................ 12 4.Infosüsteemi andmevaade................................................................................ 13 4.1 Andmemudel............................................................................................... 14 4.2 Tabelite ja veergude semantika...................................................................14 5.Infosüsteemi ajaline vaade................................................................................ 17 5.1 Ülikoolide arvestuse ajaline tegevusprotsess..............................................17 5.2 Üliõpilaste arvestuse ajaline tegevusprotsess.............................................17 5.3Ainete ja õppekava loomise ajaline tegevusprotsess...................................18 5.4Töötajate arvestuse ajaline tegevusprotsess................................................18 5.5 Erasmuse programmi andmete ajaline tegevusprotsess.............................19 1.Üldvaade
põhjendatud kulukäitur(te) valik ja mõõtmine, kulukogumite moodustamine, kululiikude (ressursside) arvutamine, kululiikide paigutamine (allokeerimine) ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse, tegevuste (kulukogumite) kulukäituri(te) määra arvestamine, tegevuse kulude jaotamine kulukandjatele, aruandluse kujundamine 2. KULUDE JUHTIMINE (loengu 6 algus) A. Kulude juhtimine – eesmärgistatud, tulemuslikkusele suunatud tegevusprotsess, millega kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga. Kulude juhtimine organisatsioonis on vajalik: – strateegiate väljatöötamiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, – kasumlikkuse suurendamiseks, – planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks, – kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks, – aruandluse koostamiseks, – muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks. Kulude juhtimise funktsioonid
Tihti lastel on neuroloogilised probleemid. Õpetaja peab teadma lapse haiguse kohta ja rääkida rohkem vanematega, kuidas lapsed arenevad. Kasavtust määratletakse arengust ja kasvamisest sõltuvaks ning selles nähakse ennekõike lapse arengu toetamist. Hallo (1985) ja Wilenius (1992) on kiruldanud kasvatust kui kasvamise saatmist, rõhutades, et kasvataja ülesandeks on aidata lapsel kasvada. Tuulik (2001) on kasvatuse mõistet kirjeldanud järgmist: kasvatus on tegevusprotsess mõjutamine, juhtimine, abistamine, suunamine, toetamine, õpetamine; tegemist on pideva muutumise, arengu ja liikumisega. Kasvatust mäjutavad põlvkondade kogemus, traditsioonid, uskumused ja kultuur. P. Kropp (2001) on veedunud, et ei ole olemas täiuslikke kasvatajaid ja lapsevanemaid, küll aga toob ta välja soovitusena reeglid, mis aitavad kasvatada: · Armasta oma lapsi; · Lapsed vajavad tõelisi, mitte lapsikuid vanemaid. Eriti vajavad nad järjekindlust, tuge,
o Tegevuste (kulukogumite) kulukäituri(te) määra arvestamine o Tegevuse (kulukogumi) kulude jaotamine kulukandjatele o Aruandluse kujundamine 2. Kulude juhtimine (loengu 6 algus) a. Mõiste, sisu, funktsioonid – kulude juhtimine (cost management), kus kogutakse võimalikult täpset andmestikku toodete (teenuste) kulude kohta, mis aitaks juhtkonnal langetada eelkõige olulise kaaluga otsuseid. Eesmärgistatud, tulemuslikkusele suunatud tegevusprotsess, millega kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga. Kulude juhtimine organisatsioonis on vajalik: – strateegiate väljatöötamiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, – kasumlikkuse suurendamiseks, – planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks, – kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks, – aruandluse koostamiseks,
Strateegilise juhtimise olemus ja terminoloogia Mõisted Strateegia - üldine teostustee eesmärkide saavutamiseks reaktsioonina keskkonnale Strateegiline juhtimine - strateegia väljatöötamine, elluviimine, kontrollimine ja hindamine ning sellele eelnev keskkonna analüüs Strateegiline planeerimine/kavandamine - tegevusprotsess strateegiate ettevalmistamiseks (eelnev analüüs) ning elluviimise kavandamiseks (tegevusplaan) Strateegia seisneb püüdes mõista, kus sa paikned tänases maailmas. Mitte selles, kus sa sooviksid olla või kus sa loodaksid olla, vaid kus sa oled. Ta seisab ka püüdes mõista, kus sa tahaksid olla. Veel seisneb ta nende konkurentsi- ja turutingimuste muutuste hindamises, mida sa saad ära kasutada või mille mõju peaks vältima, liikudes siit sinna
4. Vastutavate isikute määramine keda tuleb töö analüüsimisse kaasata, kas nad vajavad täiendkoolitust. 5. Olemasolevate dokumentide analüüs, metoodika täpsustamine juhul, kui organisatsioonis on olemas tegelikkusele vastavad ja põhjalikud ametijuhendid, võib neid edukalt kasutada töö analüüsi sisendina. Sellest hoolimata alustatakse sageli töö analüüsi valgelt lehelt põhjusel, et soovitakse kogu tegevusprotsess teadlikult otsast lõpuni uuesti läbi mõelda. 6. Informatsiooni kogumine allikate uurimine, küsitlemine, informatsiooni süstematiseerimine ja töötlemine. 7. Tööde maatriksi loomine, vajadusel ametijuhendite, ametikoha profiilide koostamine tööde maatriks sisaldab kõigi tegevuste loetelu ametikohtade või protsesside kaupa. 8. Tulemuste tutvustamine millised on peamised järeldused ja nendest tulenevad muudatused
........................................................................................................26 6.1Osanikud......................................................................................................................26 6.2Juhatuse liikmed ja ettevõtte võtmeisikud...................................................................26 6.3Personal........................................................................................................................27 7.Tegevusprotsess.................................................................................................................31 7.1Tegevusprotsessi skeem...............................................................................................31 2 7.2Tegevuse iseloomustus................................................................................................31 7.3Ressursid.............................................
