määravast osast ehk faililaiendist. Näiteks fail, millel on nimi maja.jpg näitab, et tegemist on pildifailiga (JPG pildifaili tüüp) ja selle pildil on arvatavasti maja. Failitüüp näitab, mis tüüpi on fail. Levinumate failitüüpide laienditeks on näiteks: · tekstifailid .doc, .txt, .rtf · pildifailid .jpg, .gif, .bmp, .png · audiofailid .wav, .mp3, .ogg · videofailid .avi, .mpg, .wmv, .mov · käivitusfailid (programmid, skriptid) .exe, .com, .bat, .vbs Faile saab jaotada ehk struktureerida nende tüübi või kasutusvaldkonna või mõne muu tunnuse abil. Struktureerimiseks pannakse failid kaustadesse (ehk kataloogidesse). Näiteks pildifailid on kaustas
· Tähistus : 1B Arvuti töötab kahendsüsteemis, numbritega 0 ja 1 Kahendsüsteemis ei ole võimalik arvu 1000 väljendada kahe astmena. Fail on iseseisev terviklik andmete kogum. Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida. Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi. Nii süsteemsed kui kasutaja poolt loodud failid on erinevat tüüpi: · Programmifail · Tekstifail · Pildifail · Muusikafail Faililaiendid Tekstifailid: DOC, DOCX, TXT, SXW, ODT , RTF Pildifailid: JPG, JPEG, BMP, GIF, PNG, TIFF Tabelid: XLS, XLSX, SXC, ODS Videofailid: AVI, MPG, MPEG, MOV WMV Helifailid: WAV, MP3, RAM, AU, WMA Käivitatavad failid ja süsteemifailid: EXE, COM, BAT, SYS Arhiivifailid:TAR, ZIP, GZ, RAR Muud: HTM, HTML, PHP,XML, DAT, ISO, IMG, PDF VIIRUSED: VBS ja WSH
olema suletud! (~märk faili nime ees näitab, et fail ei ole suletud!) 6. Valmis tööleht saada õpetajale e-posti teel vastates õpetaja e-kirjale. Lisa kirjale manus kirjaklambri või Manused all + tähisele klikkides - Sirvi Kinnita manus. 7. Tuleta meelde e-kirja kirjutamise ja vormistamise reeglid pealkiri, pöördumine, vahed jne. Kirja sisus kirjuta, mida sa õpetajale saadad. Faililaiendid faili tüüpide taha paigutamiseks: Failide tüübid: · Tekstifailid:.docx . txt .doc.rtf.ods.odt.odp.pdf..htm · Pildifailid:. Jpg .jpeg.png.wmv.gif · Videofailid:.mov.avi.mpeg · Helifailid:.mp3 .mpg.wav.aif ,pcm · Esitlusfailid: .ppt.pptx.pps.ppsx · Kodulehefailid:html.php · Tabelarvutusfailid: xls, xlsx
Digidokumendid Karl-Richard Sänna, Maarjo Põder 9.b klass Digidokument ● Dokument, mis on loodud, genereeritud, saadetud, saadud või säilitatud digitaalselt ● Lihtne kuvada, printida ning saata edasi teistele kasutajatele ● Võimalik samaaegselt kasutada mitmel erineval kujul, nii et kasutajad ei pea dokumendi pärast võistlema Mida võivad digidokumendid sisaldada? ● Tekstifailid ● Tabeltöötluse failid ● Esitlused ● Skaneeritud kujutised ● Faksid ● Video info ● Audio info Digitaalsed formaadid ● Formaat on meetod, mille kaudu on informatsioon säilitatud ja esitatud ● Hõlmab endas nii digitaliseeritud kujutisi, tekstipõhiseid andmeid kui ka tabeltöötluse andmeid jm ● Parimad rakendustele, mis vajavad dokumentide kiiret kättesaamist või dokumentide kontrollitud teekonda läbi töövoo
Stallmani GNU (sealt pärineb suur osa süsteemseid töövahendeid). Andrew S. Tanenbaumi Minix otsene eeskuju ja motiveerija UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). UNIX'i failidel on tunduvalt enam parameetreid. Faili üheks kõige olulisemaks parameetriks on tema kuuluvus. Igal failil peetakse meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. Igal UNIX'i kasutajal on lisaks kasutajanimele ka veel grupitunnus. Nii on võimalik faile valikuliselt kättesaadavaks teha mõned omanikule, mõned tema grupile, mõned aga kõigile soovijaile. Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad
Amazon võimaldab registreeritud kasutajatel maksta toodete eest, kasutades “ühe klõpsuga” maksesüsteemi. Kliendid, kes kasutavad tellimuse nupu "üks klõps", peavad eelnevalt esitama ettevõttele vastavad makse- ja kontaktandmed ning klient peab ettevõtte veebilehel süsteemi sisse loginud olema. EPO apellatsiooninõukogu märkis, et Amazoni makse süsteem tugineb “cookie“ kasutamisele/ekspluateerimisele. “Cookies” on väikesed tekstifailid, mis asuvad veebilehel klientide arvutites, mis salvestavad klientide tegevust sellel veebisaidil. Amazon väitis, et “cookie” tehnoloogia kasutamine oli leiutatav, kuna see tähendas, et klientide makseinfo ja aadressi info saavad automaatselt olla täidetud, kui klient vajutab tellimuse esitamiseks nupule “üks-klõps”. Ettevõte väitis, et see oli klientidele kiire ja turvaline võimalus internetis ostude sooritamiseks.
