Eelduste kindlakstegemiseks tehakse tavapäraselt uuring. Organisatsiooni: arusaam oma identiteedist ja keskkonna olukorrast teadmine oma sihtrühmadest teadmine, milles on probleem, milles on kommunikatsiooni ülesanne- miks strateegiat üldse tehakse? juhtkonna poolne tahe ja valmisolek koostamiseks ja rakenduseks eelarve strateegiat koostav, elluviiv ja hindav meeskond Komunikatsioonistratateegia alus on visioon oma tegevuskeskkonnast pikemas perspektiivis ja oma organisatsiooni kohast selles missioon- tegevused, milleks ollakse ellu kutsutud, kuidas oma visiooni teostada põhiväärtused- mida organisatsioon hindab, millest juhindub oma tegevuses ja kommunikatsioonis. * vt. raadio 1, restart, E-residentsus, D. Vaarik. Sidusrühmad vs sihtrühmad- vahe seisneb selles, mida sa tahad nendega teha Integreeritud kommunikatsioon
vaheliste seoste selgitamisse. Psüühika- ja käitumishäirete kliiniliste ja eksperimentaalsete uurimuste alusel on kognitiiv- käitumisteraapia ehitanud ja tõestanud paljude häirete, eelkõige depressiooni, ärevushäirete, samuti käitumishäirete ja psühhosomaatiliste vaevuste teoreetilised mudelid. Kognitiivsete käsitluste järgi on ebanormaalne käitumine moonutatud mõtlemise tulemus. Inimene modelleerib keskkonda ja seal toimuvat, loob tegevuskeskkonnast teatud seesmised mudelid. Ja kui need mudelid või skeemid on juba tekkinud, siis hakkavad nad meie mõtteid ja tegevust suunama. Tänu nende kasutamisele hangib inimene välismaailmast infot valikuliselt ja ka tõlgendab seda valikuliselt. Uusi mudeleid saadakse aga õppimise kaudu. Et nimetatud mudelid ei ole lastel ja täiskasvanutel ühesugused, siis on näiteks sveitsi psühholoog Jean Piaget uurinud, milliseid vaimseid operatsioone lapsed teatud vanuses teevad.
Karjääriteede väljatöötamine ja töötajatele kommunikeerimine aitab töötajatel teha omaenese karjääriplaane ja seada organisatsioonisisese karjääri osas reaalseid ootusi. Karjääriteede väljatöötamisel tuleks analüüsida väljakujunenud organisatsioonisisese liikumise viise. 32. Mis on talendijuhtimise eesmärk? Väärtustada töötajaid, kes loovad organisatsioonile lähtudes strateegilistest eesmärkidest ja tegevuskeskkonnast kõige suuremat väärtust. Talendijuhtimine on kompleksne protsess, mis hõlmab kompetentside määratlemist, töötajate hindamist, arenguvestlusi ja tasustamist. 33. Kuidas on talendijuhtimine seotud organisatsiooni strateegiliste eesmärkidega? Talendijuhtimise eelduseks on organisatsiooni strateegiliste eesmärkide määratlemine ja tegevuskeskkonna analüüs. 34. Mis on peamine karjääri planeerimise töövahend organisatsioonis?
