Elmo Nüganen Elmo Nüganen on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja ,kes on sündinud 1962 aastal Jõhvis. Aastal 1982 lõpetas Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 198283 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 13nda lennu näitlejana. Aastatel 19881992 töötas Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Aastatel 19982002 oli ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli õppejõud, XX lennu kursuse juhendaja. Alates 1992. aastast on Tallinna Linnateatri peanäitejuht. Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga. Peres kasvab kolm tütart.
detsembril 1863.a. Norras Lötenis sõjaväearsti peres. Aasta hiljem kolis pere pealinna, kus isa püüdis lastele anda hea hariduse, kuid see oli raske, sest 1868.a. suri Munchi ema tuberkuloosi. Sama saatus tabas hiljem ka kunstniku lemmikõde, isa, veel ühte õde ja venda. Lapsepõlves pidi Munch ise uppuma, kuid vend päästis ta enda elu hinnaga. Kõik need kaotused jätsid tundliku ja vastuvõtliku loomuga inimesse kustumatud jäljed. Isa tahtel oli Munch astunud Kõrgemasse Tehnikakooli, kuid alustas peagi õpinguid Kõrgemas Kunstiakadeemias (skulptuuri) ning aasta pärast hakkas õppima maalimist. Tema õpetaja juhatas Munchi impressionistide radadele. 1885.a. sõidab Munch Prantsusmaale, kus tutvub Louvreiga ja impressionistide näitusega. Esimeseks kuulsaks saanud maaliks oli ,,Haige tüdruk" (maalitud lemmikõe mälestuseks). Sellel maalil väljendub kunstniku individuaalne käekiri ja terav tundlikkus. Maal on punastes toonides ja justkui karjuks välja autori valu
see pähe jääb. Pärast gümnaasiumi lõpetamist, 16-aastaselt astus Einstein Zürichis Sveitsi Föderaalsesse Polütehnikumi. 1896. aasta jaanuaris loobus ta Württembergi kodakondsusest, et teda sõjaväkke ei värvataks, ja kuni 1901. aasta veebruarini oli ta kodakondsuseta isik. 1896. aasta septembris tegi ta ära Sveitsi küpsuseksamid peamiselt heade hinnetega ja astus kõigest 17- aastaselt Zürichi Kõrgemasse Tehnikakooli (ETH) matemaatika ja füüsika erialale. Õpingute jooksul armus ta sama eriala õppivasse serblannasse Mileva Mariisse ja nad abiellusid 1903. aasta jaanuaris. Abielust sündis kolm last, tütar ja kaks poega. Tütar Lieserl sündis enne abiellumist ja tema saatus on teadmata, tõenäoliselt suri ta väga noorelt. Abielu lahutati 1919 pärast seda, kui abikaasad olid 5 aastat lahus elanud. Einstein on välja töötanud erirelatiivsusteooria. Peale selle taipas ta, et relatiivsuse põhimõtet
2. Vaido Halliküla elulookirjeldus Minu onu Vaido Halliküla sündis 18.veebruaril 1957.a. Pihkva oblastis Petseri rajoonis Lõkova külas. 1964. a. astus ta Lõkova algkooli esimesse klassi, mille lõpetas 1968.a. Samal aastal asus ta õppima Luhamaa 8-kl. kooli, mille lõpetas 1972.a. Peale kaheksanda klassi lõpetamist läks ta õppima Misso Keskkooli, mille lõpetas 1975.a. Samal aastal läks ta õppima Tallinna Tehnikakooli nr.2 automaattelefonijaamade erialale, mille lõpetas 1976.a. Tehnikakoolis õppimise ajal tegeles laskespordi ja orienteerumisega. Peale Tehnikakooli lõpetamist suunati ta tööle Vastseliina automaattelefonijaama sidemehhaanikuks, kus ta töötas 1976.a. sügiseni. Ajavahemikus 1976.a. kuni 1978.a. teenis ta endises Nõukogude Armees seniitraketivägedes. Peale sõjaväeteenistust astus uuesti tööle
