Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KESKMINE NETOPALK TÖÖTAJA KOHTA PÕHITEGEVUSALA JÄRGI AASTATEL 2012-2016 iseseisev töö Koostas: Eva-Mai Männiste Keskkonnakaitse I kursus Tartu 2017 Sisukord: SISSEJUHATUS 3 TERMINID NING SELGITUSED 3 KESKMINE NETOPALK TÖÖTAJA KOHTA KÕIKIDES TEGEVUSALADES 2012-2016 AASTAL 4 2012 JA 2016 AASTA KESKMISE NETOPALGA VÕRDLUS TÖÖTAJA KOHTA ERINEVATEL TEGEVUSALADEL 5 KASUTATUD ALLIKAD 7 2 SISSEJUHATUS Minu töö teemaks on "Keskmine netopalk töötaja kohta põhitegevusala järgi aastatel 2012-2016"
1000 800 600 400 200 0 Keskmine brutokuupalk, eurot Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta, eurot Periood Joonis 1: Keskmine brutokuupalk ja keskmine tööjõukulu töötaja kohta vahemikus 2010-2014 kõikides tegevusalades kokku. (Lebedev, 2016) 2010 aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 792. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 1074. 2011 aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 839. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 1137. 2012 aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 887. Keskmine
arvutatud tasud ja kompensatsioonid, mitterahaline tasu, tööandja makse töötajate jaoks loodud hoiuskeemidesse, tööandja hüvitised ja sotsiaaltoetused töötajatele, tööandja kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud maksed sotsiaalkindlustusskeemidesse- 3 Muutused keskmise brutopalga ja tööjõukuluga 2007 (III) aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 10 899. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 14 654. 2008 (III) aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 12 512. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 16 865. 2009 (III) aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 11 770. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 16 018. 2010 (III) aasta oli keskmine brutopalk kõikides tegevusalades kokku 11 874. Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta 16 068. (Ühikud kroonides)
Mis on minu jaoks logistika? Logistika on tarneahela protsessi osa, kus tegevuste efektiivne planeerimine, elluviimine ja kontroll hõlmab toodete liikumist ja ladustamist ning sellega seotud teenuste ja teabevoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täimaks klientide nõudmisi. See on üks paljudest definitsioonidest, sest logistika puutub kokku erinevate tegevusaladega ja on üha arenev teadusala. Kuid mis on logistika minu jaoks? Minu jaoks on logistika kaupade organiseerimine punktist A B ni kõige soodsamal viisil nii kliendile kui ka transpordipakkujale ning selle tähtsamad kriteeriumid on aeg, kiirus, hind. Lisaks tegeleb see minu arvates veel ka erinevate toodete ja teenuste voogude suunamisega, laonduse ja tarnete planeerimisega võimalikult mugavalt ja efektiivselt. Olen avastanud ka uusi kohti, kus logistika on minu ümber, millele varem pole tähelepanu pööranudki. Näiteks bussireisid, mis ...
Allikas: statistikaameti andmebaas, www.stat.ee/majandus/palk/keskmine brutopalk tegevusalade järgi Joonisel 1 on näha, kuidas on kasvanud avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse osakaal. Kui aastal 1992 on avaliku halduse keskmise brutopalk 533 EEK ja selle osakaal võrreldes teiste tegevusalade keskmisest (549 EEK) on 3 % võrra väiksem, siis 2001. aastal on see juba 23 % võrra suurem tegevusalade keskmisest, kus tegevusalades keskmine on 5510 EEK ning avaliku halduse keskmine 6958 EEK. Seega töö koostaja arvab, et avaliku halduse sektoris on brutopalga tõus olnud suurem võrreldes teiste välja toodud tegevusaladega, sest jooniselt paistab et keskmise brutopalga tõus on toimunud siiski ka teistes tegevusalades. Samas arvab töö koostaja, et ehitustegevus on antud aastate jooksul üks kiiremini arenenud tegevualasi, joonisest tuleb välja aga, et 2001 aastal on ehituse keskmine
Võimu ja ametnike tegevus on avalik, läbipaistev Võimu tegevus on avalikkuse eest varjatud Kasutada tohib teiste riikide massitebekanaleid Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud ja tehniliselt võimatu Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud Lubatud vaid lojaalne või valitsust üldistav informatsioon 3.Kõikides tegevusalades on toimunud hõivemuutused. Pool on langenud ning pook kasvanud. Seda mida on rohkem vaja selles valdkonnas on toimunud kasv ja seal kus see ei oma nii suurt tähtsust on toimunud langus. 4. Demokraatlik poliitika jälgib järgmisi põhimõteid: · Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides. · Sõlmitud kokkuleppet tunnustavad kõik osapooled · Lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtes, unustamata seejuures vähemust