Disaini koolkonna mudel on väga lähedalt seotud Harvard Business Schooliga, kus see pikka aega oli äripoliitika kursuse nurgakiviks. Sellest mudelist on tulenenud ka laialdaselt kasutusel olev SWOT-analüüs, mis samuti rõhutab välis- ja sisekeskkonna tegurite üheaegse arvestamise vajadust strateegia formuleerimise juures. Disaini koolkond on kokkuvõttes andnud meile keskse arusaama, et strateegia peaks kujutama sundamentaalset sobivust tegevuskeskkonnast tulenevate väliste võimaluste ja ettevõtte sisemiste võimete vahel. Planeerimise koolkond (The Planning School) Planeerimise koolkond näeb strateegia kujundamist kui formaalset, planeeritud protsessi. Keskne sõnum on selles, et starteegia tuleb formuleerida formaalse protseduuri kaudu, kasutades rohkeid analüüse ja lähteandmeid, eelkõige arvnäitajaid. See koolkond aktsepteerib suuremat osa disaini koolkonna lähtekohti, kuid rõhutab eriliselt planeerimise rolli strateegia
rahvusvahelised eelarve tasakaal rahvuslik koosseis lepingud rahvusvahelised välisriikide migratsioon suhted majandusolukord valimised regionaalse eetilised hoiakud ja majandusarengu sotsiaalsed eripärad programmid 25. Tegevusharu analüüs, tegevusharu majanduslikud iseärasused Tegevusharu analüüsi eesmärgiks on hinnata haru atraktiivsust ja tegevuskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Võimaluste ja ohtude hindamine aitab viia strateegia vastavusse tegevusharu muutuvate tingimustega ja konkurentsiga. Keskenduda tuleb tegevusharule, mitte ettevõttele. Tegevusharu majanduslikud iseärasused: a) turu suurus, kasvutempo ja tegevusharu elutsükli faas; b) konkureerimisulatus; c) mastaabiefekti tugevus, konkurentide arv ja nende suhteline suurus; d) kapitalivajadus; e) vertikaalse integratsiooni levik harus;
Tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa toodete, teenuste, protsesside, jaotuskanalite ja müügiviiside, äritegevuse ülesehituse muutused. Infotehnoloogia areng, arvutid, interneti, mobiilside, biotehnoloogia, nanotehnoloogia on vaid üksikud märksõnad, mis muudavad makrokeskkonda ja mõjutavad peaaegu iga ettevõtet. 14. Tegevusharu analüüsi põhiseisukohad Tegevusharu olukorra analüüsi eesmärgiks on hinnata haru atraktiivsuste ja tegevuskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Olenevalt hinnangust haru atraktiivsusele võidakse langetada otsus harusse sisenemise, tegevuse laiendamise või ka harust lahkumise kohta. Võimaluste ja ohtude arvestamine aitab viia strateegia vastavusse tegevusharu muutuvate tingimuste ja konkurentsiga. Tuleb rõhutada, et tegevusharu olukorra analüüsil tuleb keskenduda just nimelt tegevusharu olukorrale, mitte kindlale ettevõttele konkreetse ettevõtte silmaspidamine võib isegi eksitada.
Siinkohal on kasuks ka analoogia spordiga, kus selgelt eristuvad mängureeglid ja mäng ise (kehtivate reeglite alusel). Tegevus puudutab neid parameetreid, mis on tegutsejal nö enda käes, mida ta ise suudab kontrollida (juhtida, muuta). Seevastu tegevustingimused hõlmavad selliseid parameetreid, mis küll oluliselt (kaas)mõjutavad indiviidi tegevust, kuid mida viimane ise ei suuda oluliselt kontrollida, vähemalt mitte antud tegevuse käigus. Sageli räägitakse sel puhul ka tegevuskeskkonnast. Siia kuuluvad põhimõtteliselt mittemuudetavad tingimused, mis on seotud loodusseadustega, aga ka vaid väga raskesti ja pikas perspektiivis mõjutatavad tingimused, nagu kliima, rahvastik jms. Ning lõpuks kuuluvad siia ka need reeglistikud, institutsioonid, mida saab muuta poliitiliselt, enamasti samuti vaid pikas ja keskpikas perspektiivis, kuid mis veelgi olulisem üksnes kollektiivselt. Seetõttu on need reeglid omakorda
