2) Idalepingud- 3) Prantsuskeelne sõna détente- 4) Terve maailmasüsteem- 5) Põrandaalused organisatsioonid- 6) Solidaarsus- 2. KES OLID: 1) Tadeusz Mazowiecki- 2) Václev Havel- 3) Edward Gierek- 4) Charles de Gaulle- 5) Leonid Breznev- 6) Richard Nixon- 3. VASTA KÜSIMUSTELE! 1) Millised riigid kuulusid Idablokki? 2) Mille nimel asusid võitlema haritlaste poolt moodustatud põrandaalused organisatsioonid? 3) Milliseid nõudmisi esitas võimudele Walese juhtimisel moodustatud tehastevaheline streigikomitee? 4) Millega lõppesid 1989. aasta algul alanud ümarlauakõnelused? 5) Mida tähendas valem 2+4? 6) Kuidas nimetati relva, mida 1952. aastal Ühendriigid katsetasid? 7) Milliseid lubadusi lubas anda Richard Nixon? 8) Mis oli ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused" allkirjastatud kokkuleppe sisuks? 9) Mida käsitles kaks võidurelvastumist piiravat dokumenti ja mis oli nende sisuks? 10) Mis kujunes pingelõdvenduse sümboliks Euroopas? 4. ÜHENDA PAARID! 1) 13
Poola kompartei etteotsa sai Wladyslaw Gomulka asemel Edward Gierek, kes ei suutnud maad kriisist välja viia. Opositsiooniliikumise tugevnemine, haridus-ja kultuuriasutuste võrgu tekkmine. Haritlaste põrandaaluste organisatsioonide loomine. 4.2 1980 augustis Gdansi laevatehase 17tuh töölise streik, eesotsas elektrik Lech Walesaga, kes majanduslike nõudmistega esitas ka poliitilisi. 4.3 Mõne päevaga streik kogu Poolas. Walesa juhtimisel moodustatud tehastevaheline streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist. Vaba Euroopa raadiosaadete tugi. 31. august 1980 kirj valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ning tagas neile paremad töötingimused. Sai algus ametiühingukoondis Solidaarsus. 5. Poliitiline kriis Poolas 1980-1981 5.1 Gdanski kokkulepe kui pol. Elu aktiviseerija, meedia vabanemine tsensuuri alt.
ohus. Sellist põhimõtete kogumit – doktriini hakati tollase Nõukogude Liidu liidri järgi nimetama Brežnevi doktriiniks. Poola kriis 1980-1981 1980. aasta augustis alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist alustasid ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streiki. Streikide käigus lõid töölised sõltumatu ametiühingute ühenduse „Solidaarsus“, mille eesotsas oli Gdanskist pärit elektrik Lech Walesa. Walesa juhtimisel moodustati tehastevaheline streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist.31. aug. 1980.a. kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, millega tagati õigus ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõsteti tööliste palka ning tagati neile paremad töötingimused. Gdanski kokkulepped aitasid kaasa poliitilise elu aktiviseerumisele, meedia vabanes tsensuuri alt. 1980.a. oktoobris nõudis NLKP KK Poliitbüroo Poola juhtidelt korra jaluleseadmist. Poola kom.partei etteotsa seati kindral W
Lääne laenude abil käivitati küll majandusreform, aga see kukkus läbi. Tugevnes opositsiooniliikumine, mille eesmärk oli alternatiivse ühisk ehitamine sots süsteemi kõrvale. Tekkis iseseisvate haridus- ja kultuuriasutuste võrk, haritlased moodustasid põrandaaluseid org, mille eesmärk oli tööliste õiguste eest seismine ja vabade ametiühingute loomine. Augutis1980 streik vallandatud ametiühinguliidri toetuseks, eesotsas L. Walesa. Mõne päeva pärast streikis kogu Poola. Tehastevaheline streigikomitee esitas võimudele 21 nõudmist. 31. aug kirjutas valitsus sellele alla, tagati õigus ühineda ametiühingutesse, tõstis töötajate palka, lubas paremaid töötingimusi. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Poliitiline kriis Poolas 1980-81: Nõukogude süst lagunemise oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhendajatelt ,,kontrrevolutsiooni" peatamist ja ,,korra" jaluleseadmist.