Suhteliselt püsiv on nii eestlaste kui venelaste hõivatus avalikus halduses (vastavalt 68% ja 69%). Tööstuses rakendatuid on 3 : 1 mitte-eestlaste kasuks, teeninduses ja kaubanduses on aga enam eestlasi. Järelikult on uus hivestruktuur kujunenud varasema mudeli järgi, kusjuures tertsiaarsektorisse lisandunud tööjud on eeskätt eestlased. Hivestruktuuri muutused näitavad tertsiaarsektoris rakendatute kasvu ning jätkuvat erinevust eestlaste ja mitte-eestlaste tegevusalades. Töötavate mitte-eestlaste seas on eestlastega võrreldes enam töölisi ja seda just oskustööliste arvel (tabel 3). Eestlased on sagedamini spetsialistid ja juhid. Kui liht- ja abitöölisi on töötavate eestlaste ja mitte-eestlaste seas pea võrdselt (vastavalt 13% ja 14%), siis oskustöölisi on mitte-eestlaste hulgas oluliselt rohkem (vastavalt 22% ja 35%). Eestlased seevastu on sagedamini kõrgharitud spetsialistid või juhid (31% mitte-
· Ardu kalme Harjumaal · Soontagana · Rõuge Muutused Kalastus, küttimine, korils, Põlluharimise ja Põlispõllundus (kolme inimeste keraamika. Algeline karjakasvatuse areng välja süsteem, väetamine). tegevusalades loomakasvatus ja (alepõllundus). Käsitöö ja Soorauamaak, sepandus, maaharimine (kiviaja kaubanduse teke (üle mere, kaupmeeste ja käsitööliste lõpus, seoses vähe). Küttimine, korilus, kihi väljakujunemine. venekirveslkultuuri kalastus. kandjatega)
konkurentsi tingimustes püsib samas surve tööjõukulude kasvuks. Viimase taustal püsib jätkuvalt fookuses tegevuse efektiivsuse suurendamine. Pikemas perspektiivis muutub üha olulisemaks kiirem liikumine toodangu väärtustamise ketis ülespoole - kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele. Ettevõtete lisandväärtuse ja tootlikkusenäitajate osas on kemikaalide ja keemiatoodete tootmises tööviljakus hõivatu kohta puhta lisandväärtuse alusel tunduvalt suurem kui see on tegevusalades kokku ja töötlevas tööstuses (tuh.EEK). Nii oli see arvnäitaja 2008.a. kõigis tegevusalades kokku 272 tuh.EEK, töötlevas tööstuses 259 tuh.EEK ja kemikaalide ja keemiatoodete tootmises 675 tuh.EEK. (Eesti Keemiatööstuse Liit) Tuleb tõdeda, et Eesti keemiatööstuse ekspordikasv toetub kahele asjaolule. Esimene neist on kõrgetest naftahindadest tingitud põlevkiviõli ja teiste põlevkivisaaduste kasvav nõudlus ning hind
j ·kaubanduses kaubanduses ·teeninduses ·hotellinduses ·toitlustuses. 26 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP arvutamisel tootmise meetodil leitakse tegevusalades toodetud lisandväärtuste summa, millest on lahutatud kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused. Saadud näitaja on SKP baasilistes hindades, hindades milles ei sisaldu netomaksud, viimaseid arvestatakse tervikuna kogu rahvamajandusele. j Eestis koosnevad netomaksud maksudest toodetele, millest on lahutatud dotatsioonid. Netomaksude lisamisel baasilistes hindades arvutatud SKP-le, saadakse SKP turuhindades.
Ka heterogeensus tegevusalade lõikes on aastaga vähenenud. Kui aasta tagasi ületas kõrgeima palgatasemega tegevusala palk madalaimat 2,9 korda, siis 2013. aasta teises kvartalis oli see erinevus vähenenud 1,4-kordseks. Kõrgeim brutokuupalk oli endiselt finants- ja kindlustustegevuses (1591 eurot), millele järgnes info ja side (1579 eurot) ning energeetika (1348 eurot). Madalaim palgatase oli jätkuvalt majutuses ja toitlustuses ning muudes teenindavates tegevusalades (vastavalt 589 ja 538 eurot). Ettevõtete ja organisatsioonide omaniku liigi järgi on palgakasv erasektoris olnud veidi kiirem kui avalikus sektoris. Välismaise omanikuga eraettevõtetes tõusis keskmine palk 2013. aasta teises kvartalis teistest enam (10%). Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta III kvartalis 930 eurot ja brutotunnipalk 5,58 eurot, teatas Statistikaamet. 2012. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,8% ja brutotunnipalk 7,1%
