Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tekstilisi" - 14 õppematerjali

Teabe kirjeldamine ja metaandemd
6
docx

Teabe kirjeldamine ja metaandemd

ülakomaga. 35. Põhipealkiri kirjutatakse ümber nii........ 36. Vastutusandmed kirjutatakse selliselt nagu nad on teavikus. 37. Mujalt kui tiitellehelt võetud vastutusandmed pannakse kirje esimeses alas [ ] 38. Kordustrükiandmed märgitakse kirjesse, kasutades teose tiitelleht,esileht,tagumine leht. 39. Ilmumiskoht on kehtestatud andmeallikas esinev [ ] 40. Gregooriuse kalendri järgi antud aastaarvud esitatakse araabia numbriga. 41. Tekstilisi ja numbrilisi tabeleid ................ illustratsioonideks. 42. Kaane formaat esitatakse cm. 43. Irdlisa on kirjeldava väljaandega koos ilmunud lahtine lisa. 44. Seeriaandmete ala ümbritsetakse standardkirjes .............. 45. Milleks kasutatakse märkusi? 46. Mis on metaandmed? - On muutunud tööriistaks, mida kasutatakse info kättesaamiseks võrgust 47. Nimeta tuntumad ressursikirjeldamise metaandmed. - Marc ja Dublin Core. 48. Milliste ressursidega on metaandemete kasutamine seotud

Ühiskond → Ühiskond
12 allalaadimist
Kvalitatiivse uurimis traditsioonid
4
docx

Kvalitatiivse uurimis traditsioonid

mis suunavad uurijat esitama teema kohta teatud küsimusi. Analüütiliste põhimõtete ja võtete hulka kuuluvad näiteks üheaegne andmete kogumine (analüüsiga alustatakse kohe), kodeerimine, analüüs ja teooria arendamine, memode kirjutamine jne. Analüüsi ja andmekogumise üheaegsus suunab edasist andmekogumist, et see keskenduks rohkem analüüsi käigus selgunud teemadele ja küsimustele. Põhistatud teooria puhul kasutatakse erinevaid tekstilisi andmeid (intervjuud, toimikud, päevikud jne) ning oluline on uurija avatus analüüsitava materjali suhtes. Uurimuse käsilevõtmine eeldab põhjalikku ettevalmistust ja kannatlikkust. Põhistatud teooriat taotlevates uuringutes püütakse tungida võimalikult sügavale ning koguda rikkalikke andmeid. Need hõlmavad nii osaliste mõtteid, tundeid, kavatsusi ja tegusid kui ka ilmingute konteksti ja struktuuri.

Sotsioloogia → Sissejuhatus...
4 allalaadimist
Geoinfosüsteemid
42
docx

Geoinfosüsteemid

2) Sisu järgi (üldgeograafiline, erialaline (majanduslik jms)) 3) Otstarbe järgi (teatme-, kooli-, teede- jms) Mõiste võttis kasutusele Madalmaade kartograaf Mercator. Atlaste ja üldisemalt kaartide paljusus näitab otseselt majanduslikku ja kultuurilist arengutaset (esimene rahvuslik atlas Soomes 19. saj lõpp) Korralik tänapäevane atlas on väga infomahukas sisaldades lisaks kaardil kujutatud informatsioonile palju muid abiandmeid: graafikuid, tabeleid, tekstilisi kirjeldusi jms. Kosmosefotode põhjal tehakse satelliitatlaseid, mida saavad endale lubada siiski vähesed riigid. Atlas ongi tegelikult üleminekuvorm eraldiseisvatest paberkaartidest arvutitel põhinevale ruumiandmete süsteemile. Atlas tekkis seetõttu, et kaarte oli juba piisavalt palju ning need nägid kohati väga eriilmelised välja. Vaja oli neid ühtlustada ning süstematiseerida, et ka tavainimene nendest aru saaks. 8. Kaardi elemendid. Enamus elemente on matemaatilised: 1