NOORPÕLV • PÄRAST GÜMNAASIUMI LÕPETAMIST, 16-AASTASELT ASTUS EINSTEIN ZÜRICHIS ŠVEITSI FÖDERAALSESSE POLÜTEHNIKUMI. SISSEASTUMISEKSAMITEL SAI TA MITMES AINES HALVA TULEMUSE, MISTÕTTU TEDA EI VÕETUD VASTU, KUIGI FÜÜSIKAS JA MATEMAATIKAS OLID TEMA TULEMUSED VÄLJAPAISTVAD. • 1896. AASTA SEPTEMBRIS TEGI TA ÄRA ŠVEITSI KÜPSUSEKSAMID PEAMISELT HEADE HINNETEGA JA ASTUS KÕIGEST 17-AASTASELT ZÜRICHI KÕRGEMASSE TEHNIKAKOOLI (ETH) MATEMAATIKA JA FÜÜSIKA ERIALALE. • SELLELE ERIALALE VÕETI SEL AASTAL VASTU KUUS ÕPILAST. NENDE SEAS OLI KA ÜKS NEIU, MILEVA MARIĆ. ÕPINGUTE JOOKSUL ARMUSID NAD TEINETEISESSE JA ABIELLUSID 1903. AASTA JAANUARIS. ABIELUST SÜNDIS KOLM LAST, TÜTAR JA KAKS POEGA HANS ALBERT JA EDUARD. TÜTAR SÜNDIS ENNE ABIELLUMIST 1902. AASTAL JA TEMA SAATUS ON TEADMATA, TÕENÄOLISELT SURI TA VÄGA NOORELT SARLAKITESSE. ABIELU LAHUTATI 1919. AASTAL.
pedagoog, kes on tuntud eelkõige Montessori pedagoogika väljatöötajana. Kogu oma elu vältel oli Maria sügavalt usklik katoliiklane Elust Kui Maria sai 12-aastaseks, kolis perekond Rooma. Vanemate soovil pidi Mariast saama õpetaja. Maria seevastu huvitus matemaatikast ning otsustas saada inseneriks. Aastal 1890 lõpetas ta Roomas noormeestele mõeldud loodusteadusliku kallakuga tehnikakooli. Õpingute käigus tekkis Marial huvi bioloogia vastu ning ta otsustas õppida arstiks. ... Aastal 1892 võeti ta vastu Rooma ülikooli meditsiiniteaduskonda. 1896. aastal kaitses doktoritööd teemal "Tagakiusamismaania uurimine kliinilisest aspektist" ning temast sai esimene naine, kes lõpetas Rooma ülikooli arstina. Hiljem täiendas ta end ka pedagoogika alal. ... Samal 1896
Polütehnikumi rektori soovitusel jäi ta üheks aastaks Aarau kantonikooli, et oma teadmisi täiendada. Ühtlasi loobus ta 1896. aasta jaanuaris Württembergi kodakondsusest, et teda sõjaväkke ei värvataks, ja kuni 1901. aasta veebruarini, mil ta omandas Sveitsi kodakondsuse, oli ta kodakondsuseta isik. 1896. aasta septembris tegi ta ära Sveitsi küpsuseksamid peamiselt heade hinnetega ja astus kõigest 17-aastaselt Zürichi Kõrgemasse Tehnikakooli (ETH) matemaatika ja füüsika erialale. Sellele erialale võeti sel aastal vastu 6 õpilast. Nende seas oli ka üks neiu, serblane Mileva Mari. Õpingute jooksul armusid nad teineteisesse ja abiellusid 1903. aasta jaanuaris. Abielust sündis kolm last, tütar ja kaks poega. Tütar Lieserl sündis enne abiellumist ja tema saatus on teadmata, tõenäoliselt suri ta väga noorelt. Abielu lahutati 1919 pärast seda, kui abikaasad olid 5 aastat lahus elanud.
