Aastad 0 Müügimaht Ühiku hind Müügikäive Muutuvkulud Püsikulud Amortisatsioon Ärikasum Tegevuslikud rahavood Põhivara soetus -25,000 Muutus puhaskäibekapitalis -5,000 Puhtad rahavood -30,000 Diskontotegur Diskonteeritud rahavood Projekti finantseerimise mõõdikud Laenu hind (%) kd 6% Risikvaba intressimäär (%) 4% Beetakordaja majandusharus 1.04
Müügikäive 15 000 000 15 000 000 15 000 000 Muutuvkulu 9 000 000 9 000 000 9 000 000 Püsikulu 1 500 000 1 500 000 1 500 000 Amortisatsioon 3 000 000 3 000 000 3 000 000 Ärikasum 1 500 000 1 500 000 1 500 000 Tegevuslikud rahavood 4 500 000 4 500 000 4 500 000 Tulumaks 0 0 0 Põhivara soetus -9 000 000 0 0 0 Muutus puhtas käibekapitalis -500 000 0 0 0 Projekti puhtad rahavood -9 500 000 4 500 000 4 500 000 4 500 000
Meestel on südameinfarkt tunduvalt sagedasem kui naistel. Ka pärast kõvemat viinavõtmist on infarktioht suurem! 17.Mis on hüpohondria-ülemäärane ja põhjendamatu mure oma tervise pärast. Patsient arvab ,et tal on surmav või mõni hirmus haigus. 18.Nimetage millised eakate probleemid vajavad hindamist- motoorsed, sensomotoored, kognitiivsed võimed ja psühhosotsiaalsed, toimetulekualased tegevused, 19.Miks on hindamist vaja? -Tunda ära inimese tegevuslikud probleemid, teada saada inimese suhetest, näha ja mõista inimese tegevusliku võimekust. Funktsionaalse võimekuse väljaselgitamiseks, et osutada rehabilitatsiooni teenust- taastusravi, tugiteenust, hooldust. 20.Millised kehalise funktsiooni piiratused esinevad eakatel?- trepist kõndimine, kükitamine, istumine, tõusmine, peenmotoorika 21.Kuidas saab eakate füüsilist võimekust toetada? -Regulaarne kehaline aktiivsus aitab vähendada
See suhtlemisvorm on oluline kooliküpsuse tunnus: laps on valmis olema õpilase rollis. Millised on peamised suhtlemisvormid kahe lapse vahel erinevatel arengu etappidel? Praktilis-emotsionaalne: kuni 4 a. Isikulis-tegevuslikest motiividest kantud. verbaalsete kontaktide osakaal kasvab kuni 75% etapi lõpuks. Tegevuslik-situatiivne: 4-6 a. kujuneb koostöö, mängudes eelistatakse eakaaslalst täiskasvanule. Motivid tegevuslikud, isikulised, vähesel määral tunnetuslikud. situatiivne kõne kuni 85%. Situatsiooniväline- tegevuslik: alates 7a. Juhtiv tegevus on mäng reeglite järgi. Motiivid isikulised, tegevuslikud ja tunnetuslikud. Peamine suhtlemisviis kõne, kujuneb normatiivne suhtlemine ja käitumine. Situatsiooniväline- tunnetuslik: areneb algklassides. Peamine motiiv tunnetuslik. Situatsiooniväline-isikuline: kujuneb kooli keskastmes. Sellest sõltub laste isiksuse areng
nimekirja või vähemefektiivsem variant oleks grupijuhi poolt välja tuua tema enda poolt varem koostatud nimekiri, mida hakatakse ümber muutma. Kõigepealt seatakse paika pikaajalised eesmärgid, seejärel lühiajalised lähtuvalt pikaajalistest, seejärel seatakse eesmärgid tähtsuse järjekorda, tähtsuse järjekorras jagatakse eesmärkide saavutamiseks vajaminevad ülesanded grupiliikmete vahel, samuti pannakse paika tähtajad. Tegevuslikud ja mõõdetavad eesmärgid Tegevuslik eesmärk on eesmärk, mida saab kohe rakendada otsesesse tegevusse saavutamaks põhieesmärki. Mitte-tegevuslikku eesmärki seevastu ei saa saavutada konkreetse tegevuse kaudu. Mitte-tegevusliku eesmärgi saavutamine on umbmäärane ja raske ning seetõttu tuleks eelistada tegevuslikke eesmärke. Grupi eesmärgid peavad olema mõõdetavad. Tegevuslikud ja mõõdetavad eesmärgid on väärtuslikud mitmetel põhjustel. Nad aitavad
suhteliselt madala kvalifikatsiooniga juhtidel. Puudused- rohkem juhte seega rohkem kulusid, suhtlemise ja koordineerimise probleemid.Lai juhtimisulatus- eelised- töötajate suurem iseseisvus, väiksemad juhtimis kulud,väiksemad juhtimis ja koordineerimise probleemid. Puudused- juht ei pruugi olla võimeline suunama paljusid inimesi korraga, nõutav töötajate kvalifitseeritus sest iseseisvusaste on kõrge. 12. Kohustused ( tegevuslikud, suhtumuslikud) Kohustused on ametlikes paberites või juhi poolt kindlaks määratud tööde, toimingute ja ülesannete kogum, mida temale alluval üksikisikul tuleb täita. Kohustused kuuluvad ametikoha juurde. Kohustused ilmnevad eelkõige alluvsuhete kaudu ning sel viisil, et juhil on õigus nõuda alluvalt meillegi lahendamist, täideviimist või ärategemist. Kuigi vahel kirja pandud, esinevad paljud kohustused suusõnalise või isegi sõnatu kokkulepena. Kohustused võivad
