. Plaan d) on isiku käitumismudel suhetes 5 B teise rühmaliikmetega, mis oleneb . tema kohast rühmas. Eestvedamine e) teabekogum, mis määrab edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised. 2) Täida lüngad kasutades sulgudes olevaid sõnu! ( arusaadavad, eesmärk , püsiv, rollid, staatus , lojaalsus, riietus, tegutsemine , tunnuseks, probleemid, juht, ´´meie tunne`` , efektiivus, dünaamiline, heakskiidetud ). _Juht_ võib olla erinevate rühmade liidriks. Rühma _eesmärk____ on seotud juhtimisalaste probleemide lahendamisega või alaliste töö-ülesannete täitmisega
Operatiivne planeerimine – lühiajaliste (1 aasta või vähem) plaanide koostamine ehk eelarvestamine taktikaline planeerimine – keskajaliste (alates 1 kuni 5 aastani) plaanide koostamine ehk projekteerimine strateegiline planeerimine ehk eelarvestamine laiemas tähenduses – pikaajaliste (üle 5 aasta) plaanide koostamine ehk prognoosimine Plaan – üldisemalt või üksikasjalikumalt väljendatud teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised sõnaline osa – plaani koostamise lähteolukorra iseloomustus (visioon, missioon, väliskeskkond, ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed (SWOT ja TOWS), ettevõtte eesmärgid ja eesmärkide elluviimise teed ja abinõud. eelarve – plaani numbriline osa. Andmekogu, mis sisaldav informatsiooni ressursside (rahaliste ja materiaalsete väärtuste) sihipärase soetamise ja kulutamise kohta tulevikus. Tulevikus ellu viia
• Strateegiline planeerimine – Pikaajaliste (üle 5 aasta) plaanide koostamine ehk prognoosimine • Taktikaline planeerimine – Keskajaliste (alates 1 kuni 5 aastani) plaanide koostamine ehk projekteerimine • Operatiivplaneerimine – Lühiajaliste (1 aasta või vähem) plaanide koostamine ehk eelarvestamine • Plaan – Üldisemalt või üksikasjalikumalt väljendatud teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised - Sõnaline osa: a) Plaani koostamise lähteolukorra iseloomustus – Visioon, missioon – Väliskeskkond – Ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed (SWOT- ja TOWS-analüüs) b)Ettevõtte eesmärgid c) Eesmärkide elluviimise teed ja abinõud
mustrite järgi. Neid nimetatakse kinnistunud käitumismustriteks ja need mehaanilised käitumisjärgnevused on tähelepanuväärselt sarnased teatud automaatse reageerimisviisiga inimestel. Nii inimestel kui loomadel vallandab need automaatsed käitumismustrid enasmasti ainult üks tunnus kogu asjasse puutuvast informatsioonist. See tunnus, mida nimetatakse vallandajatunnuseks, võib sageli osutuda väga kasulikuks, võimaldades indiviidil valida sobiva tegutsemissuuna, ilma et ta peaks hoolikalt ja läbinisti analüüsima kogu ülejäänud informatsiooni, mis antud situatsioonis leidub. (Cialdini 2005:19) Lähtume otsetee reeglist siis, kui ekspert meile midagi soovitab. Pikemalt mõtlemata kiidame heaks selle inimese väited ja juhised, sest me eeldame, et ta on oma ala asjatundja ja me eeldame, et see asi on ka hea. Selle asemel, et eksperdi argumentide üle järele mõelda, analüüsida ja alles siis teha oma järeldused- kas nõustuda või mitte.