Geograafia → Geoinfosüsteemid
39 allalaadimist
INFOSÜSTEEMID
24
doc

INFOSÜSTEEMID

Serveri hooldustöödest tingitud katkestused Andmete sisestamisel võib tekkida vigu, mis võivad põhjustada segadust raamatu leidmisel / töötaja sisestamisel tekkivad vead 17 4. IS Nõuded 4.1 IS funktsionaalsed nõuded Laenutusprogrammis kasutatakse nii tekstiliste kui ka arvandmete sisestamist. Tekstilised andmed on raamatute nimed, autorid ja märksõnad, mis sisestatakse otsingu teostamiseks. Samuti on tekstilisi ja ka arvandmeid vaja sisestada kataloogimisel ja lugejate ankeetide koostamisel. Veel läheb neid vaja statistika tellimisel. Arvandmed on inventarinumbrid, ilmumisaasta, vöötkood ja UDK indeks. Lisaks on arvandmed lugejanumber ja lugejate telefoninumbrid. Lisaks on vaja arvutile vöötkoodi lugejat, mis tunduvalt lihtsustaks laenutusprotsessi. 4.2 IS mittefunktsionaalsed nõuded Turvalisus on tagatud paroolidega, seda selleks, et võõrad ei pääseks ligi teistele

Informaatika → Informaatika1
62 allalaadimist
Folkloristika alused
28
docx

Folkloristika alused

 Eesti rahvaluule arhiivi rajaja ja esimene juhataja Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA)  Asutatud 1927.a kui ERM’i allüksus, et majutada J. Hurda rahvaluulekogud Folkloorižanrid Folkloorizanri teooria on folkloristika üks valdkond, mida on siin arendatud ja jõutud oluliste tulemusteni. See, missuguses žanris infot edasi antakse, mõjutab selle info tähendust. Folkloristikale omane on see, et läbi ajaloo on pidevalt nimetatud uusi žanre. Tavapäriselt käsitleme tekstilisi üksusi. Näiteks kirjanduses ballaad, novell. Folkloristikas on näiteks Anekdoot. See võib olla käitumuslik žanr, rahvatants. Ei pea olema ainult tekstiline, või avalduda ka tegevustes, kommetes. Žanreid pole määratletud ühisel alusel. Nad võivad luua pidevalt uusi. Žanrite määratlemine eri alustelt (vanad klassikalised žanrid):  Sisu – pühakulegend  Vorm – aheljutt  Struktuur – korduslaul (korratakse läbi teatud muistendeid vms)

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
13 allalaadimist
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes
10
doc

Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes

1. liiga palju tähtsustatakse auditooriumi aktiivsust ja teadlikke valikuid meediakasutusel. ­ enamasti vaadatakse nt telerid väga väikese selektiivsusega, st pole vahet, mis sealt tuleb ­ suur osa meediakasutusest on nõrgalt motiveeritud ja sõltub konkreetsetest asjaoludest (igavuse peletuseks raamatu lugemine, väsimuse tõttu teleka ees puhkamine, külaliseootuses ajalehe sirvimine) 2. lähenemises ignoreeritakse meedia sisu spetsiifikat, ei võeta arvesse sisu tekstilisi ja kultuurilisi iseärasusi. 3. ületähtsustatakse meediakasutuse prognoositavust kasutaja varasemate meediaga kokkupuudete baasil. > Tasude ja tarvete lähenemise põhiline panus on see, et selle abil sai paremini kirjeldada auditooriumi, auditooriumi käitumist ja erinevat tüüpi meediat, erinevat meediasisu auditooriumi pöördumisel (Burkart 2002). Teooria tugevus on indiviidi rollile keskendumine meediasõnumite tähenduslikuks muutmisel, mida oli varem kas eitatud või ignoreeritud

Meedia → Meediateooriad
47 allalaadimist
Referaat pagulasteemal - Helga Nõu --Tiiger-tiiger
10
doc

Referaat pagulasteemal - Helga Nõu - "Tiiger, tiiger"

debüüdiks 1962. aastal ajakirjas ,,Mana" ilmunud novelli ,,Kell kaheksa". 1965. aastal ilmus kirjaniku esimene romaan ja pikk proosa kujunebki tema põhisanriks, kuigi ta on kirjutanud ka novelle, näitemänge ja noorsoojutustusi. Helga Nõu on esimestest raamatutest alates paistnud silma kindlakäelise uuendajana, kes otsib oma romaanidele adekvaatseid väljendusvahendeid ja jälgib nii kodueesti kui ka välismaa kirjanduse suundi. Ta otsis uusi teemasid ja erinevaid tekstilisi vahendeid ning sellega on ta avardanud eesti proosa võimalusi. Romaan ,,Tiiger, tiiger" ilmus 1969. aastal. Teos vahendab valdavalt selle põlvkonna elutunnet, kes on küll sündinud enne sõda Eestis, isiksuseks kujunenud juba asukohamaa ühiskonnas. Teose peategelasel on kahekordne identiteet: päritolu ja keel seob teda Eestiga ja Eesti iseseisvuse ideega, kuid ta on Rootsi kodanik, kes on kasvanud selle maa kultuuri sees ja sidunud oma tuleviku Rootsiga. Romaani läbiv