keiretsude laadsete süsteemide puhul ajaloos tagasi jõuda 17. sajandi algusaegadesse. Jõuliselt hakkas Jaapani majandus arenema aga indistrialiseerimisega, mis Jaapani puhul tähendas 1866. aastal Meiji Restauratsiooni aegset uue valitsuse moodustumist. Siiski tolle aegsed esimesed korporatiivsed moodustised ei olnud mitte keiretsud, vaid neid nimetati zaibatsudeks, mis tõlkes tähendab monopoli. Algselt oli tegemist väikeste perefirmadega, mis tegutsesid üle Jaapani väga erinevates tegevusalades. Majanduse kasvamisega kasvasid aga ka zaibatsud ning nende tähtsus riigis. Hilisemas faasis olid algsetest perefirmadest välja kujunenud perede poolt omatud, kuid hiiglaslikke mõõtmeid omavad monopoolsed holding ettevõtted, mis kujundasid kogu riigis toimuvat. (Investopedia) Zaibatsude ajastu kestis kuni Teise maailmasõjani. Siis aga sai neile saatuslikuks sõjaga kaasnev hävitustöö ning riigistamise tõttu tekkinud kahjud. Nimelt sõja ajal oli riik
Egiptlaste ilu tunnetamisest moodustus egiptuse kaanon. See kosnes lihtsadest värvidest: valge, punane ja roheline. Eriti hinnasid egiptlased kulla ja lasuriidi värvi. Egiptlaste kunsiline mõtlemine: proportsionide kaanon, värvide kaanon, ikonograagfiline kaanon. Siin kaanon sai olulisemaks esteetiliseks põhimõtteks, mis määras kunstniku loomingulist tegevust. Egiptlased hindasid matemaatikad ja kasutasid tema õigusi kõikides oma tegevusalades. Omapäraseks kunstiks on nad välja töötanud süsteemi - kuldne lõik - number 1,618... Kuna proportsionaalsetel suhetel oli universaalne iseloom, see laienes paljude teadusharudele: filosoofia ja kunst, ja egitlased tajusid seda, kui harmoonilise universumi struktuuri peegeldust, neid loeti pühalikudeks. Sumer ja Babüloon. IV aastatuhande eKr lõpus eristas Sumerite maailmevaade kahte vadkonda: sisemine ja välimine. Sisemine
Egiptlaste ilu tunnetamisest moodustus egiptuse kaanon. See kosnes lihtsadest värvidest: valge, punane ja roheline. Eriti hinnasid egiptlased kulla ja lasuriidi värvi. Egiptlaste kunsiline mõtlemine: proportsionide kaanon, värvide kaanon, ikonograagfiline kaanon. Siin kaanon sai olulisemaks esteetiliseks põhimõtteks, mis määras kunstniku loomingulist tegevust. Egiptlased hindasid matemaatikad ja kasutasid tema õigusi kõikides oma tegevusalades. Omapäraseks kunstiks on nad välja töötanud süsteemi - kuldne lõik - number 1,618... Kuna proportsionaalsetel suhetel oli universaalne iseloom, see laienes paljude teadusharudele: filosoofia ja kunst, ja egitlased tajusid seda, kui harmoonilise universumi struktuuri peegeldust, neid loeti pühalikudeks. Sumer ja Babüloon. IV aastatuhande eKr lõpus eristas Sumerite maailmevaade kahte vadkonda: sisemine ja välimine. Sisemine
olla füüsiline isik või juriidiline isik. Täisühingu osanikuks ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus. Uue osaniku võib täisühingusse võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Täisühingu asukoht on koht, kust ühingut juhitakse, või koht, kus ühing tegutseb. Täisühingu asukoht määratakse ühingulepinguga. Täisühing tegutseb osanike sõlmitud ühingulepingu alusel. Osanikud lepivad kokku: 1) täisühingu ärinimes ja asukohas; 2) täisühingu tegevusalas või tegevusalades; 3) osanike sissemaksete suuruses; 4) muudes seaduses sätestatud kohustuslikes tingimustes. Osanikud võivad kokku leppida ka muudes tingimustes, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui kokku on lepitud tingimustes, mis on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Ühingulepingut võib muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga võib ette näha juhud, mil ühingulepingut võib muuta häälteenamusega. Ühingulepingut ei või muuta
Töötaoleku määr U leitakse: U = Tööotsijad / (Töötajad + Tööotsijad) Töötaoleku ja SKP kasvu seostatakse Okun'i valemi abil: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kus, Q* - potentsiaalne SKP, Q - tegelik SKP, U - töötaoleku määr, U* - töötus täielike tööhõive korral e. loomulik töötaoleku määr. SKP, inflatsiooni ja töötaoleku omavaheline seos: Monetaarpoliitikat viib Eestis ellu RIIGIPANK. SKP arvutamisel tootmise meetodil leitakse tegevusalades toodetud lisandväärtuste summa, millest on lahutatud kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused. LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID Q majapidamiste sissetulek C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine slaid e. majanduses on tasakaal, siis: Q = C = E, Lisame nüüd tasakaalutingimusele säästud (S), siis saame: Q = C + S Teiselt poolt saab ka firmade toodang (Q) nüüd laieneda, lisaks tarbekaubale (C),
annaabi.ee 
