Teh meh II 1. labor (tõmme-surve) test (0)

1 Köögi ajalugu
Köök on osa ruumist, mida kasutatakse küpsetamiseks ja söögivalmistamiseks. Kaasaegse elamu 
köök   on   tavaliselt   varustatud    pliidi ,   kraanikausi   (külm   ja   kuum   vesi),   külmkapi   ja 
köögikappidega.   Paljudes   majapidamistes   on   ka   nõudepesumasin,    mikrolaineahi    ja   teised 
elektriseadmed . Kööki võib kasutada ka söögitoana ja meelelahutamiseks.
Kuni   18.   Sajandini   valmistati   toitu   lahtisel   tulel.   Alles   18-19   sajandil   hakkasid   toimuma 
tehnilised edusammud ja arenes välja köögi  arhitektuur . Kui enne toodi vesi väljast, siis nüüd 
veeti köökidesse veetorud, mis muutsid söögitegemise palju lihtsamaks. 
Antiikajal  olid Vana-Kreekas majad tavaliselt  aatrium -tüüpi: toad olid paigutatud ümber hoovi. 
Köögiks oli avatud siseõu. Rikkamates kodudes oli köök eraldi ruumis, tavaliselt vannitoa kõrval. 
Nii olid mõlemad toad kättesaadavad.  Rooma  impeeriumi   ühistes folklinnades puudus sageli 
majades    oma   köök   ja   toitu   valmistati   suurtes   avalikes   köökides.   Mõned   olid   väiksemad 
pronksjate ahjudega, kus valmistati toitu. Rikkamatel roomlastel olid suhteliselt hästivarustatud 
köögid. Rooma villades asus köök tavaliselt peahoonest eraldi.  Kamin  asetses tavaliselt köögi 
põrandal ning ruumis puudusid korstnad. 
Keskajal oli varajastes kesk Euroopa pikkades majades lahtised tuled ehitise kõrgema koha all. 
“Köögi ala” oli sissepääsu ja kamina vahel. Jõukate perede kodudes oli enamati mitu kööki. 
Osades kodudes oli rohkem kui 3 kööki. Need olid jagatud selle põhjal, milliseid sööke nendes 
valmistati. Sellistes varajastes  ehitistes  oli  korstna  kohal auk mille kaudu läks osa suitsust majast 
välja.    Tuld    kasutati   peale   söögi   valmistamise   ka,   kui   soojuseallikat   ning   valgusallikat   ühe-
toalistes   majades.   Sarnast   disaini   võib   leida   Põhja-Ameerika   irokeesi   pikkades   majades. 
Suuremates  Euroopa nooblite kodudes olid mõnikord köögid eraldi uppunud korrusel, et hoida 
peahoone ,   mida   kasutati   sotsiaalsel   ja   ametlikul   otstarbel,    suitsuvaba .   Esimesed   teadaolevad 
pliidid   Jaapanis  pärinevad umbes samast ajast. Varaseimad avastused on Kofuni perioodist (3 – 6 
sajand). Need pliidid, mida kutsuti  kamado,  olid enamasti valmistatud  savist  ja uhmerist ning 
neid süüdati  puidu või  söega  läbi   eespool  asuva  augu .  Neil oli  otsas auk, millesse  sai potti 
sangapidi   riputada.   Seda   tüüpi   pliidid   jäid   veel   sajanditeks   kasutusse,   ainult   väikeste 
muudatustega.   Näiteks   Euroopas   rikastemas   kodudes   oli   eraldi   maja,   mida   kasutati   söögi 
valmistamiseks. Lahtise tule tüüpi, mida süüdati söega (nimetatakse irori), oli kasutuses enamus 
kodudes teise pliidina kuni Edo perioodini (17 kuni 19 sajand).  Kamadot  kasutati põhi toidu 
(näiteks riisi) valmistamiseks, samas irorit kasutati  lisandite  valmistamiseks ning soojuseallikana.
Köök   jäi    suurelt    osalt   puutumata   arhitektuuri   edenemisest   läbi   Keskaja.   Avatud   tuli   säilis 
ainukese meetodina toidu soojendamiseks.   Euroopa keskaja köögid olid  pimedad , suitsused ja 
tahmunud kohad, millest ka nende nimi “suitsu köök”. Euroopa keskaja linnades oli neid kuskil 
10. Kuni 12. Sajandini oli köögis endiselt lahtine tulekolle ruumi keskel. Kindlustes ja kloostrites 
olid elu- ja tööruumid eraldatud ning köök oli mõnikord eraldi hones. Seetõttu ei soojendanud 
köök enam eluruume. Mõnes kindluses oli köögis säilitanud sama struktuur, kuid töölised olid 
rangelt    eraldatud   nooblitest,   neile   olid   ehitatud   eraldi   spiral   kivitrepid,   et   toitu   ülemistele 
korrustele   toimetada.   Säilinud   näide   sellisest   keskaja   köögist,   kus   oli   tööliste   trepikoda   on 
Sotimaal   Muchalls’i   Kindluses.   Jaapani   kodudes   muutusid   tol   ajal   köögid   eraldi   ruumideks 
peahoones. 