Puudused: * rohkem juhte, seega rohkem kulusid * suhtlemise ja koordineerimise probleemid Lai juhtimisulatus Eelised: *töötajate suurem iseseisvus * väiksemad juhtimiskulud * väiksemad juhtimis- ja koordineerimisprobleemid Puudused: *juht ei pruugi olla võimeline suunama paljusid inimesi korraga *nõutav töötajate kvalifitseeritus, sest iseseisvusaste on kõrge 20. Kohustused (tegevuslikud, suhtumuslikud) Kohustused on juhi poolt kindlaks määratud tööde ja ülesannete kogum, mida alluval tuleb täita. Kohustused kuuluvad ametikoha juurde. Jagunevad: 1. Tegevuslikud kohustused-tööde sooritamine ja ülesannete täitmine viisil, mis lähtub nõuetest, ettekirjutustest või normidest ning rahuldab neid vastuvõetaval määral. 2. Suhtumuslikud kohustused-samade asjade võimalikult hästi, õigesti, täpselt ja kiiresti sooritamine
kõrval, all, peal) ja ajamõisteid( eile, täna, homme). Ta hakkab mõista nalju, mõistatusi, sarkasmi ja metafoore, kuid ei suuda veel enda üle naerada. 6 aastat. Lapse ja täiskasvanu vahel areneb situatsiooniväline isikuline suhtlemine. Last huvitatakse sotsiaalsed probleemid, ta räägib meeleldi iseendast ning hakkab arutlema kõlbelistel teemadel. Selles tulenevalt laieneb sõnavara ja suureneb liitlausete, mille eesmärgid on pigem tegevuslikud isikulised kui tunnetuslikud. Lapse kõne on informatiivsem ja aktiivsem. Mälu ja sisekõne areng loovad aluse sidusa kõne kujunemiseks. Lapsed on selles vanuss jutukad ja küsivad palju ning sutavad keerulisemat keelt, et väljendada oma arusaamist tunnetest ja nende põhjustest. Paraneb lapse arusaam esemete suhetes omadustest ning ajalisest ja ruumilisest järjestusest. 7 aastat. Laps on väga jutukas ja tal on palju küsimusi .Valdavad suhtlusvormid täiskasvanuga
Positsioonist tulenevalt (R.Üksvärav) võimuallikad: · Varustusläte - juht hangib organisatsioonile vajalikke ressursse ja hüvesid, see toob kaasa tunnustuse, austuse ja ka võimu. · Teabeläte - valdab, jagab ja kasutab olulist informatsiooni. Otsused ja reageerimine õige, siit ka teiste suhtumine ja hinnangud. · Toetusläte - tegutsemine alluvate abil, omades toetust ja poolehoidu. Võib ära jätta pika arutamise ja kooskõlastamise ahela. 16. Kohustused ( tegevuslikud ja suhtumuslikud kohustused) Kohustused on ametlikes paberites või juhi poolt kindlaks määratud tööde, toimingute ja ülesannete kogum, mida temale alluval üksikisikul tuleb täita. Kohustused kuuluvad ametikoha juurde. Kui inimene tunnistab ametikoha vastuvõetavaks ja asub sellele, siis see akt eeldab, et ta kiidab heaks ka ametikohaga kaasnevad kohustused. Kohustused ilmnevad eelkõige alluvussuhete kaudu ning sel
hakatakse rahavoogusid diskonteerima. Samuti ei tohi arvestada dividendi väljamakseid, sest nendega arvestab kapitali hind. Enne rahavoogude diskonteerimist tuleb kindlasti leida maksudejärgsed rahavood. Eestis on prognooside tegemisel probleemiks tulumaksu arvestamine. Põhjus on selles, et tulumaksu tuleb maksta vaid kasumi jaotamisel. Seega tuleks projekti puhul tulumaksu arvestada üksnes siis, kui toimub dividendide makse. Tegevuslikud rahavood leitakse järgmise valemiga: (8.1) OCFt = ( S t - VC t - FC t - Dt ) + Dt , kus OCF tegevuslikud rahavood, S müügikäive, VC muutuvkulud, FC püsikulud, D amortisatsioon ehk kulum7. Projekti rahavood leitakse tavaliselt järgmise lihtsustatud valemiga8: (8.2) CFt = S t - VC t - FC t - Dt - Tt + Dt - INVt - NWC , kus INV investeeringud põhivarasse, NWC investeeringud puhtasse käibekapitali.