5 taset erinevaid vajadusi: 1. füsioloogilised(baasvajadused) 2.turvalisuse vajadus 3. sotsiaalsed vajadused (suhtlemine, pere, sõbrad, lähedased) 4. tunnustusvaj (enesehinnanguga seoses 5. enese aktualiseerimine 4. Kognitiivne psühholoogia e. tunnetuspsühholoogia esindaja J. Piaget uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Inimene modelleerib keskkonda ja seal toimuvat, loob tegevuskeskkonnast teatud seesmised mudelid. Viimased hakkavad meie mõtteid ja tegevust suunama. Inimene hangib tänu nende kasutamisele välismaailmast infot valikuliselt ja tõlgendab ka valikliselt. Uusi mudeleid omandatakse õppimise kaudu. J Piaget uuris, milliseid vaimseid operatsioone lapsed teatud vanuses teevad. Tähelepanu all on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine, teadmise organiseeritus inimese mälus. Uuritakse info töötlemist.Info töötlemisel on mitu aset
a) põhitegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine b) investeeringute planeerimine ja personali planeerimine c) eksporditegevuse planeerimine ja turundusplaneerimine Lihtsustatult öeldes annab personali planeerimine vastused järgmistele küsimustele Mitu töötajat me vajame? Milliseid töötajaid me vajame? Selleks, et neid vastuseid leida, on meil vaja Arusaamist organisatsioonist ja selle tegevuskeskkonnast Infot ja selle töötlemise oskust F Mida pikema perioodi peale plaane teha, seda suurem tõenäosus on, et need viiakse ellu 3 F Lisaks lühiajalistele plaanidele on organisatsioonile oluline teha ka pikaajalisi plaane, see aitab toime tulla keskkonnast tuleneva muutmisvajadusega Artiklis “The fall and rise of strategic planning” (Harvard Business Review, Jan/Feb 1994)
Elanike arvukuse muutumine Sündivus Perekondade karakteristikud Elustiilimuutused Tarbijakaitse liikumine Vanuseline koosseis Hariduslik koosseis Rahvuslik koosseis Migratsioon Eetilised hoiakud Sotsiaalsed programmid Tehnoloogiline keskkond: Uued tehnoloogiad Patendikaitse Tootlikkuse tõus Uued tooted, materjalid, tootmissisendid Uurimis- ja arendustööde kulud ja tase Standardid Tegevusharu olukorra analüüs Eesmärgiks on hinnata haru atraktiivsust ja tegevuskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Tuleb keskenduda tegevusharule, mitte kindlale ettevõttele. 15 Tegevusharu olukorra analüüsimeetodid: Tegevusharu majanduslike iseärasuste väljatoomine Konkurentsijõudude hindamine Strateegiliste gruppide väljatoomine Haru peamiste liikumapanevate jõudude ja nende mõjude hindamine Kriitiliste edutegurite määratlemine
Ettevõtte-siseste arvestussüsteemide ja neid mõjutavate tegurite analüüs - sõltuvusteooria (contingency theory) abil. Arvestussüsteemi eesmärke ja ülesehitust mõjutavad ettevõtluskeskkonna tehnoloogilised organisatsioonilised tegurid. Ettevõttes rakendatava arvestussüsteemi tõhusus sõltub selle võimest reageerida ja kohaneda ettevõtet ümbritsevas keskkonnas toimuvate ettevõttesiseselt aset leidvate muutustega. TEGEVUSKESKKONNAST 2007– - 52% kasvufaasis (CEE - 47%; GE - 36%) - 44% küpsusfaas (CEE - 46%; GE - 61%) Kolm aastat varem (2004) – 75% kasvufaasis Turukeskkonna muutused (7palline skaala): Muudatused klientide tundlikkuses hinna-kvaliteedi suhte osas – 4,3; Muudatused toodetes – 4,1; Muudatused konkurentide toodetes – 4,0. Enimkasutatavad tulemuslikkuse näitajad ja meetodid Eesti ettevõtetes
ka) eristamine on oluline. Oluline on juurde rääkida, sellele , mis on raamatus kirjas, et tekiks seos ja suunata laps mõtlema jne.!! *suhtlusakti psühholoogilised ja psühholingvistilised komponendid. *NB! Küsimuse esitamisega ei saa alati teada! Ehk küsimus ise ei anna veel vastust , mida ma teada tahan. Sest vb vastaja ei vasta. KÕNETEGEVUS Tegevusteooria olemus: (milles see seisneb) Üks psühooloogilisteest teooriatest, mis uurib inimese psüühilist tegevust tema tegevuskeskkonnast. Kõne toimub ka mingis keskkonnas. Biheivoristid on palju võrrelnud loomade ja inmeste erinevust, Tegevus on spetsiifiline just inimesele. Me kasutame tööriistu. Loom seda ei tee. Nt ahvil on juhus kui ta tajuväljas on kepp, siis ta juhuslikult toksab sellega, aga ka ei otsi keppi teadlikult. Ei ole teada looma, kes kasvatab vilja nt. Tegevus võib olla sisemine, vaimne ja väline. Inimesel on omane vaimne tegevus, arutlemine
annaabi.ee 