Korstna  tekkimisega , liikus tulekolle ruumi keskelt ühe seina äärde ja ehitati esimesed kivi- ja-
mördi  kaminad . Tuli süüdati ehitise  tipus  ja all oli võlvkelder puidu säilitamiseks. Potte, mida 
varem kasutati, hakati asendama rauast,  pronksist  või vasest valmistatud pottidega. Temperatuuri 
kontrolliti potti tulele lähemale, kaugemale, kuumaalusele või kuumadele sütele asetades. Lahtise 
tule   kasutamine   nii   söögivalmistamiseks,   kui   ka   soojaallikana   oli   riskantne.   Sageli   toimusid 
tulekahjud, mis laastasid terveid linnu.
Leonardo da Vinci  leiutas  automaatselt pöörleva küpsetusvarda vardas küpsetamiseks. Korstnas 
olev propeller pani varda ise pöörlema. Sellist süsteemi kasutati laialdaselt rikkamates kodudes. 
Hilise   Keskaja   alguses   kaotasid   köögid   üha   enam   oma   kütmisfunktsiooni   ja   nad   viidi 
eluruumidest eraldi ruumi.  Elutuba  soojendati nüüd  plaaditud  ahjudega, mida köeti köögist ja, 
mis andis suure eelise, kuna ruum ei olnud enam suitsu täis. Suitsust ja mustusest vabastatud 
elutuba   muutus   seega   sotsiaalsete   funktsioonide   alaks   ja   üha   enam   näitas   omaniku   rikkust. 
Kõrgemates klassides oli köök  toiduvalmistamine  ja tööliste ala ning see eraldati eluruumidest, 
mõnikord ol isegi kaugel söögitoast. Vaesemates kodudes tihtipeale puudus veel eraldi köök. Neil 
oli enamasti üks tuba, kus toimusid kõik tegevused või vähemalt oli köök vestibüülis.
Keskaegne   suitsu   köök   (või    Talumaja    köök)   jäi   tavaliseks   veel   pikaks   ajaks,   eriti   maa 
talumajades ja üldiselt vaesemates kodudes. Osades Euroopa  taludes  oli suitsu köök regulaarses 
kasutuses kuni 20 sajandi keskpaigani. Nendel majadel tihti puudus  korsten , oli vaid suitsukate 
kamina kohal, mis oli valmistatud puidust ning kaetud  saviga . Suits tõusis enam-vähem vabalt, 
soojendades ülakorruse  tube  ning kaitses puidutööd kahjurite eest.
Koloniaal Ameerika köökides valmistasid pioneerid süüa  onni  nurgas asuva kamina peal. Köögist 
sai eraldi ruum alles hiljem. Lõunas, kus kliima ja sotsioloogilised tingimused erinesed, oli köök 
tihti kõrvalhoones, eraldi mõisast, seda samadel põhjustel nagu  feodaal  köögis keskaja Euroopas. 
Köögis töötasid   orjad  ja nende töökoht pidi olema  eraldatud meistrite  eluruumidest  tolle  aja 
sotsiaalsete standardite tõttu. Eraldi “suve köögid” olid samuti levinud suurtes famides põhja 
pool. Neid kasutati saagikoristus töötajatele söögi valmistamiseks. 
2 Köögi liigid
2.1 Sirge (üherealine köök) 
Üherealist kööki (vt. joonis 1) saab paigaldada vaid piiratud pinnaga ruumi. Sellise planeeringu 
korral paigutatakse kogu mööbel ja integreeritav tehnika ühe seina juurde. Selline köök on väga 
mugav, kuna suurema osa köögist võib teha söögitoaks, suurendades köögilaua jaoks vajaminevat 
pinda. Üherealises köögis on parem töökolmnurga elemendid paigutada järgnevas järjekorras: 
külmik- kraanikauss - pliit . Nende vahele võib paigaldada ka töölaua toiduainete lõikamiseks. Kuna 
lineaarköök   on   piiratud   seina   mõõtudega,   siis   on   soovitatav   ära   kasutada   kogu   seina   pind. 
Kraanikausi ning pliidi  kohale võib paigaldada ka rippkapid. 
Joonis 1. Üherealise köögi plaan
Allikas:  http://www.cabinetsandaccessories.com/images/str-kit.pdf .
2.2  Kaherealine  köök 
Kaherealine köök (vt. Joonis 2) võimaldab säilitada töökolmnurka läbikäidavas ruumis. 
Joonis 2. Kaherealise köögi plaan
1.1.