Igal versioonil on ka oma Ubuntu on saadaval enam kui 55 keeles, sealhulgas ka eesti keeles (vt Estobuntu). Kasutajatel on võimalik saata läbi Launchpadi Rosetta tõlketööriistaga isetehtud tõlkeid. Ubuntu suunitlus kasutamise mugavusele ja lihtsusele väljendub sudo utiliidi laialdases kasutamises, mis võimaldab kasutajatel haldusülesandeid täita ilma potentsiaalselt turvaohtlikku superkasutaja sessiooni käivitamata. Failid Ubuntus Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). Ubuntu failidel on tunduvalt enam parameetreid. Faili üheks kõige olulisemaks parameetriks on tema kuuluvus. Igal failil peetakse meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. Igal Ubuntu kasutajal on lisaks kasutajanimele ka veel grupitunnus. Nii on võimalik faile valikuliselt kättesaadavaks teha mõned omanikule, mõned tema grupile, mõned aga kõigile soovijaile. Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad
Elektrooniliste väljaannete sünniks loetakse aga 1971.aastal Michael S. Harti poolt algatatud Gutenbergi Projekti. Selle eesmärgiks oli teha avalikult kättesaadavaks raamatud ja muud väärt tekstid elektroonilisel kujul. 1971. aasta juulis avaldati esimene e-raamat lihtsas ASCII tekstiformaadis. Esimesed e-raamatud trükkis Hart vabatahtlike abiga lihtsalt arvutisse ümber. Seetõttu nimetati neid siis e-tekstideks, kuna oma olemuselt polnud nad midagi muud kui tavalised tekstifailid. Esimene teos, mille Hart e- raamatuna avaldas, oli Iseseisvusdeklaratsioon. 1989. aasta augustis avaldas Gutenbergi Projekt 10. e-raamatu "King James Bible". 1991. aastal trükkis Michael Hart sisse kaks raamatut "Alice Imedemaal" ja "Peeter Paan". Pärast esimese netibrauseri Mosaic väljalaskmist kahekordistus Gutenbergi Projekti jõudlus igal aastal. Augustis 1997 jõudis Projekt Gutenberg oma 1000. e- raamatuni. 1998. aastal teatas Michael Hart, et tema eesmärk on jõuda 10 000 e-
Sissejuhatus sotsioloogiasse Lektor Tarmo Strenze Õpik: Hess, b.B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011 · Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust, sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Ajalooteadus vs sotsioloogia
Elektrooniliste väljaannete sünniks loetakse aga 1971.aastal Michael S. Harti poolt algatatud Gutenbergi Projekti. Selle eesmärgiks oli teha avalikult kättesaadavaks raamatud ja muud väärt tekstid elektroonilisel kujul. 1971. aasta juulis avaldatati esimene e-raamat lihtsas ASCII tekstiformaadis. Esimesed e-raamatud trükkis Hart vabatahtlike abiga lihtsalt arvutisse ümber. Seetõttu nimetati neid siis e-tekstideks, kuna oma olemuselt polnud nad midagi muud kui tavalised tekstifailid. Esimene teos, mille Hart e-raamatuna avaldas, oli Iseseisvusdeklaratsioon. 1989. aastas augustis avaldas Gutenbergi Projekt 10nda e-raamatu ''King James Bible''. 1991. Aastal trükkis Michael Hart sisse kaks raamatut ''Alice Imedemaal'' ja ''Peeter Paan''. Pärast esimese netibrauseri Mosaic välja laskmist kahekordistus Gutenbergi Projekti jõudlus igal aastal. Augustis 1997 jõudis Projekt Gutenberg oma 1000nda e-raamatuni. 1998. Aastal
eri failitüüpe ikoonide järgi. Fail (File) Fail on üksus, mis sisaldab mingit infot – näiteks teksti, pilte või muusikat. Avatuna võib faili väljanägemine meenutada tekstidokumenti või pilti, mida võite näha kellegi laual või dokumendikapis. Fail on kõige väiksem terviklik kindlat tüüpi infokogum. Kuna faile on arvutis tihti tuhandeid, on igaühele neist antud nimi, mis hõlbustab faili leidmist. Failid peavad olema alati mingit kindlat tüüpi: programmifailid, tekstifailid, pildifailid. Muidugi esineb ka erandeid, näiteks arhiivifailid võivad sisaldada omakorda pildi-, video- ja tekstifaile. Sellegipoolest on arhiivifail samuti kindla struktuuriga,sarnaselt arvuti kõvakettale, võimaldades failideks salvestatud infot kätte saada. Seega võib üldisemalt öelda, et fail on teatud kokkuleppeline meetod info kapseldamiseks. Dokumendifail on arvutis säilitatav informatsioon, nt kasutaja poolt koostatud kiri, tabel, pilt vm.
