Kõige vastumeelsem on elanikkonnale see, et paberrahaasendub suure hulga müntidega ja kõige väiksem pangaautomaadist kättesaadav rahatäht on viie-eurone, mis on ligikaudu 75 krooni. Segadust külvab euro tulek ka teadmatuse all kannatavatesse rahvamassidesse. Kõige parem näide segaduses inimestest on minu vanaema. Juhtusin pealt kuulma, kuidas ta palus minu ema, et viimane hakkaks uuest aastast tema eest poes käima, sest tema ei oskavat euroga maksta. Kardedavasti on temasuguseid veel tuhandeid, kuid keegi ei suudan eile selgeks teha, et hirmsat pole midagi. Karta on ka seda, et uue raha kasutusele võtmine hävitab vanu Eesti tavasid, kuna ühiskonnas leiavad suurt vastukaja läänelikud kombed ja euro kasutusele võtmine üksnes süvendab seda. Aastate jooksul on asendunud mardipäeva populaarsus halloweeni omaga. Ohverdada aga euroga kaasnevad hüved kultuuriliste väärtuste alalhoidmiseks oleks ka vale. Seega tuleb leppida vanade tavade väljasuremisega.
bussipeatustes ja poodides silte sisuga vali mind, riiki juhib inimeste heaolu eest võitlevad parteilased ja pole rivaalitsemist erakondade vahel. Kas selline pilt on Eestis üldse kunagi võimalik ja kes suudaks sellele alguse panna? Minu lemmik poliitik ja riigijuht Lennart Georg Meri väitis kord: ´´On väga lihtne rääkida juttu, mis kõigile meeldib. Palju raskem on rääkida juttu, mis on tõde.`` Kahjuks -3- saab Eestis temasuguseid mehi ühekäe näppudel kokku lugeda, kuid kui tema suutis kord juba eesti kodaniku heaolu parandada, suudame seda ka uuesti. Lennart Meri meenutas vabale maailmale Eesti olemasolu. Ta lõi usalduslikke ühendusi poliitikute, ajakirjanike ja okupatsiooni eest põgenenud eestlastega. Ta oli esimene eestlane, kes avaldas ka väljaspool Eestit protesti nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada Eestis fosforiiti, mis oleks kolmandiku Eestist elamiskõlbmatuks teinud. Kui kõike seda ja
Mõni ei olegi võimeline armastama. Kuigi - kelle otsustada see on? Ka Ravic tundus raamatu alguses olevat külmavereline, kaalutlev, ka armastuses, kui ta selleks üldse võimeline oleks. Remarque on tõestanud, et armastus on midagi, mis ei lase end maha kanda isegi rasketel aegadel ega kellegi jaoks. On imeline, kui ootamatult armastus tuleb; õigupoolest saabub ta alles siis kui teda ei otsita ega oodata. Ravic oli sügavas rutiinihalluses, küll parema eluga kui enamik temasuguseid pagulasi, kuid mingit märkimisväärset rõõmu ta elus ei olnud. Ei saa täiesti öelda, et ta oleks varjusurmas olnud või midagi taolist, kuid Ravic oli nagu võtnud elust puhkuse - ta pigem lasi end rutiinist kanda, kui rabeles ise edasi. Mõningane kalvadosi pakutav rõõm ei elustanud teda piisaval määral. Joan tundis pea sarnast tüdimust kõigest. Tegelikult oli tema olukord hullemgi kui Ravicul: mees pidas ennast ise üleval, Joan lasi end meestel kanda
Tegi mõned arvutused ja oskused olid tal varrukast võtta. 4)Raamatu küsimus oleks vist selles, et miks on isad vägivaldsed. Ütlus, ,,kuidas isa, nõnda poeg" on selle raamatu juures igati õigustatud, aga seekord siis ainult tegude poolest. Arvan, et noored käituvad nii, et saada populaarseks, kardetuks ja elada end teiste peal välja. Põhjus on ka selles, et kui kodus on pidevalt selline kord, siis laps arvabki, et elu käibki nii, ja avastab, et on ka temasuguseid, kes arvavad temast nii, nagu tema oma isast. Probleemi lahendada on peaaegu võimatu, sest inimene, kes on vägivalnde, ja seda nii rangelt, kui Eriku isa, siis ta ei saa aru, et tema teod on valed. Psühholoog oleks vaid raharaiskamine, vastuhakkamine teeks asja hullemaks. Arvan, et ainuke lahendus on vägivallatseja juurest ära kolimine. Oma isaga on mul halvad suhted, ka tema vahel elab välja end, ja just minu peal ja sellest tean ka, et