Allikas:   http://www.cabinetsandaccessories.com/images/gal-kit.pdf .
2.3 L-kujuline köök 
L-kujuline  kook  (vt  joonis 3) on Kõige praktilisem ning sobib paigutamiseks peaaegu  igasse  
ruumi.   Seal   võib    mugavalt    sööki   valmistada   ja   süüa,   paigutades   vabasse    osasse    köögilaua. 
Sellisesse kööki tehakse tavaliselt pikk ja mugav töölaud, mida ei lõhuta pikkade kappidega. 
Töölaua   kohale   võib  ka  paigutatada  rippkapid.  Töökolmnurk  soovitatakse  paigutada   mõlema 
seina äärde. Sellise planeeringu  puhul, nagu ka „kahejoonelise“ köögi korral, on küllaldaselt 
ruumi olmetehnika jaoks.
Joonis 3. L- kujulise  köögi plaan
Allikas:   http://www.cabinetsandaccessories.com/images/l-kit.pdf .
2.4 U-kujuline köök 
U-kujuline kook (vt joonis 4) paikneb ruumi kolme seina mööda. Selline planeering on väga 
kompaktne ja mahutav, kuid  vaevalt  õnnestub sellises köögist teha söögitoa. Töölauda ei ole 
soovitav  lõhkuda  mingite  kappidega. Külmik, pliit ja kraanikauss on mugavuse mõttes parem 
paigutada erinevate seinte juurde. Kuid juhul, kui U-kujuline köök paigutatakse suurde ruumi, 
siis tuleb arvestada töökolmnurga maksimaalseks ümbermõõduks  seitse  meetrit.  Suur kasulik 
pind võimaldab kergesti paigutada muu olmetehnika.
 Joonis 4. U- kujulise köögi plaan 
G-kujuline köök
Allikas:  http://www.cabinetsandaccessories.com/images/u-kit.pdf .
2.5 G-kujuline köök 
G-kujuline köök (vt. joonis 5) sobib ainult väga suurte ruumide jaoks.  Faktiliselt  on see „saar“-
tüüpi köök, milles saar ise on ühendatud „seina“ osaga. „Poolsaarele“  paigutatakse tavaliselt 
töölaua pikendus, mis on väga mugav mitmele inimesele töötamiseks.  Poolsaart  võib kasutada ka 
pliidi või kraanikausi paigutamiseks.
Joonis 5. G-kujulise köögi plaan
Allikas:  http://www.kodukauniks.ee/components/com_mambowiki/images/4/4b/Kskeem5.jpg. 
2.6  Saarekujuline köök 
Saarekujulises köögis  (vt.  Joonis 6)  on paigutatakse  ruumi   keskele  kapid  koos lauaplaadiga. 
Saare lisamine aitab tuua kööki lisa tööpinna. Sellisest  saarest  võib saada põhiline töökoht, kui 
sinna lisada kraanikauss või pliit. 
Joonis 6. Saarekujulise köögi plaan
Allikas: http://webcache.googleusercontent.com/search ?
q=cache:aKKFcLJn4B8J:www.fortem.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/306/i/215+kaherealine+k
öök&cd=3&hl=et&ct=clnk&gl=ee. 
Kasutatud kirjandus
http://www.cabinetsandaccessories.com/htmfiles/kittypes.ht m, 17.05.2010.
http://kansler.ee/?page=ueherealine-koeoek , 17.05.2010.
http://www.cabinetsandaccessories.com/images/str-kit.pdf , 17.05.2010.
http://www.cabinetsandaccessories.com/images/gal-kit.pdf , 17.05.2010.
http://kansler.ee/?page=l-kujuline-koeoek , 17.05.2010.
http://www.cabinetsandaccessories.com/images/l-kit.pdf , 17.05.2010.
http://kansler.ee/?page=u-kujuline-koeoek , 17.05.2010.
http://www.cabinetsandaccessories.com/images/u-kit.pdf , 17.05.2010.
http://kansler.ee/?page=g-kujuline-koeoek , 17.05.2010.
http://en.wikipedia.org/wiki/Kitchen#Other_kitchen_types , 17.05.2010.
http://webcache.googleusercontent.com/search ?
q=cache:aKKFcLJn4B8J:www.fortem.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/306/i/215+kaherealine+k
öök&cd=3&hl=et&ct=clnk&gl=ee, 20.05.2010.
http://www.kodukauniks.ee/components/com_mambowiki/images/4/4b/Kskeem5.jpg, 
25.05.2010.

Document Outline

• 1 Köögi ajalugu
• 2 Köögi liigid
  • 2.1 Sirge (üherealine köök) 
  • 2.2 Kaherealine köök 
  • 2.3 L-kujuline köök 
  • 2.4 U-kujuline köök 
  • 2.5 G-kujuline köök 
  • 2.6  Saarekujuline köök 
• Kasutatud kirjandus