Raamatukogude vaheline laenutus Esimese Maailmasõja mõjud 1918-1945 Rahvusvaheline koostöö. Rahvaste Liit. Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja Raamatukogude Föderatsioon. Rahvusvaheline Dokumentatsiooniföderatsioon 1937 (Instituut 1931, Rahvusvaheline Bibliograafiainstituut 1895). 1918-1945 Saksa Teaduse Eriabi Ühing 1920 Raamatukogude komisjon Keskuselt riigi raha kirjanduse ostmisel Teadusaruannete Riiklik Keskus 1932 Berliini Kõrgema Tehnikakooli juures Välismaiseid teadusajakirju kopeeriv keskus Saksamaa raamatukogude teadusajakirjade koondkataloog 1918-1945 Preisi raamatukogude koondkataloog 1931- 1939 14 köidet Kongressi raamatukogu kataloogimiskeskus 3000 raamatukogule Bostoni ja Chicago depoohoidlaste ehitamine 1942 Raamatukogude Nõukogu Täitevkomitee eriistung ühe eksemplari säilumine 1918-1945 Uued riigid: Soome, Tsehhi, Ungari, Leedu, Läti, Eesti jt Alvar Aalto raamatukoguprojektid
detsembril 1863.a. Norras Lötenis sõjaväearsti peres. Aasta hiljem kolis pere pealinna, kus isa püüdis lastele anda hea hariduse, kuid see oli raske, sest 1868.a. suri Munchi ema tuberkuloosi. Sama saatus tabas hiljem ka kunstniku lemmikõde, isa, veel ühte õde ja venda. Lapsepõlves pidi Munch ise uppuma, kuid vend päästis ta enda elu hinnaga. Kõik need kaotused jätsid tundliku ja vastuvõtliku loomuga inimesse kustumatud jäljed. Isa tahtel oli Munch astunud Kõrgemasse Tehnikakooli, kuid alustas peagi õpinguid Kõrgemas Kunstiakadeemias (skulptuuri) ning aasta pärast hakkas õppima maalimist. Tema õpetaja juhatas Munchi impressionistide radadele. 1885.a. sõidab Munch Prantsusmaale, kus tutvub Louvreiga ja impressionistide näitusega. Esimeseks kuulsaks saanud maaliks oli ,,Haige tüdruk" (maalitud lemmikõe mälestuseks). Sellel maalil väljendub kunstniku individuaalne käekiri ja terav tundlikkus. Maal on punastes toonides ja justkui karjuks välja autori valu
.............................................. 8 SISSEJUHATUS Teen uurimistöö Elmo Nüganeni kohta kuna mulle meeldis tema osatäitja lavastuses „Armastus kole apelsiinide vastu“. Tema osatäitja nimi oli Pantalone , see osatäitja oli väga naljakas. 3 TURBA SAMMAL Elmo Nüganen on sündinud 15. veebrualil 1962 Jõhvis. Ta on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja. Aastal 1982 lõpetas Elmo Nüganen Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 1982–1983 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudisnäitejuhtimist ning 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana.1988–1992 töötas ta Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Tema esimene lavastus oli krahv Ulrich Zinsdorff ("Vennad Lautensackid") Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps.
