Kuna mõtlemise ja olemuse identsus avaldub mõistes, siis on ühtlasi loogikaks filosoofia, mille aineks on loogika. Samal ajal on ta ka dialektika, sest mõiste on loomult dialektiline. Absoluutne idee (avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale): loogika – „idee iseendas ja enda jaoks“, puhta mõtlemise valdkond, milles loogika kategooriad saavad sisu ning muutuvad üksteiseks loodusfilosoofia – „idee teisitiolemine“ selle võõrandumine materiaalses maailmas vaimufilosoofia – „idee tagasitulek teisitiolemisest iseendasse“. Viimase sisuks on inimteadvus ja inimtegevuse vormid Vaimufilosoofia jag. omakorda: subjektiivne vaim - individuaalse teadvuse iseärasuste analüüs objektiivne vaim, kuhu kuuluvad sotsiaalsed institutsioonid - õigus-, moraali-, riigi- ja inimajalugu absoluutne vaim - ühiskondliku teadvuse analüüs
Idealism.Õpetus ,,ideedest" Isegi need,kes filosoofia ajalugu õppinud pole või on seda pealiskaudselt teinud,kujutavad endale ette või vähem selgelt ette,et idealism on õpetus,mille järgi asjade tõeline olemine pole muud kui mõte,idee,mõiste.Uuel ajal aitas selle kujutluse juurdumisele eriti tugevasti kaasa Hegel.Hegelil on asja olemine ja isegi terve maailma olemus tõepoolest ,,idee".Loodus see on ,,idee" olemise teine vorm,ta ,,teisitiolemine".Inimühiskonnast ja ühiskondliku inimese teadvusest ei maksa rääkidagi.Need on tollesama ,,idee" iseliikumise vormid,"idee",mis pidulikult sammub mööda teadvuse tõusvaid astmeid,kuni jõuab ,,absoluutse" ideeni , selle avanemiseni kunstis,religioonis ja filosoofias. VI ega ka V sajandil e.m.a. ei näinud ükski kreeklane veel uneski oletust,et olemise olemus on ,,idee" selle termini hegellikus tähenduses.Tõsi küll,Elea filosoof Parmenides väitis,et ,,üks ja
Kuna mõtlemise ja olemuse identsus avaldub mõistes, siis on ühtlasi loogikaks filosoofia, mille aineks on loogika. Samal ajal on ta ka dialektika, sest mõiste on loomult dialektiline. Absoluutne idee avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale: · a) loogika - "idee iseendas ja enda jaoks" - see on puhta mõtlemise valdkond, milles loogika kategooriad saavad sisu ning muutuvad üksteiseks, · b) loodusfilosoofia - "idee teisitiolemine" - selle võõrandumine materiaalses maailmas, · c) vaimufilosoofia - "idee tagasitulek teisitiolemisest iseendasse". Vaimufilosoofia sisuks on inimteadvus ja inimtegevuse vormid. Vaimufilosoofia jaguneb omakorda kolmeks: · 1) subjektiivne vaim - individuaalse teadvuse iseärasuste analüüs; · 2) objektiivne vaim, kuhu kuuluvad sotsiaalsed institutsioonid - õigus-, moraali-, riigi- ja inimajalugu; viimast käsitatakse vabaduse tunnetamise progressina;
Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahel püsivas olekus. Ideeõpetusele rajas Platon oma tunnetusteooria, eetika, riigiteooria ja natuurfilosoofia. PLATONI ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST Oma "Politeia" arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale
Kuidas eristada näilisust tegelikkusest?Mis on tõde?Mida tuleks teha, et teadmist saavutada?Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia? e olemisõpetus on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega. Tegeleb olemise üldiste alustega, küsimustega, mis on maailm, mis on jumal jne. Platon väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahelises püsitus olekus. Platon käsitas ideede tunnetamist kui meenutamist (anamnees). Seda tõekspidamist tõlgendab müüt hingede rändamisest: inimese hing viibis enne maapealset elu ideede maailmas ja võis seal vahetult ideid näha. 5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika? Metafüüsika tähendab seda, et sa räägid millestki, mida pole võimalik
Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahel püsivas olekus. Ideeõpetusele rajas Platon oma tunnetusteooria, eetika, riigiteooria ja natuurfilosoofia. PLATONI ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim,
rituaalne jook pidupäevadel). Kuus tähtsat momenti Läänemeresoome müütide puhul: 1) Lind on deriurg (jumalanna). Mõnes laulus võtab otseselt inimkuju. Teriomorfne jumalus, looma(linnu)kujuline jumalus. Eestis levinud ka kapsaraua motiiv või taandumine spiraaliks või taandame spiraaliks (madu, ussikuningas). 2) Munade hulk alati suurem kui 2, enamasti (aasia ja okeaania loomislugudes on 1 muna, kus looja tuleb munast välja). 3) Linnupojad on deriurgi enese teisitiolemine. Geneesis 1, Jumal loob inimese oma näo järgi. Lind loob terve universumi oma näo järgi. 4) Linnupesa punumine. Kirjeldatakse lauludes tavaliselt mitme reaga. Kui on kolm või neli rida, siis on päris palju loomisloos. Pesa on tehtud meie metsaraagudest. 5) Maailmaloomiskese asub meie asukohas, laulja keskkonnas. Rõhutatakse lauludes, et lind lendab meie koplile. Axis mundi. Pole samas mingi üks kindel koht. Iga pühakoht võib olla ja vastuolu pole.
Derrida ütleb strukt. kultuurimaastiku kohta, et see on nagu linn, kus veel või enam ei elata. Üldiselt – pigem hüljatud paik, subjekti ei ole, kes seda linna v maastikku elustaks. Väidab et tähendusliku struktuuri väljatoomine on mõrv, teksti surmamine. Derrida ütleb: “ Seni tähistaja olnud sekundaarne tähistatava suhtes, konnotatsioon sekundaaarne denotatsiooni suhtes, sisu sekundaarne vormi suhtes. Sellega seondub ka idee, et esmane on autor ja teos on vaid autori teisitiolemine. Saussurre analüüsis on tähistatav esmane substants, mis eelneb keelelisele tähistavale. aga tegelikult võib Saussure´i lugeda ka nii, tähistaja ja tähistatav luuakse üheaegselt ja suhtuvad teineteisesse nagu paberilehe kaks külge. Nende suhe on dünaamiline ja vastastikku pöörlev. Vt. keskaegseid märgiahelaid, mille kõiki liikmeid võis vaadelda igas võimalikus asenduses. See kõik annab märgilisele tekstile dünaamilisust ja ambivalentsi. 4. Barthes. Tekst ja teos
Masingu käsikirju hakatakse levitama paguluses. 1935 "Neemed Vihmade lahte" 1965 "Dzunglilaulud" ("Dzunglilinnud") 1974 "Udu Toonela jõelt" 1974 "Piiridele pyydes" 1983 "Aerutades hurtsikumeistriga" 1985 "Kirsipuu varjus" 1988 "Ehatuule maa" - tema abikaasa neiupõlve nimi oli Eha Tuulemaa 1989 seikluslik romaan "Rapanui vabastamine ehk Kajak jumalate kalmistul" Masing saab retseptsiooni küll, aga ta saab kuidagi poolikult seda. 13. oktoober 2010 Sihilik teisitiolemine: + kasutab y-t ü asemel: Masingu y on erilise semantikaga, sõltub, mis on alternatiivsuse kese. Algab Aaviku keeleuuendusest, Masing on öelnud, et kunagisest Aaviku vaimust ei jäänud järele mitte midagi peale y. Lauri Sommer, kes on põhjalikult uurinud Masingu loomingut, kasutab samamoodi y-d. + esseistlik looming on samuti oluline: esseistlik ja loominguline pool on omavahel seoses. Religioosne ja müstiline looming. Paljud kolleegid, oponendid on kritiseerinud teda