Mõisteraamistik: planeerimine- Planeerimine on juhtimise keskne funktsioon, sest määrab ära teiste funktsioonide sisu ja suuna ning kogu organisatsiooni tegevuse mõtte Strateegia Strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on ettevõtte arengu ja juhtimise aluseks Plaan - Üldisemalt või üksikasjalikumalt väljendatud teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised eelarve- andmekogu, mis sisaldab informatsiooni ressursside (rahaliste ja materiaalsete väärtuste) sihipärase soetamise ja kulutamise kohta tulevikus; · tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutlusega. eelarvestamine (eelarve koostamise mõistes)- tulude-kulude tasakaalustamine enne ürituse alustamist
Organisatsioon annab väljundi (tooted, teenused jne) keskkonda. Keskkonda annab tagasiside uue sisendi andmisega. Olukorraline koolkond (Daft) Esmane on ühendada olemasolev, mitte luua uut. Koolkond leidis, et on olemas palju viise, et teha tööd hästi ja juht peaks olema eelkõige paindlik. Juht ei tohiks takerduda reeglitesse vaid iga olukorra puhul eraldi analüüsima välis- ja sisemõjutusi. Keskkond määrab parima tegutsemissuuna. Õppiv koolkond (P.Senge 1990ndad) Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis. Mis nõuab pidevalt uute oskuste, hoiakute ja käitumisviiside omandamist. Mis omakorda toob kaasa elukestva õppe. 8 Senge õppiva organisatsiooni mudel põhineb viiel distsipliinil: Süsteemne mõtlemine – õppiva organisatsiooni nurgakiviks on kõigil liikmete uus maailmanägemine
d. Võrdlevanalüüs kui spetsiaalanalüüs Kahe või enama majandusüksuse andmete alusel teostatav analüüs, mille eesmärgiks on jõuda nende majandustegevuse üksikasjade suhtes majanduslikult oluliste järeldusteni. - Võrdlus asendikeskmistega - Võrdlus parima praktikaga (benchmarking) 6. Eelarvestamine ettevõttetasandil a. Plaan - Üldisemalt või üksikasjalikumalt väljendatud teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised (sõnaline osa, eelarve) Eelarve - tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutlusega. Eelarve on plaani rahaline osa. Prognoos ei ole täitmiseks kohustuslik, eelarve on. b. Ettevõtluse eesmärk - ettevõtte väärtuse suurendamine Eesmärkide elluviimise teed ja abinõud: - Strateegiad · Äristrateegia (müügi suurendamine)
pruugi otsust toetada, dominantsed isikud võivad otsuste vastuvõtmist mõjutada, mõned grupi liikmed võivad oma huvid ülemuslikuks seada ja grupi huvid nendele allutada, mõned osavõtjad võivad mitte väljendada oma tegelikku arvamust vastuvaidlemist kartes, jagatud ebamäärane vastutus, oma kursis kinni olemine, polariseerimine, kallis. 9. Plaanide liigid. Plaan ehk kava on üldisemalt teabekogum, mis määrab edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised. Plaanid jagunevad vastavalt kasutusajale: pikaajalised (strateegilised) plaanid kuni 5 aastat- üldised eesmärgid, haarab kogu organisatsiooni; vahepealse kestusega (taktikalised)- tähtajaks tavaliselt aasta, tulenevad pikaajalistest, mutes neid üksikasjalikumaks, konkreetne, haarab mingit osa organisatsioonist; lühiajalised plaanid (operatiivsed) kuni 1 aasta- üldiste
seisukohtade kombinatsioon Rühmaotsustamise puudused Otsustamine võtab rohkem aega ja on kallis Mõned grupi liikmed ei pruugi otsust toetada Dominantsed isikud võivad otsuse vastuvõtmist mõjutada Mõned liikmed võivad oma huvid ülemuslikuks seada ja gruppi endale allutada Mõned liikmed võivad oma arvamust mitte väljendada vastuvaidlemist karta Oma kursis kinniolek hoolimata tõenditest, et see võib ebaõnnestuda 9. Plaanide liigid Plaan ehk kava määrab edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised vastavalt kasutusajale: pikaajalised (strateegilised) kuni 5 a vahepealse kestusega (taktikalised) lühiajalised (operatiivsed) kuni 1 a- võimalikult üksikasjalised ja täpsed, tegelevad alam ja keskastmejuhid vastavalt mõju ulatusele strateegiline plaan-seab üldised eesmärgid, haarab kogu org. tavaliselt 5 a või enamakstaktikaline plaan- on konkreetsem, tähtaeg on lühem
