesse detailidesse töödelda ava. Seda tehakse õhukese pleki puhul torniga, paksema pleki puhul puuriga. Tornimine on põhimõtteliselt sarnane stantsimisele, kus templi otstarvet täidab lapiku otsaga terasvarb - torn (joon. 2), matriitsi asemel aga terasplaat, milles on torni läbimõõdule vastav ava. Tornimisel auguga alusplaadil on raske ava ja torniotsa täpselt kohakuti seada. Seepärast kasutatakse sageli ka lihtsamat moodust, kus aluseks on kruustangide vahele kinnitatud sirge otspinnaga klots. Joon. 2 Kui detailide ühendamiseks kasutatakse mitut neeti, tuleb algul tornida vaid ühe needi ava. Pärast esimese needi kinnitamist tornitakse ülejäänud neediavad. Vastasel korral võivad detailid nihkuda ja neediavad ei lange enam kokku
110 trükikoda. Seega võime lugeda trühitehnoloogia ehk polügraafia alguseks Gutenbergi leiutist 1450 aastal. Aatatel 1450-1800 on trükitehnoloogia arengus olnud suur tootlikkuse kasv, mis lõi eelduse ka edaspidiseks arenguks selles vallas. Sajandite lõikest 15-18. saj.-l on näha igal sajandil trükiste arvu kahekordistumist Euroopas (joonis 1). Suurim hüpe toimus 15. ja 16. saj. vahel. 15. sajandil sai puuplaadi kõrval tähtsaks trükiplaadi vormiks ka terasplaat (teras,vask,messing), millesse saab valikuliselt, vahaga eraldades, happega peeneid tekstuure söövitada. See on ka väga vastupidav trükivorm ning sellest ajast on säilinud nt. osa Danieli trükiplaate. Peale süüvitamistehnikat arenes 1796-ks aastaks polügraafiast edasi litograafia, mis on tänapäevase ofsetplaadi eelkäija. Sammudena lahtiseletatult kantakse eelnevalt lihvitud litokivile pilt rasvase tušši ja/või värviga
enam või vahem konkreetsed, kuna massilahingus ollakse tihti kesk huupi lahmivate raskete relvade möllu. Täiesti omaette ktegooria moodustavad ratsarüütlite turniiriturvised. Kuna piigivõitluses oli nägu lubatud löögipiirkond, siis sellise turvise kiiver oli suletud näoga ja tihti koguni ühes tükis kaelakaitse ja kürassiga - kaelast täiesti liikumatu. Mõnel puhul sai rüütel kiivrist välja vaadata vaid pead etepoole kallutades, püstiasendis kattis terasplaat kogu näo. Selline turvis oli ainult platsil võitlemiseks ja sõjaliseks otstarbeks täiesti kasutu - liigselt piiratud nähtavuse ja liikuvuse tõttu. Mõõgal võib olla üks või mitu lõiketera (urumi), ehkki torkemõõkadel võib terav olla ka üksnes mõõgaots. Teisalt on kasutatud ka nüri otsaga raiemõõku. Mõõgatera võib olla sirge või kõver, selle pikkus võib ulatuda mõnekümnest sentimeetrist nelja meetrini. Üheteralistel
Akustiline mineraalvillaplaat, A2/B V2/II Ilma pinnakatteta kivivill A2/B V1/I Värvitud kipsplaat A2/B V2/I Plastmasspinnaga terasplaat A2/B V-/I mineraalvilla peal Kipsplaat A2/B V1/I Tulekaitsega puitlaastplaat A2/B V1/I Tekstiiltapeet A2/B V2/I
EVS620-10 Akustiline mineraalvillaplaat, A2/B V2/II Ilma pinnakatteta kivivill A2/B V1/I Värvitud kipsplaat A2/B V2/I Plastmasspinnaga terasplaat A2/B V-/I mineraalvilla peal Kipsplaat A2/B V1/I Tulekaitsega puitlaastplaat A2/B V1/I Tekstiiltapeet A2/B V2/I kaltsiumsilikaatplaadil
14 toodud skeemidel on kaks ühesugust anumat, mis on täidetud ühesuguse kõrguseni liivaga. Mõlemas anumas ühtib veepind liivapinnaga. Ilmselt on mõlema anuma põhjale mõjuv kogupinge h ja neutraalpinge hw. Järelikult on efektiivpinge kus ' on pinnase heljundmahukaal. Kui valada ühte anumasse juurde vett kõrguseni h1, siis kogupinge kasvab seal suuruseni h + h1wja rõhk poorivees on hw + h1w. Efektiivpinge järelikult ei muutu. Kui teise anumasse vee asemel lisada näiteks terasplaat, mille mass on võrdne lisavee massiga esimeses anumas, siis kogupinge on sama kui esimeses anumas. Poorivee rõhk plaadi lisamisest ei muutu ja järelikult teises anumas on efektiivpinge anuma põhjal h' + mplaat. 10 Joonisel 3.15 on esitatud kogu-, neutraal-ja efektiivpinge jaotuspinnasekihis, juhul kui pinnasevee tase asub maapinnast sügavusel h ja kapillaartõus ulatub maapinnani