· Filsoofia vastanditeks lagunenud asjade mitmekesisuses. · Jumalal ei ole olemist nagu teistel loodud asjadel. Mis on määratletavad üksteise suhtes erinevuste · Ta ise on olemine ja selletõttu on kõik olev Jumala kaudu. olemises. · Nii valitseb maailmas pidev teisitiolemine (aliud · Jumal sisaldab kõike ja ilma Temata poleks esse). midagi. · Mõistus võib asju tunnetada, võrreldes tuntut · Hingesäde tundmatuga ja moodustades sarnasuste alusel · Oma hinge sügavuses leiab inimene aluse, milles mõisteid. tal on osa Jumalast: hingesädeme (scintilla · Filosoofia animae)
NICOLAUS CUSANUS (1401-1464) Seisab keskaja-uusaja piiril. Mõjutatud uusplatonismist ja müstikast. Kasutab matemaatilisi spekulatsioone. 1440 teos "Õpetatud mitteteadmisest". Rahvuselt sakslane. Augustiinlaste ordu liige (vaan, klassikaline). 1448 saab kardinaliks. Universalistlik mõte - tahab kogu kristlaskonda ühendada. Maailm eksisteerib meie jaoks kui lõplik ja vastanditeks lagunenud asjade mitmekesisus. Valitseb pidev teisitiolemine. (keel sünnibki sellest, et üks häälitsus on erinev teisest. Maailmatunnetus on keelega seotud. Mõistus (ratio) võib asju tunnetada võrreldes tundmatuid tuntutega ja moodustab sarnasuse abil mõisteid. On alati suuri ja väikeseid erinevusi, pole täiuslikkuse mõõdupuud. "Me polegi teadlikud, et pole võimalik teadlikum olla." Tunnetus pole kunagi täielik. Püüeldes teadmiste poole, jõuame lõpuks ikka mitteteadmisele. Üksnes lõpmatuses võime tunnetust puudutada
eidos, pl. eideai) maailm, kogu reaalne maailm on vaid selle ideede maailma hale vari, meenutus. Tema idealism vastandus materialistlikule mõtlemisele. Ideed eksisteerivad tõelisuses enne kõiki materiaalseid asju. Ideed ei ole mitte üksnes püsivad, kõigi kehaliste asjade algkujud, vaid ka nende põhjus ja eesmärk; ideede maailma täiuslikkuseni ei küüni materiaalne tegelikkus iialgi. Samas on igas materiaalses asjas osalistelt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Igal ideel on kolm põhikuju: põhjus, eeskuju ja eesmärk (telos). Iga asi areneb vastavalt oma loodusepoolt ettemääratud eesmärgi suunas (teleoloogia). Sellel lähtealuselt tuletab Platon kogu oma poliitilise filosoofia. Kogu maailm liigub oma hüve (agathon) suunas, ka inimese eesmärk (telos) on hüve. Põhiküsimuseks on, milline on õiglane riik, mis tagaks hea elu. Voorused Vanad kreeklased ülistasid nelja põhivoorust: tarkust (sofia), vaprus (andreia), mõõdukust
Tema idealism vastandus materialistlikule mõtlemisele (kuigi kreeklased sellist sõna ei kasutanud). Ideed väljendavad tõelist olemist, tõsiolevaid asju ning need eksisteerivad enne kõiki materiaalseid asju. Ideed ei ole mitte üksnes püsivad, kõigi kehaliste asjade algkujud/vormid, vaid ka nende põhjus ja eesmärk; ideede maailma täiuslikkuseni ei küüni materiaalne tegelikkus iialgi. Samas on igas materiaalses asjas osalistelt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. (Puul on idee, kuid reaalsuses puu võrsub, kasvab ja hävib, ilul on idee kui kõik materiaalne ilu on samuti, inimesed vananevad, nooruslik ilu kaob. Ideede maailm on täiuslik ja tõsiolev, hävimatu, muutumatu. Iga asi on seega oma idee kehastus see, et puu hakkab kasvama ja kasvab suureks, see tähendab, et ta lähtub puu ideest ning püüab oma täiuslikkuse suunas (mida ta kunagi ei saavuta, kuid ligineb). Iga reaalne asi lähtub oma ideest ja liigub oma idee suunas
annaabi.ee 
