Austria: Maria Theresia 1) soosis manufaktuure 2) üldine tulumaks 3) sõjaväereform 4) piirati talupoegade teotööd 5) kaotati pärisorjus 6) kohustuslik saksa keel Preisimaa: Friedrich II 1) käskis vaestele vilja jagada 2) keelas kohtutes piinamise 3) kehtestas usuvabaduse 4) majanduspoliitika merkantilistlik, riigi sissetulekute suurendamiseks toetas kaubandust ja kodumaist tööstust 5) nõudis, et talupoegade teokohustusi vähendataks 6) loodi viljamagasine näljahädade leevendamiseks 7) kartulikasvatuse propageerimine Venemaa: Katariina II 1) Koostas uue seadustekogu projekti 2) muutis haldusjaotust 3) laiendas Venemaa territooriumi
Loodi vallakohtud, mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule. · 1816-1819. a seadused: Uus Eestimaa talurahvaseadus sai keiser Aleksander I kinnituse 23. mail 1816. a ning Liivimaa talurahvaseadus 26. märtsil 1819.a. Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Et oma talus aga edasi elada, tuli maad mõisniku käest rentida. Seega pidi talupoeg ka edaspidi teokohustusi täitma. · 1849-1856 seadused: 1849. a avaldatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa- ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Mindi üle raharendile. Hakati otsima võimalusi sissetulekute suurendamiseks, harjuti turusuhetega. Ettevõtlikumad talupojad said ka talu päriseks osta.
talurahvaseadus 23.mai talupoegade isikue üle. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistatu maa mõisniku ainuomandiks. Talus edasi elamiseks tuli maad mõisniku käest rentida, see tähendas, et tuli siiski täita teokohustusi. Liivimaa 1819 Liivimaa -------.-------- talurahvaseadus 26. märts Rendilepingud 1804. aasta talurahva seaduses sisalduvate koormiste piirangute tühistamine ning anti mõisnikule võimalus omi nõudmisi talupoegadele dikteerida.
o. vastuvusse viimine talu majandusliku kandevõimega. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati 15 kepihoobiga või 2päevase arestiga. 3)23.Mai 1816.a. TALUPOEGADE VABASTAMINE PÄRISORJUSEST EESTIMAAL JA 26.Märts 1819 LIIVIMAAL- Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. Talus edasielamiseks tuli maad mõisniku käest rentida, kusjuures tühistati 1804.a koormiste piirangud. Talupoeg pidi ka edaspidi teokohustusi täitma. Senised normeeritud koormised asendati rendilepingutega. Perekonnanimede panemine. 4)UUED TALURAHVASEADUSED 1849.a. LIIVIMAAL JA 1856. a. EESTIMAAL JA 1865.a. SAAREMAAL-Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul, võisid asuda oma majapidamise korraldamisele. Üleminek raharendile. Algas talude kruntiajamine ja päriseksostmine. 5)1866.a. UUS VALLASEADUS-paneb kindla aluse talurahva omavalitsusele. Vallavalitsus ja vallakohus vabanesid lõplikult mõisniku kontrolli alt
Talurahva vabastamine pärisorjusest. Rüütelkondades jõuti seisukohale, et järelandmisi tuleb teha õiguslikul pinnal, säilitades mõisnike majandusliku ülemvõimu. Keiser Aleksander I kinnitas uue Eestimaa talurahvaseaduse 23. mail 1816 ning Liivimaa talurahvaseaduse 26. märtsil 1819. Aadelkond loobus senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. Seega pidi talupoeg ka edaspidi teokohustusi täitma. Normeeritud koormised asendati "vabade" rendilepingutega, mis andis mõisnikule võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. Talurahva liikumisvabadust piirati veel pikka aega. Linna asumiseks või oma kubermangu piirest lahkumiseks talupojal luba ei olnud. Pärisorjusest vabanemisega kaasnes perekonnanimede ehk priinimede panek. Nimed pandi enamjaolt mõisnike poolt ning seega leivisd eestlaste hulgas saksapärased perekonnanimed.
kohustus riigile. 19.saj: - Kehtestati talude pärandatav kasutamisõigus. St kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud teda isatalust välja tõsta ning pärast peremehe surma jäi talu tema poegadele. Piirati koormisi. - 1816. Aadlikud loobusid oma õigustest talupoja isiku üle. EESTI TALURAHVAS PÄRISORJUSEST PRII, kuid maa mõisniku ainuomand. - Maad tuli mõisniku käest rentida, talupoeg pidi teokohustusi edasi täitma. - Normeeritud koormised asendati rendilepingutega, mis andis mõisnikule võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. Kui talupoeg tahtis oma tallu jääda, pidi ta lepingu vastu võtma, muidu oleks mõisnik lepingu mõne teise talupojaga teinud. - Kuigi talup. oli nimeliselt vaba, piirati tema liikumisvabadust pikka aega, n linna ei tohtinud omavoliliselt kolida. Talurahva koormised:
tualupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule, olles selliselt esimeseks sammuks talurahva omavalitsuse rajamise suunas. 1816. Eestimaal ja 1819.Liivimaal kinnitas Aleksander I uue talurahvaseaduse. Aadelkond loobus kõigist seinstest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistati maa mõisniku ainuomandiks, et oma talus edasi elada, tuli maad mõisniku käest rentida, seega pidi talupoeg ka edaspidi teokohustusi täitma. Senised normeeritud koormised asendati rendilepingutega. Piiratud liikumisvabadus talupoeg võis vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid linna elama asumiseks või oma kubermangu piirest lahkumiseks tal luba ei olnud. Pärisorjusest vabastamisega kaasnens perekonnanimede panek. Riigi kodanik - ?