jaoks kirjutatud programmidele. Lisaks kinnitas Sun, et loobub oma senise SunOS tarkvara edasiarendamisest ning kasutab edaspidi operatsioonisüsteemina uuest loodavast süsteemist kohandatud versiooni, mille nimeks saab Solaris. Mõnedes allikates nimetatakse SunOS ja AT&T System V ühendatud varianti ka SunOS 5.0- ks. Nimi Solaris tähendab sel juhul aga SunOS 5.0 koos OpenWindows töökeskkonna ning teiste rakendusprogrammidega. Failid Unix'is Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). UNIX'i failidel on tunduvalt enam parameetreid. Faili üheks kõige olulisemaks parameetriks on tema kuuluvus. Igal failil peetakse meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. Igal UNIX'i kasutajal on lisaks kasutajanimele ka veel grupitunnus. Nii on võimalik faile valikuliselt kättesaadavaks teha mõned omanikule, mõned tema grupile, mõned aga kõigile soovijaile. Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad
selleks volitatud tarbijaile ning kättesaamatus kõigile ülejäänutele. [1] 2. ÜLEVAADE INTERNETIS OLEVATEST POSTKASTIDEST 2.1 Mis on e-post? E-post ehk elektronpost ehk elektrooniline post on e-kirjade Interneti teel edastamise ja vastuvõtmise süsteem. Kirjade saatmiseks kasutatakse SMTP-d ja vastuvõtmiseks POP3 ja IMAP-i. [2] 2.2 Milleks kasutada e-maili? · Kirjavahetuseks elektroonilisel kujul. · Failide ja pakitud failide saatmiseks elektroonilisel kujul (tekstifailid, pildid jne). · Erineva info saamiseks oma postkasti (arved, reklaamid, teated jne). [3] 7 3. INTERNETIPOSTKAST ,,WWW.HOT.EE" 3.1 Käideldavus Kohe hot.ee avamisel ei ole kohta, kust saaks registreerida. Peale registreerimist tuleb eraldi sisse logida. Postkastis on ruumi vähe - vaid 10.00 MB. See väike postkasti maht tekitab tihti olukorra, kus tuleb postkastist kirju kustutada
...............................................................................24 Muutmine..........................................................................................................................25 Tükeldamine......................................................................................................................26 Ülesandeid.........................................................................................................................26 Tekstifailid............................................................................................................................ 27 Kirjutamine....................................................................................................................... 27 Lisamine............................................................................................................................27 Lugemine................................................................................