rõõmsad ja ettevõtlikud. AJALOOKROONIKAD(näidendid). Shakespeare Inglise 14-15 sajand. Tudorite dünastia, rooside sõda, Inglismaa lõhenenud , tunneb muret, lavale tõi palju rahvamasse. 1) ,,Richard III" sai troonile läbi mõrvade ja kuritegude , kiskja valitseja. 2) ,,Richard II" vastandub eelmisele, ärahellitatud türann, usub, et sai võimu jumalalt, tegelikult on mängukann. 3) ,,Henry V" ideaalilähedane valitseja. Teab, et võim on vastutus, julge, lihtne, temasuguseid valitsejaid on vähe. MÕTE : Oluline on tugevate isiksuste roll ja tähtsus ajaloos. 3) Tragöödia- traagika. Õilis inimlikkus põrkub kasuahnuse ja egoismiga. Parimad hukkuvad. Lõpus valguskiir. ,,Romeo ja Julia" põhiidee on see, et vanemad ei tohiks sekkuda laste armastusse. Paljud tragöödiad on ülesehitatud kadeduse motiivile. ,,Othello" mustanahaline valitseja, kes on kiindunud
ja muust, mis tsivilisatsioonis halba on. Näiteks võiks tuua Christopher McCandlessi, kes pärast keskkooli lõpetamist põletas oma raha ja dokumendid ning katkestas kõik suhted tuttavatega, et minna üksinda elama Alaskale, kus ta ka kaks aastat peale kadumist suri ja hiljem matkajate poolt leiti. 2007. Aastal jõudis kinodesse tema elulool põhinev film ,,Into the Wild" ning mulle väga meeldis. Arvan, et temasuguseid võib lähitulevikus rohkemgi ette tulla, kuna üldine haridustase tõuseb ning mõistetakse, et osadele inimestele ei sobi tsivilisatsioonis elamine, et nad on vaid looduses elades õnnelikud. Henry David Thoreau kirjutas oma teosed üle saja aasta tagasi, ent need siiani mõjutavad meie seisukohti. Kuidas ja mil määral see on igaühe enda otsustada. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Henry_David_Thoreau http://et.wikipedia.org/wiki/Henry_David_Thoreau http://www
avastada uusi valdkondi, õppida ja harida end jätkuvalt valitud erialal ning leida seal uusi väljakutseid.11 9 Saar, T. Karjääri keerdtrepp. Tallinn. Äripäeva Kirjastus 2006 lk 19 10 http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=84515 11 Saar, T. Karjääri keerdtrepp. Tallinn. Äripäeva Kirjastus 2006 lk 18-19 4. Inimeste karjääritüübid 4.1. A-tüüp inimesed Ta arvab, et on väike mutrike, kelle sõnal pole kaalu ja kes on pigem augutäiteks. Mõtleb, et temasuguseid on ka vaja, kes nähtamatult taustal toimetavad. Usub, et kõik ei peagi tahtma areneda ja võivad oma töö süvenemata ära teha. Vastutust ei võta, tähelepanu ei soovi. Juhtidele on sellised inimesed mõnikord väga sobivad ei ole liiga amitsioonikad, alati kohal ja teevad ära, mis vaja. Puuduseks on see, et nad ei räägi kaasa ettevõttele tähtsatel teemadel, ei paku välja uusi ideid. A-tüüpi inimesed on need, kes satuvad täitma tööülesandeid, mis neile tegelikult ei meeldi
Jumal ise andis ema Teresale ülesande hoolitseda väetimatest väetimate eest. Ta tegi seda ja raputas sellega kogu maailma. Ta suutis anda kõikjal tunnistust Kristuse armastusest, sotsiaalsele, rahvuslikule, kultuurilisele ja usulisele eripärale vaatamata. Ta eluotsus oli kontrastiks kõikidele meie ,,elukvaliteedi" kriteeriumidele. Minu jaoks ta on ja jääb 20. sajandi üheks silmapaistvaimaks inimeseks, sest praegusel ajal, mil raha ja materiaalne heaolu on tähtsaim, on temasuguseid vähe, kui üldsegi on. Ta ei hoolinud rahast, ta on ja jääb maailma rahu sümboliks oma suure südame ning tegudega. Ta tõi tundeid meie julma ning hoolimatusse maailma ning tuletas inimestele meelde, kui oluline on austus, abivalmidus ning ligimesearmastus. See näitab, et ka lihtinimene on võimeline muutma maailma paremaks paigaks. Ma näen temas kangelannat. Tänu talle on kindlustunde ja lootuse kaotanud inimesed taas tuleviku leidnud. Tema erakordne populaarsus ei mõjutanud
see ei lähe kellelegi korda. Ühiskonna probleem. Poistele, kes rindel olid, kujunes raskeimaks probleemiks see, et nad ei teadnud, miks nad seal on ja mille nimel üldse sõdivad. Paul väitis, et sõda tegi neist kõlbmatud inimesed, sest nad ei usu enam tulevikku. Tal oli ka õigus, noorte poiste endised ideaalid muutusid mõttetuks, purunesid. Kuigi teoses kasutatakse mina-vormi, räägib peategelane kogu aeg meie, sest valitses ühtsustunne: temasuguseid on palju. 1931 "Tagasitee" kuidas peale sõda hakkama saab. Hingeliselt, vaimselt ei suudetud enam endisesse ellu sisse elada. Nad ei suuda mõista miks nad sõdima pidid, nii jõuavad nad järelduseni, et olid vaid kahuri liha. ,,Nüüd ei ole vapraid ega argu, vaid rikkad ja vaesed." "Kolm sõpra" sõpruse tähtsus. Tegelased sarnanevad sügislehtedega: neid kannab tuul, teadmata kuhu. Vaid armastus annab hingejõudu. Üks kõigi ja kõik ühe eest saab panna
" => üksik inimese elu pole midagi, see ei lähe kellelegi korda. Ühiskonna probleem. Poistele, kes rindel olid, kujunes raskeimaks probleemiks see, et nad ei teadnud, miks nad seal on ja mille nimel üldse sõdivad. Paul väitis, et sõda tegi neist kõlbmatud inimesed, sest nad ei usu enam tulevikku. Tal oli ka õigus, noorte poiste endised ideaalid muutusid mõttetuks, purunesid. Kuigi teoses kasutatakse mina-vormi, räägib peategelane kogu aeg meie, sest valitses ühtsustunne: temasuguseid on palju 2) 1931 "Tagasitulek" 1.romaani järg. Räägib neist, keda kuulid ei tabanud, kuid ometi kriips peal. Sõda lõppenud. Saksamaal revolutsioon. Inimesed peavad leidma tee uude ellu. Lihtsõduritest ei hoolita. Noored sõjas võltsideaalidega. Sõjast tagasi tulles mitte enam vaprad ja arad, vaid rikkad ja vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 3) 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20. lõpp, 30. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine
Gabriel võttis pooltahtmatult ühe kannu ja jõi. Nüüd ei pääsenud ta enam sõjameeste seltsist. Reda sunniti istuma ja näitama, «mis mees ta on» 246 «Tänasest päevast saadik oleme sõbrad, ole sa nii talupoeg kui tahes,» seletas üks sõjamees, Gabrieli kätt, mis õnneks mitte kõige õrnemate seast ei olnud, nagu pihtide vahele pigistades. «Sa pead teadma, et meie hulgast keegi punase peaga junkrut ei salli. See on rumal jõmpsikas, kes enesest palju arvab. Nagu ei oleks temasuguseid enne nähtud! Kas näed seda kaltsus lakekaussi seal?» -- Rääkija näitas näpuga ühe seltsilise peale, kes kõhuli maas lamas ja segaste silmadega Gabrieli otsa vahtis. -- «See on krahvide järeltulija ja kannab jse krahvi nime. Sarnaseid on meil palju.» «Anna juua, siis ma kingin sulle oma nime,» lällutas krahv. Mürisev naer kajas ümberringi vastuseks. «Hans Risbiter ei ole selle lapaka vääriline,» kõneles Gabrieli uus sõber edasi. «Oma ülbuse,
nimega Müller -- väike, kõhetu, kahvatu, pruunide silmadega, ruugete juustega, halli pluusiga. Temas polnud pealt näha midagi erilist, aga ta võis hobusena hirnuda, ja seda nii valjusti, et kogu asutis imestas tema oskust ja võimist. Nii kõhetu keha ja nii suur ning loomalik hääl! Mülleri all magas eestlane Vutt, vallatu logard, aastat viisteist, kuusteist vana, mitmest koolist juba läbi käinud. Teda poleks ehk keegi eriliselt tähele pannud, sest temasuguseid logardeid oli ju siin küllalt, aga temal oli imelik harjumus ja see oli ainult temal. Ikka asutas ta enda seisma või istuma mõne suurema ja tugevama poisi kõrvale, võttis ettevaatlikult selle pahema käe, varsti tema pahema käe pisikese sõrme -- nimelt just pahema -- ja nokitses selle küüne kallal, kuna ta samal ajal omi keeleotsa pani alumise huule ja hammaste vahele, et teda seal tasapisi liigutada.
annaabi.ee 