Ilmselt on mõlema anuma põhjale mõjuv kogupinge h ja neutraalpinge hw. Järelikult on efektiivpinge 39 h - h w = h ( - w ) = h kus ' on pinnase heljundmahukaal. Kui valada ühte anumasse juurde vett kõrguseni h1, siis kogupinge kasvab seal suuruseni h + h1w ja rõhk poorivees on hw + h1w. Efektiivpinge järelikult ei muutu. Kui teise anumasse vee asemel lisada näiteks terasplaat, mille mass on võrdne lisavee massiga esimeses anumas, siis kogupinge on sama kui esimeses anumas. Poorivee rõhk plaadi lisamisest ei muutu ja järelikult teises anumas on efektiivpinge anuma põhjal h' + mplaat. Joonisel 3.15 on esitatud kogu-, neutraal- ja efektiivpinge jaotus pinnasekihis, juhul kui -u hk z pinnasevee tase u Joonis 3.15 Kogupinge , efektiivpinge
Geostaatilisteks nimetatakse pingeid pinnase omakaalust (looduslik pinge). Horisontaalse maapinna ja sügavuti konstantse mahukaaluga ühtlase pinnase puhul on vertikaalne normaalpinge sügavusel z tasakaalutingimuse alusel g,z = z Efektiivpinge : Kui lisada ühte anumasse juurde vett kõrguseni h1 (Joonis), siis kogupinge ja neutraalpinge Efektiivpinge ' aga ei muutu. Kui teise anumasse vee asemel lisada terasplaat, mille mass on võrdne lisavee massiga ehk plaat - survepinge plaadi kaalust, mis on võrdne eelmises näites toodud lisavee kaaluga ht - terasplaadi paksus t - terase mahukaal saame kogupingeks ja neutraalpingeks Efektiivpinge on siis plaat võiks vaadelda kui lisapinget, mis tuleb vundamendilt ja kantakse üle pinnase osakestele. Praktilistes rakendustes on deformatsioonide määramine vajalik pinnasele rakendatud koormuse mõjul tekkiva vajumi arvutuseks
Lastiseadme elemendid. a) kerge losspoom koos varustusega; b) raskekaalupoom koos varustusega; c) hüdraulikaseadmetega losspoom, d) topenandi ploki kinnitamise; e) poomi kanna kinnitamine; f) poomi nuka kinnitamine mere-klaarilt; g) vantide kinnitamine; h) kerge poomi vints; i) raskekaalupoomi vints; j) topenandi vints. 1- topenant, 2- topenandi plokk, 3- kerge losspoom, 4- kai, 5- kai tali, 6- vints, 7- jalgplokk, 8- runner, 9- topenandi kinnitusots, 10- topenandi kinnituskett, 11- kolmnurkne terasplaat, 12- tugipost, 13- lastiplokk, 14- vintsi trummel, 15- elektrimootor, 16- reduktor, 17- kopp, 18- poomi pöörel, 20- kruvipinguti, 21- seekel, 22- obadus, 23- mast, 24- hüdrosilinder, 25- topenant-tali, 26- raskekaalupoomi vundament, 27- lastitali, 28- lastiseekel. Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all.
Lastiseadme elemendid. a) kerge losspoom koos varustusega; b) raskekaalupoom koos varustusega; c) hüdraulikaseadmetega losspoom, d) topenandi ploki kinnitamise; e) poomi kanna kinnitamine; f) poomi nuka kinnitamine mere-klaarilt; g) vantide kinnitamine; h) kerge poomi vints; i) raskekaalupoomi vints; j) topenandi vints. 1- topenant, 2- topenandi plokk, 3- kerge losspoom, 4- kai, 5- kai tali, 6- vints, 7- jalgplokk, 8- runner, 9- topenandi kinnitusots, 10- topenandi kinnituskett, 11- kolmnurkne terasplaat, 12- tugipost, 13- lastiplokk, 14- vintsi trummel, 15- elektrimootor, 16- reduktor, 17- kopp, 18- poomi pöörel, 20- kruvipinguti, 21- seekel, 22- obadus, 23- mast, 24- hüdrosilinder, 25- topenant-tali, 26- raskekaalupoomi vundament, 27- lastitali, 28- lastiseekel. Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all.