kolmanda sulased). Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate üleastumiste eest. 1816, 1819 talurahvaseadused: aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks maad tuli rentida seega pidi talupoeg täitma teokohustusi. Normeeritud koormised asendati rendilepingutega, mis tähendas koormiste piirangute tühistamist ning andis mõisnikule võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. Talupoeg võis küll vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde kuid linna elama asumiseks või oma kubermangu piiridest lahkumiseks tal luba ei olnud, liikumisvabadus oli piiratud. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes perekonnanimede panek. 30. Priiuse esimesed aastakümned Vallakohtud-ülal juba kirjas.
kolmanda sulased). Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate üleastumiste eest. 1816, 1819 talurahvaseadused: aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks maad tuli rentida seega pidi talupoeg täitma teokohustusi. Normeeritud koormised asendati rendilepingutega, mis tähendas koormiste piirangute tühistamist ning andis mõisnikule võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. Talupoeg võis küll vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde kuid linna elama asumiseks või oma kubermangu piiridest lahkumiseks tal luba ei olnud, liikumisvabadus oli piiratud. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes perekonnanimede panek. 30. Priiuse esimesed aastakümned Vallakohtud-ülal juba kirjas.
· Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise. Kuna Napoleon vabastas pärisorjusest vallutatud alade talupojad, siis pidi Vene tsarism järeleandmisi tegema. Uus talurahvaseadus sai kinnituse 23. mail 1816 Eestimaal ja 26. märtsil 1819 Liivimaal. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. · Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. · Talupoeg pidi talus elamiseks mõisnikult maa rentima. · Talupoeg pidi teokohustusi täitma. · Normeeritud koormised asendati "vabade" rendilepingutega. · Renditingimused määras mõisnik. · Talupoja liikumisvabadus oli piiratud. · Talupojad said endile perekonnanimed e. priinimed. · Nimed panid talupoegadele mõisnikud. · Levisid saksapärased perekonnanimed. · Priinimed eestindati 1930ndate II poolel.
13 saj iseloomustab UK suur maa defitsiit, isegi vabad tp on nõustunud 13 saj võtnud pärisorjuslikud tingimused enda kanda, et üldse maad saada. Ka vabad rendikohad pidid kõrget renti maksma. Jõutud järeldusele,et vaadates vaesuse määra, siis villaanid ei olnudki külas kõige vaesemad, hoopis tp olid. Pärisorja ja vabarendikoha erinevus oli ka see, et pärisori pidi ka teokohustusi täitma. Ilmselt 2-3 päeva nädalas. Vilaanid pidid lisaks teorendile tasuma ka andameidja ka naturaalandameid ja muid makse. UK-s samamooi oli peamiseks pärisorjamaksuks tallage. Kindlasti olid villaanid sunnismaised, vabad võisid kohta vahetada. Villaanid võisid mõisnikult loa saada , et ümber asuda, kuid pidid trahvi maksma( chevatium). Võõraid pärisorje ei võinud keegi teine ka vastu võtt
võõrandamine. Piirati mõisnike kodukariõigust, taluperemehed vabastati sellest üldse. Loodi vallakohtud. Pärisorjuse kaotamine 1816. Eestimaal ja 1819.Liivimaal - Aleksander I kinnitas uue talurahvaseaduse. Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistati maa mõisniku ainuomandiks, et oma talus edasi elada, tuli maad mõisniku käest rentida, seega pidi talupoeg ka edaspidi teokohustusi täitma. Senised normeeritud koormised asendati rendilepingutega. Piiratud liikumisvabadus talupoeg võis vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid linna elama või oma kubermangu piirest välja minna luba ei olnud. Kaasnes ka perekonnanimede panek. Varem kutsuti talupoegi nende talu, ise ja ristinime järgi (Kahvre Hansu Mart), nüüd lisandus perekonnanimi e priinimi. Kuna enamasti panid nimed mõisnikud, levisid eestlaste hulgas ka saksakeelsed või saksapärased
talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule, olles selliselt esimeseks sammuks talurahva omavalitsuse rajamise suunas. *1816. Eestimaal ja 1819.Liivimaal kinnitas Aleksander I uue talurahvaseaduse. Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistati maa mõisniku ainuomandiks, et oma talus edasi elada, tuli maad mõisniku käest rentida, seega pidi talupoeg ka edaspidi teokohustusi täitma. Senised normeeritud koormised asendati rendilepingutega. *Piiratud liikumisvabadus talupoeg võis vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid linna elama asumiseks või oma kubermangu piirest lahkumiseks tal luba ei olnud. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes perekonnanimede panek. Varem kutsuti talupoegi nende talu, ise ja ristinime järgi (Kahvre Hansu Mart), nüüd lisandus perekonnanimi e priinimi. Kuna enamasti panid nimed
Uus Eestimaa talurahvaseadus sai keiser Aleksander I kinnituse 23mail 1816a ning Liivimaa talurahvaseadus 26märtsil 1819a. Aadelkond loobus kõikist senisest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistati maa mõisniku ainuomandik, et oma talus edasi elada tuli maad mõisniku käest rentida, seega pidi aga talupega ka edaspidi teokohustusi täitma. Senised normeeritud koormised asendati „vabade“ rendilepingutega, mis vähendasid 1804a talurahvaseaduses sisalduvate koormiste piirangute tühistamist ning andis mõisnikue võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. See seadus ei toonud erilisi muudatusi talupoegade elusse. Talupoegade liikumisvabadust piirati veel pikka aega. Kubermangu piirest lahkumine oli keelatud nagu ka linna elama minek.
annaabi.ee 