tõenäosus, seda väiksem on informatsioon. Entroopia – minimaalne informatsiooni hulk, mis on vala üle kanda, et info kaduteda kohale jõuaks. Koodsõna peab olema suurem kui entroopia. Liiasus – koodi keskmine pikkus – entroopia. ( ASCII kood nt. Saaks kirja panna 3 bitiga, aga pannakse 7ga.) Kadudeta kodeerimine – kui üle kantava info hulk on suurem või võrdne entroopiaga. Teoreetiliselt on võimalik teises kanali otsas kogu infot kätte saada. (programmikoodid, tekstifailid). Kompresseerimistegur 2-5x kokku surutud. Kadudega kodeerimine – kui üle kantava info hulk on väiksem kui entroopia. 7 Kompressiooni ja moonutuse suhe – ükski moonutuse ja kompressiooni suhe ei saa joone alla minna. 9. Analoog-digitaalmuundus, Nyquisti kriteerium, signaali- kvantimismüra suhe, dünaamiline diapasoon. Audio
parempoolne avab hüpikmenüüd) · täiustatud failihaldur Windows Explorer · sisseehitatud NetWare ja muu arvutivõrkude (Interneti) tugi lisanduvad 32-bitised täiendused · kontoripaketi Office kasutamine (erinevad programmid) UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 1970. aastate alguses Bell Labsis ja millel on mitu versiooni. Omadusi: · Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). Igal failil peab süsteem meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. · Nimed on suhteliselt vabalt valitavad, suur- ja väiketähed olulised, punktiga algavad nimed on "peidetud". · Lisaks failidele võivad kataloogis olla veel viidad (link) teistele failidele (muudes kataloogides asuvaile). Kataloogide eraldajaks faili täisnimes on kaldkriips "/". · Sellist mõistet nagu faili laiend UNIX-is pole ja seega on punktid samuti nime osa
1024 kB üheks megabaidiks (MB)5 . Näiteks üks standardne 3½-tolline diskett mahutab 1,44 MB ehk 1474 kB ehk 1509949 B. Suur osa meid ümbritsevast maailmast on esitatav füüsikaliste parameetrite abil. Füüsikalisi parameetreid saab mõõta ja arvudena kodeerida (näiteks helilaine esitus ajas, pildi lahutus erivärvilisteks punktideks jne.). Selliselt kodeerituna saab arvutis esitada suvalist informat- siooni. Jämedalt võib öelda, et kõige väiksema mahuga on tekstifailid, mahukamad on pil- difailid ja helifailid ning kõige suurema mahuga videofailid. Täpsemad hinnangud sõltuvad loomulikult kodeerimisviisist ja kodeeritava sisulisest andmemahukusest (teksti pikkus, pil- di mõõtmed, helinäite kestus jmt.) Märk ¥ on teatavas kooditabelis kuueteistkümnendsüsteemi koodiga A5. Mis on selle märgi kood kahend- ja kümnendsüsteemis? Lahendus. Kuna A16 = 1010 = 10102 ja 516 = 510 = 01012 , siis A516 = 101001012 =
Console.WriteLine(linn); } Console.WriteLine(String.Join("; ", linnad)); } } /* D:kodu 606opikc#>Tekst3 Tallinn Tartu Narva Tallinn; Tartu; Narva */ Ülesandeid * Trüki inimese nime eelviimane täht * Teata, kas sisestatud nimi algab A-ga * Trüki sisestatud nimi välja suurtähtedega * Teata, kas lauses leidub sõna "ja" * Asenda olemasolu korral "ja" sõnaga "ning" ja teata asendusest * Trüki välja lause kõige pikem sõna Tekstifailid Kui samu lähteandmeid on vaja korduvalt kasutada, siis on neid igakordse sissetoksimise asemel mugavam sisse lugeda failist. Samuti on suuremate andmemahtude korral hea, kui sisendi ja väljundi andmed jäävad alles ka masina väljalülitamise järel. Keerukama struktuuriga andmete ning mitme üheaegse kasutaja korral (näiteks veebirakendustes) kasutatakse enamasti andmebaasi. Käsurea- või iseseisva graafilise rakenduse puhul on tekstifail aga lihtne ja mugav moodus andmete hoidmiseks
Console.WriteLine(linn); } Console.WriteLine(String.Join("; ", linnad)); } } /* D:kodu 606opikc#>Tekst3 Tallinn Tartu Narva Tallinn; Tartu; Narva */ Ülesandeid * Trüki inimese nime eelviimane täht * Teata, kas sisestatud nimi algab A-ga * Trüki sisestatud nimi välja suurtähtedega * Teata, kas lauses leidub sõna "ja" * Asenda olemasolu korral "ja" sõnaga "ning" ja teata asendusest * Trüki välja lause kõige pikem sõna Tekstifailid Kui samu lähteandmeid on vaja korduvalt kasutada, siis on neid igakordse sissetoksimise asemel mugavam sisse lugeda failist. Samuti on suuremate andmemahtude korral hea, kui sisendi ja väljundi andmed jäävad alles ka masina väljalülitamise järel. Keerukama struktuuriga andmete ning mitme üheaegse kasutaja korral (näiteks veebirakendustes) kasutatakse enamasti andmebaasi. Käsurea- või iseseisva graafilise rakenduse puhul on tekstifail aga lihtne ja mugav moodus andmete hoidmiseks
annaabi.ee 