kohta. Minu töös leiduvadki kõigile eelnevalt püstitatud küsimustele vastused. Elulugu Merca (kodaniku nimega Merle Jääger) on sündinud 19. oktoobril 1965. aastal Tallinnas. Ta on omandanud haridust Tallinna 32. , 42. keskkoolis aastatel 1972- 1979 ja Tallinna 46. keskkoolis aastatel 1979- 1981. Ta on käinud ka Tallinna kaugõppekeskkoolis 1981- 1983. Ning aastal 1983 lõpetas Merca Tallinna 2. Tehnikakooli. Peale seda läks ta edasi TRK (Tallinna Riikliku Konservatoorium) lavakunstikateedrisse, mille lõpetas aastal 1988. Töökohti on tal olnud mitmeid, osad neist ehk vidi naisterahva jaoks veidrad. Näiteks on ta olnud Tallinna ratsaspordibaasis ratsastaja-tallimees aastatel 1982-1983. Peale seda töötas stuudios "Tallinnfilm" kinomehaanikuna ning Eesti Rahuoperatsioonide Keskuses tankitõrje- granaadiheituri abina 1999-2000 teenides samal ajal Eesti Vabariigi Kaitseväes reamehena
Moskva Riikliku Teatrikunsti Instituudi GITISe ooperilavastaja erialal. Neeme Kuningas on muusikalavastajana loonud üle 80 ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsuetenduse Eesti, Soome, Leedu, Venemaa, Rootsi, Norra, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hiina teatrites. Ta ise luuletab ka. Lavakujundus Hardi Volmer Ta on sündinud 1957.aastal ning on filmirezissöör, lavastaja, teatrikunstnik, kujundaja ja muusik. Volmer on lõpetanud Tehnikakooli nr 4 rätsepana ja ENSV Riikliku Kunstiinstituudi teatrikunstniku erialal. Pärast ERKI lõpetamist asus tööle filmistuudiosse Tallinnfilm nukufilmilavastaja ja kunstnikuna, töötades samal ajal pidevalt vabakutselise lavastuskunstinikuna pea kõigis Eesti ja mõningaid välismaa teatris. Hardi Volmer on lavastanud ja kujundanud nuku-, lühi- ja mängfilme, ühe dokfilmi, teleseriaale ja TV-saateid. Ta on loonud üle 70 lavakujunduse, lavastanud ja
Nelja-aastane Georg ehmatas väga, nähes, kuidas lavastuses Sinodali laulnud isa ''tapetuna'' põrandale vajus. Pärisooperisse jõudis ta tegelikult juba 12-aastaselt. Tõsi küll see piirdus siis kaasategemisega poistekooris G. Bizet' ooperis ''Carmen''. Tema isa, Karl Ots, ei soovitanud pojal laulja ''okkalist'' teed valida, vaid õppida hoopis arstiks või inseneriks. Pärast Tallinna Prantsuse Lütseumi lõpetamist 1938. aastal astuski Georg sõjaväe tehnikakooli. Koolipäevil tegeles ta meelsasti spordiga ning tuli 1500 meetri vabaujumises Eesti meistriks. Siis aastal 1940. 21. juulil taaskehtestati Eestis nõukogude võim. Sama aasta sügisest seisis Tallinna Polütehnilise Instituudi üliõpilaste nimekirjas ehitusteaduskonna tudeng Georg Ots. Inseneriplaanidele tõmbas aga kriipsu peale sõda. 1941. aasta detsembrikuus alustati Uraalides eesti rahvusväeosade moodustamist. Ühte neist kuulus 1942. aasta jaanuari lõpust ka Georg Ots. Umbes
IV TEGELASKOND Põhilised peategelased on isa Goriot ja vaene üliõpilane Rastignac. Isa Goriot oli 69-aastane vana mees, kellel olid paistes ja punsunud pisarakottidega, ta silmad jooksid vett, nii et ta neid küllalt tihti pühkima pidi. Tal oli veel lihavad, tihked sääremarjad ning pikk jäme nina, kuujas, lapsemeelne nägu ja tuvitiibade soengusse seatud juuksed, mis joonistasid ta madalale laubale viis keerdu ja kaunistasid kenasti nägu. Igal hommikul käis tehnikakooli juuksur ta juukseid puuderdamas. Goriot elas proua Vaquer'i pansionaadis 1819. aastast, pärast äritegevusest loobumist. Ta oli olnud nuudlikaupmees. Alguses oli ta rikas, elas uhkemas korteris ja maksis siis tuhat kakssada franki kostiraha. Isa Goriot'l oli siis rikkalik garderoob, suurkaupmehe hiilgav varustus, kaks ketikestega ühendatud lipsunõela, kummagisse raamitud suur briljant. Ta kandis rukkilillesinist frakki ja ripatsitega kuldketti ning ta vahetas igapäev valget pikeevesti