selgitust. Pedagoogi (lapsevanema) ülesandeks on esialgu soodustada tegevuse kooperatiivsust, osaledes laste tegevuses ning suunates seda reguleerivate repliikidega. Kooperatiivse tegevuse perioodil on otstarbekas soodustada üksteise mõistmist: rõhutada abistamist (fikseerida seda) ja partneri soovide arvestamist, korraldada elementaarset arutelu. Suhtlemisliinis laps-laps ilmnevad järgmised suhtlemisvormid: 1. Praktilis-emotsionaalne, mida kutsuvad esile isikulis-tegevuslikud motiivid (kuni 4 aastani). Verbaalsete kontaktide osakaal tõuseb 5%-st kuni 75%-ni etapi lõpul. 2. Tegevuslik-situatiivne (4-6 a.). Kujuneb koostöö, eakaaslast hakatakse mängides eelistama täiskasvanule, oodatakse partneri tunnustust. Motiivid on nii tegevuslikud kui ka isikulised, vähesel määral tunnetuslikud. Situatiivne kõne moodustab kuni 85% kontaktidest. 3. Situatsiooniväline-tegevuslik (alates 7. eluaastast)
2.1.1 Kvaliteeditegurid Mis on kvaliteet? Kvaliteet on kliendi ja teenuseosutaja vaheline kokkuleppeline teenus. Kvaliteet jaguneb: tegevuslik, tehniline (füüsiline keskkond, majanduslik kvaliteet) ja klienditeeninduse kvaliteet. Kvaliteeditegurid Sageli jaotatakse tehniline ja tegevuslik kvaliteet mitmeks alaliigiks, milles arvestatakse lõpptulemust, töökeskkonda, usaldusväärsust, reageerimiskiirust ja valmidust ning mõjutatavust. Puhastusteeninduses on arvestatavad tehnilised ja tegevuslikud kvaliteeditegurid. Tegevuslikud kvaliteeditegurid • Turustus ja kujutlus ettevõttest • Väärtushinnangud ja ettevõtte õhkkond • Kiire infoliikumine ja tagasiside korraldus • Teenindusvalmidus, algatusvõime ja täpsus • Puhtad tööruumid, mööbel ja tööriided. Tehnilise kvaliteeditegurid • Koristusmeetodid, mõõtmine ja kalkulatsioon • Koristusained, töövahendid ja masinad • Kohanemine, koolitus ja juhendamine
· lavastaja kontseptsioon. 59. Defineerige peamised rollikontseptsioonid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brechti, Jerzy Grotowski järgi. Kontstantin Stanislavski - läbielamine Stanislavski rõhutas A. Tsehhovi dramaturgia uudsust sisemise tegevuse mõistega. Ta väitis, et tegutsemine ei tähenda üksnes eesmärgi poole püüdlemist ja võitlemist, vaid ka reageerimist ümbrusele, tunnetamist ja läbielamist. Selles mõttes on Tsehhovi näidendid tegevuslikud: "Tema loodud inimeste tegevusetuses peitub keeruline sisemine tegevus." ( 1954:221). Sisemise tegevuse mõiste abil tehti katse tõmmata dramatismi sfääri traditsioonilises tegevusmudelis tagaplaanile jäänud psühholoogilised kihistused. Rõhk asetatakse karakterile ja n.-ö. "inimhinge elule". Uues draamas pole inimene niivõrd konfliktis teiste tegelastega kui hõivatud enesetunnetuse ja -määramisega konfliktses reaalsuses. Tähelepanu koondub karakteri siseruumis toimuva avamisele
annaabi.ee 
