Fosforiit Eestis Martin Bollverk 12. klass Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. · Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit, kuid ka kõrge fosforisisaldusega magmakivimeid on olemas, mida tihti samuti fosforiidiks nimetatakse. Kuidas tekib fosforiit? Fosforiidilademed on tekkinud organismide mere põhja settinud jäänustest.Näiteks Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide kodadest. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas selfimeres. Fosforiidivarud Eestis Fosforiidisõda · Fosforiidisõda oli rahumeelne üldrahvalik vastupanuliikumine Nõukogude Liidu keskvõimude plaanitavatele fosforiidikaevandustele Virumaal (praegused Lääne- Virumaa alad). Vastasseis oli tulipunktis 19871988. Kas Eesti peaks Fosforiiti kaevandama? · Hea väetis · Mürgised ühendid · ...
Psühholoogia uurimismeetodid Oliver Bollverk Psühholoogilise uurimise alused Psühholoogid uurivad inimese käitumist teaduslikult. Nad püstitavad hüpoteese, teooriad ja otsivad neile tõestusi läbi uurimuste. Uurimismeetodid Uurimusmeetodid jagunevad Kirjeldavad uurimused inimeste käitumiste jälgimine. kolmeks: Korrelatiivsed uurimused nähtuste ja käitumisviiside vaheliste seoste otsimine, et käitumist ette näha. Eksperimendid katsed, mis aitavad käitumist seletada. Kirjeldavad uurimused Neid on kolme liiki: Juhtumi analüüs uuritakse ühte või mitut inimest väga põhjalikult pärast mingit juhtumit. Vaatlus objekti jälgimine, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. Ei seleta käitumist, vaid kirjeldab ja üldistab seda. Küsitlus on tähtis inimeste arusaamade selgitamisel. Test võimaldab võrrelda isikuid mingi tunnuse suhtes. Korrelatiivsed uur...
Tehiskaaslased Martin Bollverk 12. klass Mis on tehiskaaslane? · Tehiskaaslane on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat või muu keha. · Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 Kuidas jõuab tehiskaaslane orbiidile? · Maa orbiidile jõudmiseks peab tehiskaaslane (või selle kanderakett) saavutama esimese kosmilise kiiruse, Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus. · Esimene kosmiline kiirus on 7,9 km/s · Teine kosmiline kiirus on 11,01 km/s Millal satelliit jääb orbiidile tiirlema? · Maa tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt Maa pöörlemise suunas. · Kui ekvaatori kohal tiirleva tehiskaaslase orbiidi raadius Maa keskmest loetuna on 42 100 km, siis on tal Maa pöörlemise kiirusega võrdne nurkkiirus. Mis on tehisk...
palju . Ma saaksin rääkida inimestele, et nende praegused eluviisid viivad nad hukka ja hävitavad täielikult meie planeedi . Just tänu sellele, et mina, Rooma Paavst olen väga mõjuvõimas tähendab seda, et just minul on mõjuvõimu ja just mind kuulavad ja järgivad väga paljud. Probleemid, mis puudutavad tervet meie maailma, saan osaliselt mina ära lahenda need olles eeskujuks kõigile . Martin Bollverk 2
Roheline energia Oliver Bollverk 1 Sisukord 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid 2. Roheline energia aitab hädast välja 3. Tuuleenergia 4. Päikeseenergia 5. Hüdro ehk vee-energia 6. Kasutatud kirjandus 2 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid Nagu me teame, jagatakse energiaallikad taastuvateks ja taastumatuteks Taastumatud energiaallikad Taastuvad energiaallikad nt: nt: põlevkivi, kivisüsi, nafta, päikeseenergia, gaas, turvas, kivisüsi tuuleenergia, vee-energia, puit (mõnes riigis mitte), Põhilised probleemid: biomass · Taastumatute energiaallikate otsasaamise oht · Fossiilsete kütuste (põlevkivi, nafta, gaas, kivisüsi) põletamine rikub looduskeskkonda Põhjalikumalt: · Fossiilsete kütuste põletamine paiskab atmosfääri o...
Relvad Martin Bollverk Püstol USP · Kaliiber: 9,0 mm · Padrun: 9 x 19 · Kuuli algkiirus: 355 m/s · Praktiline laskekiirus: 20-30 lasku/min · Efektiivne laskekaugus: 50 m · Sihikuline laskekaugus: 50 m · Pikkus: 194 mm · Raua pikkus: 108 mm · Kaal: 0,72 kg (tühjalt) · Salve maht: 15 padrunit Püstolkuulipilduja Mini UZI · Kaliiber 9 mm · Padrun 9 x 19 mm · Efektiivne laskekaugus 150 m · Sihikuline laskekaugus 150 m · Tehniline laskekiirus 950 l/min · Kuuli algkiirus 350 m/s · Mass koos 25 padr. Salvega 3,15 kg · Relva üldpikkus 600 mm · Pikkus kokkupandud kabaga 360 mm · Vintraua pikkus 197 mm · Vintide arv rauas 4/parempoolset · Salved 20, 25 ja 32 padrunit Automaat Galil AR · Kaliiber: 5,56 mm · Padrun: 5,56 x 45 · Kuuli algkiirus: 980 m/s · Tehniline laskekiirus: 650 lasku/min · Efektiivne laskekaugu...
Ühtlasi on ka palju lõpetamata töid, mis hoonet nii seest kui väljast oluliselt ilmestaks. [13] Joonis 9.9 T-keskus 21 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alas, R. Järvamaa mõisad. Paide: Kuma kirjastus, 2009 2. Arman, H., Papp, H., Kammal, U., Üprus, H. Eesti arhitektuuri ajalugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1965. 3. Barokk. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Barokk (21.10.2010) 4. Bollverk, A. [WWW] http://www.jt.ee/?id=117796 (15.11.2010) 5. Fuktsionalism. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Funktsionalism 6. Gooti stiil. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil#Gooti_arhitektuur (27.10.2010) 7. Jäneda mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4neda_m%C3%B5is (05.10.2010) 8. Kalm, M. Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn: AS Prisma Print, 2001 9. Kenk, O. [WWW] http://uudised.err.ee/index.php?06205283 (15.11.2010) 10. Kirna mõis