ümberõppeprogrammid. 14. Moodustage tippjuhtkonda meeskond, mis hakkab iga päev suunama organisatsiooni tegevust just nende 13 punkti täitmise suunas. 3. Olukorra (situatiivsed) teooriad. Olukorrateooriad lähtuvad olukorrast, eeldavad selle tundmaõppimist ja olukorraga arvestamist juhtimisotsuste tegemisel. Esmane on ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut. See koolkond on paindlikum eeldades, et on olemas palju erinevaid viise hästi tööd teha. Parima tegutsemissuuna määrab keskkond. Rõhutatakse, et juht ei tohiks järgida kindlaid reegleid vaid peaks igas konkreetses olukorras põhjalikult analüüsima välis-ja sisemõjutusi. Kõige varasemaid olukorralise orientatsiooniga töid võib leida juba vahetult peale Teist Maailmasõda, kuid olukorraliste teooriate alguseks loetakse 1960. aastaid. Olukorra teooriates väideti, et ei ole olemas universaalseid isiksuseomadusi ja käitumisviise erinevate olukordade tõhusaks juhtimiseks, samuti pole olemas
või keelab kirjeldatud käitumise; · Dispositsioonis fikseeritakse õigussubjektide õigused ja kohustused, sanktsioonis vastavate riiklike organite käitumine õiguserikkujate suhtes. Normide toime: · Aktsioloogiline- normi mõju inimeste veendumustele, maailmavaatelistele orientatsioonidele, tunnetele ja emotsioonidele; · Informatsiooniline- seisneb selles, et näitab kätte tegutsemissuuna, loob baasi õiguspäraseks käitumiseks. 5. Sotsiaalsete normide liigid ja optimaalne proportsioon. Sotsiaalsed normid- oluline on asjaolu, et see hakkab konkreetses ühiskonnas kehtima siis, kui esiteks ühiskonna või grupiliikmed seda järgivad ja teiseks siis, kui norm pälvib antud sotsiaalse keskkonna heakskiidu ning normi eiramine toob kaasa hukkamõistva reaktsiooni: · Õigusnormid · Õigusvälised normid Õigusvälised jagunevad veel
Kodanikuühiskonna areng, et me saaksime oma probleemidega hakkama ilma riigi sekkumiseta. Kas meie ühiskonna areng võimaldaks riigi sekkumiseta hakkama saada. NB! Seondub sotsiaalse kontrolliga. st jäädakse ootama, et las seadused lahendavad probleemi. Normide toime: · Aktsioloogiline- normi mõju inimeste veendumustele, maailmavaatelistele orientatsioonidele, tunnetele ja emotsioonidele; Informatsiooniline- seisneb selles, et näitab kätte tegutsemissuuna, loob baasi õiguspäraseks käitumiseks. 5. Sanktsioonid ja sotsiaalsed normid. Sanktsioonid normide jõustamiseks kasutatavad positiivsed ja negatiivsed reageeringud inimkäitumisele, mis mõjutavad inimest normijärgset käitumist kordama või annavad talle teada normi vastu eksimisest. Mida tähtsam on norm, seda rangemad on sanktsioonid. Norm muutub normiks alles siis, kui sellest kinnipidamist kontrollib ja selle järele valvab inimestest koosnev ühiskond. Selle
erinevate olukordade tõhusaks juhtimiseks pole olemas. Pole olemas ainuõiget juhtimisstiil, vaid seda tuleb vastavalt olukorrale kohandada. Olenevalt olukorrast võib edu tuua näiteks autoritaarne või demokraatlik juhtimisstiil. Situatsioonilise teooria seisukoht on, et ei ole olemas mingit konkreetset omadust ega käitumis-malli, kõik võib oleneda situatsioonist, asukohast ja ajast.262 Kahtlemata on üks õige suund, kuid selle, parima tegutsemissuuna määrab keskkond. Rõhutatakse, et juht ei tohiks järgida kindlaid reegleid, vaid peaks igas konkreetses olukorras põhjalikult analüüsima välis- ja sisemõjutusi. Selline teooria tekkis pärast juhi isiksuseomaduste ja edukuse vaheliste seoste aktiivseid otsinguid. Selgus vaid mitmeid isiksuseomadusi, mida täheldati paljudes uuringutes, aga ei leitud ühest seost juhi isiksuseomaduste ja rühma tegevuse tulemuste vahel. Et olla paindlik, peab juht:
annaabi.ee 