Lastiseadme elemendid. a) kerge losspoom koos varustusega; b) raskekaalupoom koos varustusega; c) hüdraulikaseadmetega losspoom, d) topenandi ploki kinnitamise; e) poomi kanna kinnitamine; f) poomi nuka kinnitamine mere-klaarilt; g) vantide kinnitamine; h) kerge poomi vints; i) raskekaalupoomi vints; j) topenandi vints. 1- topenant, 2- topenandi plokk, 3- kerge losspoom, 4- kai, 5- kai tali, 6- vints, 7- jalgplokk, 8- runner, 9- topenandi kinnitusots, 10- topenandi kinnituskett, 11- kolmnurkne terasplaat, 12- tugipost, 13- lastiplokk, 14- vintsi trummel, 15- elektrimootor, 16- reduktor, 17- kopp, 18- poomi pöörel, 20- kruvipinguti, 21- seekel, 22- obadus, 23- mast, 24- hüdrosilinder, 25- topenant-tali, 26- raskekaalupoomi vundament, 27- lastitali, 28- lastiseekel. Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all.
ümberkujundamisel. Paljude metallide pindasid oksüdeeritakse ja teraseid veel fosfaaditakse. Teraseid oksüdeeritakse 500...600°C aurujoaga. Keemiliselt oksüdeeritakse teraseid leeliste ja nitraatide lahustega. Musta värvi terasesemeid oksüdeeritakse värnitsaga temperatuuril 200...400°C nii, et värnits söestub. Elektrokeemiliselt oksüdeeritakse terast naatriumhüdroksiidi lahuses, kus detail on anood ja katood on terasplaat. 40 min jooksul moodustub terasdetaili pinnale vastupidav musta värvi oksiidikiht. Metallidest oksüdeeritakse veel alumiiniumi, vaske. Väga levinud on teraspindade fosfaatimine. Enne fosfaatimist tuleb pind hästi puhastada. Eristatakse külm-ja elektrokeemilist fosfaatimist. Terase pinnale tekib õhuke fosfaatkate. Kõige parem tulemus saavutatakse elektrokeemilisel fosfaatimisel. Fosfaadi kiht on hallikat värvi ja kaitseb metalli värvikihi all. Metallkatted
ümberkujundamisel. Paljude metallide pindasid oksüdeeritakse ja teraseid veel fosfaaditakse. Teraseid oksüdeeritakse 500...600°C aurujoaga. Keemiliselt oksüdeeritakse teraseid leeliste ja nitraatide lahustega. Musta värvi terasesemeid oksüdeeritakse värnitsaga temperatuuril 200...400°C nii, et värnits söestub. Elektrokeemiliselt oksüdeeritakse terast naatriumhüdroksiidi lahuses, kus detail on anood ja katood on terasplaat. 40 min jooksul moodustub terasdetaili pinnale vastupidav musta värvi oksiidikiht. Metallidest oksüdeeritakse veel alumiiniumi, vaske. Väga levinud on teraspindade fosfaatimine. Enne fosfaatimist tuleb pind hästi puhastada. Eristatakse külm-ja elektrokeemilist fosfaatimist. Terase pinnale tekib õhuke fosfaatkate. Kõige parem tulemus saavutatakse elektrokeemilisel fosfaatimisel. Fosfaadi kiht on hallikat värvi ja kaitseb metalli värvikihi all. Metallkatted
Mõlemas anumas ühtib veepind liivapinnaga. Ilmselt on mõlema anuma põhjale mõjuv kogupinge h ja neutraalpinge hw. Järelikult on efektiivpinge h - h w = h ( - w ) = h kus ' on pinnase heljundmahukaal. Kui valada ühte anumasse juurde vett kõrguseni h1, siis kogupinge kasvab seal suuruseni h + h1w ja rõhk poorivees on hw + h1w. Efektiivpinge järelikult ei muutu. Kui teise anumasse vee asemel lisada näiteks terasplaat, mille mass on võrdne lisavee massiga esimeses anumas, siis kogupinge on sama kui esimeses anumas. Poorivee rõhk plaadi lisamisest ei muutu ja järelikult teises anumas on efektiivpinge anuma põhjal h' + mplaat. Joonisel 3.15 -u hk z p in n a s e v e e t a s e u J o o n i s 3 . 1 5 K o g u p i n g e , e f e k t i iv p i n g e
annaabi.ee 