Gierek. Lääne laenude abil käivitati küll majandusreform, aga see kukkus läbi. Tugevnes opositsiooniliikumine, mille eesmärk oli alternatiivse ühisk ehitamine sots süsteemi kõrvale. Tekkis iseseisvate haridus- ja kultuuriasutuste võrk, haritlased moodustasid põrandaaluseid org, mille eesmärk oli tööliste õiguste eest seismine ja vabade ametiühingute loomine. Augutis1980 streik vallandatud ametiühinguliidri toetuseks, eesotsas L. Walesa. Mõne päeva pärast streikis kogu Poola. Tehastevaheline streigikomitee esitas võimudele 21 nõudmist. 31. aug kirjutas valitsus sellele alla, tagati õigus ühineda ametiühingutesse, tõstis töötajate palka, lubas paremaid töötingimusi. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Poliitiline kriis Poolas 1980-81: Nõukogude süst lagunemise oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhendajatelt ,,kontrrevolutsiooni" peatamist ja ,,korra" jaluleseadmist.
kirikul, haritlased moodustasid põrandaaluseid organisatsioone, mis asusid võitlema tööliste õiguste ja vabade ametiühingute eest 1980 aug – alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streik, nõuti palga tõstmist → streigi eesotsas elektrik Lech Walesa, esitas ka pol nõudmisi streik kogu Poolas, Walesa juhtimisel tehastevaheline streigikomitee, esitati võimudele 21 nõudmist 31. aug 1980 – kardeti üldstreiki, valitsuse esindajad ja Walesa kirjutasid alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstes töötajate palka ja parandades töötingimusi → ametiühingukoondis Solidaarsus tekitas ka teistes maades põnevust, andis märku, et nõukogude süsteem nõrgeneb Poliitiline kriis Poolas:
hapnikku on vähe. 16. Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätme käitlemise eesmärgid Jäätmetele ei ole omastatud veel kindlat definitsiooni, kuid neid võib defineerida nt nii: Jäätmed on kõik esemed või ained: a) mis on ära visatud või kavatsetakse ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla küll kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri puudumine teevad selle materjali transpordi majanduslikult ebaefektiivseks. DEF. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmete liigitamine Jäätmeid võib liigitada mitmel põhimõttel. Liigitamise aluseks võivad olla:
hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe. 16. Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätme käitlemise eesmärgid Jäätmed on kõik esemed või ained: a) mis on ära visatud või kavatsetakse ära visata b) millele ei leita edasist kasutust Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla küll kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri puudumine teevad selle materjali transpordi majanduslikult ebaefektiivseks. DEF. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmed võib liigitada mitmel põhimõttel.Alusteks võivad olla: I. Koht või protsess, kust jäätmed pärinevad 1
a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust (Sisuliselt on kõiki esemeid ja aineid, ka neid, mida on koheldud jäätmetena, alati võimalik kasutada -- see, mis on kellelegi mittevajalik, võib teisele olla väärtuslikuks tooraineks või esemeks.) Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla küll kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri puudumine teevad selle materjali transpordi majanduslikult ebaefektiivseks. DEF. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmed võib liigitada ehk klassifitseerida mitmel põhimõttel. Liigitamise alusteks võivad olla: - koht või protsess, kust jäätmed pärinevad;
a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust (Sisuliselt on kõiki esemeid ja aineid, ka neid, mida on koheldud jäätmetena, alati võimalik kasutada — see, mis on kellelegi mittevajalik, võib teisele olla väärtuslikuks tooraineks või esemeks.) Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla küll kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri puudumine teevad selle materjali transpordi majanduslikult ebaefektiivseks. DEF. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmed võib liigitada ehk klassifitseerida mitmel põhimõttel. Liigitamise alusteks võivad olla: - koht või protsess, kust jäätmed pärinevad;
millele ei leita edasist kasutust. Kui omanik kohtleb oma asju vastavalt, on tegu jäätmetega. Kõiki esemeid ja aineid on alati võimalik uuesti kasutada. See, mis on kellelegi mittevajalik, võib teisele olla väärtuslikuks tooraineks või esemeks. Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri puudumine teevad materjali transpordi majanduslikult ebaefektiivseks. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmete liigitamise alusteks võivad olla: 1. koht või protsess, kust jäätmed pärinevad; 2. jäätmete kasutamisviis; 3
Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. 16.Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätmekäitlemise eesmärgid Põhimõtteliselt on jäätmed kõik esemed või ained: a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata b) millele ei leita edasist kasutust Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla küll kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri puudumine teevad selle materjali transpordi majanduslikult ebaefektiivseks. DEF. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmed võib liigitada ehk klassifitseerida mitmel põhimõttel. Liigitamise alusteks võivad olla:
Haritlased moodustasid põrandaaluseid organisatsioone, mis asusid võitlema mitte abstraktse vabaduse, vaid tööliste õiguste ning vabade ametiühingute eest. Augustis 1980 alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streiki, nõudes ühtlasi palga tõstmist. Streigi etteotsa tõsis elektrik Lech Walesa, kes majanduslike nõudmiste kõrval esitas ka poliitilisi. Mõne päevaga hakati streikima kogu Poolas. Walesa juhtimisel moodustati tehastevaheline streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist, alates vabade ametiühingute loomisest ning lõpetades sõnavabadusega. Võimud üritasid streigikomiteed ignoreerida, kuid kuna iga päev ühines streigiga uusi ettevõtteid, muutus see võimatuks. Streigiliikumise levikule aitasid kaasa raadiojaama Vaba Euroopa saated, mis vahendasid Poolast saabuvat informatsiooni ning instrueerisid streikijaid. Seistes silmitsi üldstreigi ohuga, otsustasid võimud järele anda. 31
a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust (Sisuliselt on kõiki esemeid ja aineid, ka neid, mida on koheldud jäätmetena, alati võimalik kasutada -- see, mis on kellelegi mittevajalik, võib teisele olla väärtuslikuks tooraineks või esemeks.) Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla küll kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri puudumine teevad selle materjali transpordi majanduslikult ebaefektiivseks. DEF. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmed võib liigitada ehk klassifitseerida mitmel põhimõttel. Liigitamise alusteks võivad olla: - koht või protsess, kust jäätmed pärinevad;
jäätmetega. Teise poolega on lood tunduvalt keerulisemad - sisuliselt on kõiki esemeid ja aineid, ka neid, mida on koheldud jäätmetena, alati võimalik kasutada. See, mis on kellelegi mittevajalik, võib teisele olla väärtuslikuks tooraineks või esemeks. Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla küll kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri puudumine teevad selle materjali transpordi majanduslikult ebaefektiivseks. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmed võib liigitada ehk klassifitseerida mitmel põhimõttel. Liigitamise alusteks võivad olla: - koht või protsess, kust jäätmed pärinevad;
vastavalt, on tegu jäätmetega. Teise poolega on lood tunduvalt keerulisemad sisuliselt on kõiki esemeid ja aineid, ka neid, mida on koheldud jäätmetena, alati võimalik kasutada. See, mis on kellelegi mittevajalik, võib teisele olla väärtuslikuks tooraineks või esemeks. Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla küll kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri puudumine teevad selle materjali transpordi majanduslikult ebaefektiivseks. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmed võib liigitada ehk klassifitseerida mitmel põhimõttel. Liigitamise alusteks võivad olla: 1. koht või protsess, kust jäätmed pärinevad;
det väga suures koguses. Jaekaubandus soovib osta enamasti korraga palju erinevaid tooteartikleid ehk teha paljude artikliridadega koosseisult suuri, kuid koguseliselt väikseid ostusid. Siinjuures on võimalik leida kompromiss tootmise ja kaubanduse erinevate strateegiate vahel, vedades tooted tehastest kokku kontserni kesklattu, kus laaditakse igapäevaselt suure toote- sortimendiga saadetisi erinevatele klientidele. Tehastevaheline keskladu peab olema optimaalse asukohaga, et veokulud oleksid minimaalsed. Kuna Eesti territoorium on suuriikidega võrreldes väga väike, siis meil nimetatud põhjusel üldjuhul ladusid ei kasutata. Konsolideerimine Konsolideerimine tähendab kaupade/saadetiste kogumist ja korraga sihtpunkti edasi saatmist. Teatud laokulud on sel puhul õigustatud ja kulusäästmise efekt saadakse eelkõige suurte kauba- koguste veokulude vähendamisest
Siinjuures on võimalik leida kompromiss tootmise ja kaubanduse erinevate strateegiate vahel, vedades tooted tehastest kokku kontserni kesklattu, kus laaditakse igapäevaselt suure toote- sortimendiga saadetisi erinevatele klientidele. Tehastevaheline keskladu peab olema optimaalse asukohaga, et veokulud oleksid minimaalsed. Kuna Eesti territoorium on suuriikidega võrreldes väga väike, siis meil nimetatud põhjusel üldjuhul ladusid ei kasutata. Konsolideerimine
annaabi.ee 