Kirjandus → Kirjandus
104 allalaadimist
Google App Engine
55
pdf

Google App Engine

Google App Engine ­ Andris Reinman Joonis 1. Google App Engine SDK graafiline liides programmide haldamiseks Windows ja Mac keskkondades sisaldab SDK graafilist töökeskkonda, mis võimaldab mugavalt luua uusi aplikatsiooniprojekte, neid serverisse laadida ning lokaalses veebiserveris testida. Linux keskkonnas graafiline liides (hetkel) puudub, selle asemel tuleb kasutada tekstilisi käsklusi. SDK käsud Run - Aplikatsiooni käivitamine GAE emulaatoris (lokaalne veebiserver) Linuxis asendab käsklus dev_appserver.py aplikatsiooni_kaust Stop - Lokaalse veebiserveri töö lõpetamine Linuxis tuleb sulgeda programm dev_appserver.py (klahvikombinatsioon ctrl+z) 8 / 55 Google App Engine ­ Andris Reinman

Informaatika → Veebiprogrammeerimine
56 allalaadimist
Eesti keele vaheeksami kordamine
14
doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

lennundus on hetkel olulisimad),uuritakse murdeid, kogutakse kohanimesid ja eesti murdeid, koostatakse murdesõnastikke, välja on antud ka soome-eesti suursõnaraamat,uuritakse sõnavara ajalugu, uuritakse semantikat ja arvutilingivistikaga seotut, Tallinna Ülikool-M.Hint uuris fonoloogiat ja morfoloogiat, Helle Metslang lauseõpetust, Martin Ehala on üksi või koostöös õpilastega välja andnud mitmeid emakeeleõpikuid koolidele, Krista Kerge on uurinud sõnamoodustust ja allkeelte tekstilisi omadusi. Tallinna ülikool on kujunenud keele õppimise, õpetamise ja eesti keele kui teise keele uurimise keskuseks. 14. Keele struktuuri uurimine: Foneetika-Paul Ariste. 30ndatel teati kuidas häälikuid moodustatakse, selleks olid vajalikud uurimused tehtud. 1938 esitas Ariste esimese fonoloogia põhimõtetest lähtuva uurimuse ,,Kvantiteedikeel". Ariste vaatles foneetilisi nähtusi, mis sõltuvad

Eesti keel → Eesti keel
71 allalaadimist
Projektijuhtimise e-konspekt
95
pdf

Projektijuhtimise e-konspekt

Magistritöö eesmärk on luua projektijuhtimise konspekt, mis annab valdkonnast tervikliku pildi, võimaldab valida õppematerjale erinevate kursuste läbiviimiseks ja sobib lugemiseks iseõppijatele. Konspekti mõiste võib tekitada mulje seotusest ühe konkreetse kursusega. Käesoleva töö eesmärk on siiski pisut laiem. Konspekti õppematerjalide põhjal peab olema võimalik koostada erinevate kursuste kavasid. Elektroonilise konspekti idee tekkis soovist täiendada tekstilisi materjale multimeedia illustratsioonidega. See on segment, mis on täna veel täitmata – puudub eestikeelne projektijuhtimise elektrooniline konspekt. On olemas Esko Koolituse ja Siseministeeriumi koostöös loodud rahvusvaheliste projektide käsiraamatu elektrooniline versioon, kuid see ei sisalda multimeedia illustratsioone. Uut paberõpikut pole mõtet luua, sest vastavasisulist erialast kirjandust on piisavalt. Näiteks Eestis

Informaatika → Infosüsteemi projekteerimine
42 allalaadimist
Kultuuriajaloo eksami konspekt
42
docx