Õppursõdurite auaste ja väljaõpe Käskkirjades ja ametlikus kirjavahetuses nimetati õpilasi kuni juunikuuni 1919 junkruteks, siis õpilasteks. 12. juulil 1919 anti mobilisatsiooni alla kuuluvatele õpilastele sõjaväelised auastmed. Juulis nimetati kõik õpilased 4 junioriteks ning nad asid endale sõjavägede ülemjuhataja poolt kinnitatud õlakud- juniori õlakud, mille üle õpilased olid eriti uhked. Sõjakool alustas õppetööga 14. aprillil 1919 Tallinnas endise raudtee- tehnikakooli ruumides jala-, suurtüki- ja ratsaväekursustega. Esimesteks kadettideks, nagu sõjakooli õpilasi nimetatakse, olid õppursõdurid rindelt. Algul puudusid õpperaamatud ja vahendid. Ei leidunud ka küllaldaselt vilunud õppejõude. Üldiselt jälgiti vene lipnikekoolide õppetöö põhimõtteid. Koolipoiste osavõtt lahingutest Vabadussõjas osalenud õpilane Herbert Leeman Kalevi Malevast on öelnud: ,,Iga ärksam isamaa poeg katsus nüüd kaasa aidata, et rahvast ja
Keskkooli. Tema ja ta õde Anne-Ly mõlemad lõpetasid selle kooli ( Elmo lõpetas 1980. aastal). Samal päeval, kui Anne-Ly lõpetas, sündis Elmol esimene tütar Saara. Ta mängis punk-bändis ,,Pelikan", mis loodi 1977. aastal. See oli Tallinna 37. Keskkooli ansambel. Elmo mängis seal basskitarri. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen ; http://ruja.ee/#/Teema/926/ ; Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 12-14) 1982. aastal lõpetas Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepaeriala. Elmo on öelnud, et ta läks rätsepaks õppima, kuna ei julgenud teatrikooli minna. Ta kartis, et ta enesehinnang võib saada tugeva löögi, kui ta sisse ei saa. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1982-1983 õppis Elmo Nüganen Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist . Samal aastal, mil ta sellesse kooli õppima läks, olid katsed ka teatrikooli, aga ikka veel ei julgenud ta minna. 1983
· 4 klassi algkooli · 4 klassi noorema astme keskkooli Keskkooli vanemal astmel, mille pikkus on 3 klassi, omab põhiliselt humanitaarset- või tehnilist kallakut. Pärast 8 klassilise põhikooli lõpetamist saab asuda õppima normaalkooli, mille: · kestuseks on 2 aastat ja lõpetajad võivad asuda tööle algkooliõpetajana või lasteaiakasvatajana Teise võimalusena on asuda õppima kutse- või keskeriõppeasutusse, mille: · kestus on 3 aastat sh. kommerts- või tehnikakooli Nii keskkooli, kui ka keskeriõppeasutuse lõpetajal on õigus astuda edasi õppima kõrgkooli. 1984 aasta seisuga oli Hispaanias 600 kõrgkooli sealhulgas ülikoole nende hulgas 33. Suurimad ülikoolid asuvad Barcelonas ja Granadas, vanim on aga Salamanca Ülikool. Ifrastruktuur Lennundus - Hispaania on oluline sõlmpunkt Ladina-Ameerika ja Euroopa vahel. Riigis on 49 lennuvälja, sh 28 rahvusvahelist. Suurimad on Madridi, Barcelona ja Palma de Mallorca lennuväljad.
annaabi.ee 