Kulude juhtimine on juhtimiseks vajaliku info arendamine, tagamaks erinevate juhtimisfunktsioonide infoga varustamist; Kulude juhtimimine on midagi enamat kui toodete ja teenuste kulude mõõtmine ja aruandluse koostamine. See on mõtteviis ja lisandväärtuse loomise võtete valik selleks, et luua suuremat lisandväärtust väiksemate kuludega). Eeltoodut kokkuvõtvalt on kulude juhtimine kui eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga ning mis on vajalik: Strateegiate väljatöötamiseks; Organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks; Kasumlikkkuse suurendamise (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks; Nii strateegiliste, taktikaliste kui ka operatiivsete juhtimisotsuste, s.h kulude juhtimisega seotud otsuste vastuvõtmiseks;
Poiesis on millegi valmistamine, seotud techne, s.o tehnika ja tehnoloogiaga, samuti millegi varjatusest esiletoomisega, nt käe treenimine kirjutusoskuse tarvis. Sedalaadi tegevus omab tegevusprotsessist lahutatavaid tulemusi ja tegevust ennast hinnatakse tulemuse, produkti (nt käsitöö kui protsessi ja produkti) järgi. Praxis on Aristotelese järgi tahtlik ja eesmärgipärane tegevus, eneseteadlik tegutsemine, toiming. Siin ei ole tegevusprotsess ja selle tulemus lahutatavad; tegevuse eesmärk on tegevuse enda teostamine (nt eneseteostus, laulmine, tantsimine, poliitika). NB! Praxise mõistest lähtub Aristotelese hoopis laiem poliitika mõistmine kui uusajast alates tunneme. Oluline on eristada juhuslikku, instinktiivset käitumist (behavior) kavatsetud, eesmärgipärasest tegutsemisest (action, intentional action). Inimesed on võimelised esitama põhjendusi oma tegutsemise aluseks olevatele veendumustele ning õigustusi oma tegudele
finantsarvestuse protsessis kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis. 2. Kulud ja kulude juhtimine KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustlase omakapitali, va omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik: · Strateegiate välatöötamiseks · Organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks · Kasumlikkuse suurendaminese (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks · Nii strateegiliste, taktikaliste kui ka operatiivsete juhtimisotsuste sh kulude juhtimisega seotud otsuste vastuvõtmiseks
komponendid Personal Teenindus Turutöötlus Sortiment Hind Kauba väljapanek Kaupluse asukoht SISEMISTE PROTSESSIDE ASPEKT Sisemiste protsesside mõju ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamisele on vaadeldav eelkõige ettevõtte väärtusahela kaudu, mis koosneb järgnevatest lülidest ja alamlülidest: TURU NÕUETE MÄÄRATLEMINE innovatsioon - turu määratlus - toote loomine/arendus tegevusprotsess - toodete tootmine - toodete jaotamine tegevus- (tootmis-) järgne teenindus TURU NÕUETE RAHULDAMINE Kesksete momentidena kujunevad sisemiste protsesside käigus välja järgmised: - tarbija nõudmiste rahuldamine - teenindusefektiivsus - teeninduskvaliteet - hea projektijuhtimine KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 83 Finantstulemuste mõjurid arenevas ettevõttes Kulude alandamine
eneseaustus, julgus, lahkus jms. Väärtused on tavaliselt "peidetud" kas õppeprogrammidesse, kooli sisekorraeeskirjadesse, õppeainetesse vm. See on täiskasvanute maailma teadlik katse oma väärtusi noortele edasi anda (Tuulik 2006). Hindamise väärtustav funktsioon Hindamine on oluline mitte ainult koolielus, vaid on igasuguse juhtimistegevuse tähtis osa. Pean siinjuures silmas eesmärgistatud tegevuse põhilülisid: eesmärk tegevusprotsess tulemused hindamine eesmärgist lähtuvalt Ehkki koolitöös on hindamist oluliseks peetud just saavutatud tulemuste kontrollist ja mõõtmisest lähtuvalt (hindamise kontrolli- ja mõõtmisfunktsioon), on hindamise traditsiooniline käsitlemine küllaltki üheülbaline ja piiratud. Terviklikuma pildi saamiseks peaksime kõigepealt eristama hindamise erinevaid süsteeme või eri käsitlustasandeid. Need on:
annaabi.ee 