Kultuuriajaloo eksami konspekt

üha enam pööratud asjade, materiaalsuse uurimisele; see on lisanud minevikukäsitlustele ühe olulise lisamõõtme. "Materiaalne pööre" kultuuriajaloos on suuresti reaktsioon eelmiste kümnendite suurele tähelepanule sümbolitele, märkidele, ettekujutustele, diskursustele, tekstidele jne ­ kujunes soov naasta millegi käegakatsutava juurde. Materiaalse kultuuri ajalugu on toonud käibele palju uut ainest, aidanud näha uues valguses tekstilisi ja pildilisi allikaid. Tegemist on alles kujunemisjärgus valdkonnaga (vaatamata varasematele katsetele minevikus), mille olulisema tulemused on usutavasti alles ees. Semiootika kultuuriajalugu Semiootika panus kultuuriajalukku Uued teemad: kultuuri märgilised protsessid (nt. rõivastus, aumärgid, zestid, eristavad märgid jne); sümboolne käitumine (rituaalid, duell, salongid jne), jm. Uued meetodid ja mõisted: semiootilise analüüsikeele kasutamine

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
51 allalaadimist
ÜLESANNE I PINNATÜKK
566
pdf

ÜLESANNE I PINNATÜKK

ikoonilt või rippmenüült. Ka siis, kui käsk kutsutakse välja ikoonilt, rippmenüült, või on vajutatud ↵ , kuvatakse selle käsu ikoon ja nimi käsureal ÜLESANNE I Pinnatükk 184 Pärast käsu “teatavaks võtmist” kuvab arvuti käsureal arvutipoolse vastuse valikureana, kust tuleb valida vastava tegevuse võtmesõna, või palub arvuti sisestada kas arvulisi või tekstilisi andmeid. Üldiselt arvuti selgitab pea-aegu alati, mida ja milleks on seda või teist asja vaja sisestada. NB! Alati jälgida arvuti vastuseid käsureal! NB! Dünaamilisel sisestamisel ei kirjutata käsureale midagi! * * * Käskude väljakutsumine Mingi käsu väljakutsumisele vastab arvuti sellele kas koheselt mingi tegevusega, või siis pakub välja terve rea tegevusi niinimetatud valikureana, kus

Insenerigraafika → Autocad
19 allalaadimist
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

orienteerumisvahendid, mis on abiks ka saidil orienteerumisel ja navigeerimisel. Kasutada võib hõlpsasti hoomatavaid visuaalseid viiteid, näiteks lehtede erinevad taustad sisu eristamiseks, või tekstilised viited näitamaks gruppe, millesse antud sisuelement kuulub, mis on olulised ka kontekstis orienteerumiseks. Kuuluvuse selge tähistamine. Elementide grupi puhul peab kasutajale olema arusaadav, millised sisuelemendid gruppi kuuluvad. Selleks saab kasutada sobivaid tekstilisi või visuaalseid deskriptoreid, mis aitavad gruppi kuuluvaid sisuelemente ära tunda. 2.4.5 Kvaliteetne sisu Järjekindlus. Järjekindlus on väga levinud metapõhimõte kvaliteedi tagamiseks, kohaldudes ka kõigile veebirakendusega seotud aspektidele. Sisu puhul näitab järjekindlus, et sarnaseid infoelemente on käsitletud sarnasel viisil. Kaasajastatus. Kaasajastatuse mõiste puudutab sisu paikapidavuse ajalisi piire.

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
6 allalaadimist
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

ajaloolise protsessi tulemuse mõistmiseks. Maastikule omane dünaamiline arenguprotsess võib õigustada või mitte õigustada uusi plaanitavaid muudatusi maastikus. Analüüsi abil saab ka esile tuua maastikus leiduvaid kultuur-ajaloolisi väärtusi. Eesmärgiks ei ole mitte ainult muudatuste väljatoomine, vaid ka neile põhjenduste otsimine. Viimasel eesmärgil tuleb tihti lisaks kaartite kihitamisele kasutada ka tekstilisi arhiivimaterjale, intervjuusid kohalikega jmt. Kaartide kihitamisel on oluline nii kaartide mõõtkavaline ühildatus, üldistustaseme ühtsus kui ka tingmärkide sama või ligilähedane tähendus. Sellisel teel ei analüüsita konkreetset maastikku vaid kaartidelt tulenevat üldistatud maastikuinformatsiooni. Peamiselt kasutatakse seda meetodit taustainformatsioon saamiseks, kuid nt ajaloolise ehitistega tegelemisel võib metoodikal olla ka juhtroll maastikukonteksti analüüsimisel.

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
253 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun