Bakterihaigus Teetanus Koostajad: Lisann Rebane ja Donna Kada Teetanus ehk kangestuskramptõbi • bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab üldiste lihaskrampide esinemine • Haigust põhjustab eostega bakter Clostridium tetani, mis organismi sattununa toodab anaeraoobsetes tingimustes toksiine • Teetanust põhjustava bakteri eosed on pinnases (mullas, kõdus, sõnnikus) ja tolmus laialt levinud. Vastsündinu teetanus • Esineb vaid arengumaades • Kõrge suremus • Vähemalt pooled teetanuse surmajuhtudest maailmas kuuluvad vastsündinu teetanuse arvele • Arengumaades ulatub teetanuse 28%ni, arenenud maades esineb surmajuhte harva • Esineb ka kaasasündinud teetanust (vastsündinu saab teetanuse haigestunud emalt) Levikuteed
Bakterihaigus Teetanus Koostaja : Karmen Kase Klass : 11A Aasta 2009 Teetanus ehk kangestuskramptõbi · Lihaskangestusega kulgev äge nakkushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium tetani. Teetanuse levimine · Teetanusetekitaja satub pinnasest organismi haava või ebapuhta süstlatorke kaudu. · Teetanus hakkab tootma mürkainet, mis kahjustab normaalset närvierutuse ülekannet lihastele. · Teetanusehaige teistele nakkusohtlik ei ole. · Teetanuse bakter oskab moodustada ka eoseid, mis säilivad pinnases ning loomade väljaheidetes aastaid nakatumisvõimelistena. · Teetanus võib olla ka kaasasündinud haigus, sel juhul on laps selle saanud haigestunud emalt. · Vastsündinutel esineb teetanus enamasti arengumaades. Peiteperiood · Haiguse peiteperiood on 250 päeva. Sümptomid · Sümptoomid tekiavad tavaliselt 314 päeva peale ...
Bakterid kuuluvad üherakuliste organismide hulka. Bakteriraku ehitus ja ülesanded: Täidab kaitsefunktsiooni. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal ka kaks. Membraan koosneb valkudest ja lipiididest. Nad on eeltuumsed. Sisadavad DNA spiraali. Bakterite patogeensus tuleneb väliskeskkonda eritatavatest bakteritoksiinidest (põhjustab botulismi, teetanust, koolerat jne). Plasmiidide tähtsus: Nad on vajalikud kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Bakterid paljunevad pooldumise teel ; Rakk pikeneb ja toimub rõngaskromosoomide kahekordistumine Rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma Moodutavad kahte tütarrakku, eralduvad rakumembraanid Tütarrakud eralduvad. Bakterite kaasa aitamine mulla kujunemisele See protsess
Üherakulised organismid. Enamikul 1, kuid mõnel ka 2 membraani-valgud ja lipiidid. Väljapoole jääb kest- polüsahhariidid. Kest pole nii jäik kui taimerakul ja rakk saab kasvada. Kestal kaitsefunktsioon. Mõnedel bakteritel eritab kest täiendava limakapsli. Patogeensed bakterid on bakterid mis on inimesele surmavalt ohtlikud. Tõvestav toime tuleb bakteritoksiinidest-kaitsevad baktereid teiste org. eest. Toksiinid põhjustavad-botulismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsenteeriat jms. Bakteril asendab tuuma tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. Vaid üks kromosoom. Plasmiid-sisaldab geeni, mis on vajalik kasvukeskonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Puuduvad membraaniga ümbritsetud organellid. Paljunevad pooldumisega ja kiiresti. Spoori-moodustuvad, kui bakter satud eluks ebasobivasse keskkonda. Nii saavad bakterid elada aastasadu.
Bakteri kuju on kerajas, niitjas või kruvikujuline. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe raku membraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Väljapoole jääb kest, mis koosneb polüsahhariididest ning täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel bakteritel eritab kest lima, moodustub limakapsel, mis kaitseb ning hõlbustab liikumist. Patogeensed bakterid eritavad mürkainetena bakteritoksiine, mis võivad olla eluohtlikud. Üldiselt võib bakteritoksiin aga põhjustada botuismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsenteeriat jne. Kõige mürgisemaks peetakse botulismi bakterit. Bakteritel on erinevalt päristuumsetest vaid üks kromosoom, mis kandub edasi paljunemisel nii, et vahetult enne pooldumist bakteri rõngaskromosoom kahekordistub. plasmiidid DNA rõngad bakteri tsütoplasmas Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid
Kõikide tööde puhul, kus võib esineda bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja kindlaks määrama nakatamisohu laadi, suuruse ja kestvuse. Selleks korraldatakse riskianalüüs, mille eesmärgiks on selgitada välja bioloogiliste ohutegurite ohud ja nende allikad, hinnata võimalikku mõju töötajate tervisele, riskide kontrollimine ja mõõtmete rakendamine. 4. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE PÕHJUSTATUD HAIGUSED Bakterid võivad põhjustada klamüüdiat, toksoplasmoosi, teetanust, botulismi, difteeriat, koolerat jne. Bakterihaiguseid on võimalik ravida antibiootikumidega ning abi on ka vaktsineerimisest. Viirused võivad põhjustada hepatiiti, herpest, HIV-d. Neid ei ole võimalik antibiootikumidega ravida, aitab ainult vaktsineerimine. Seened toodavad mükotoksiine. Hallitusseened tekitavad niiskes keskkonnas nii seintele kui ka toiduainetele hallitust. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid.
I periood - aeg ärrituse andmisest kuni järgmise ehk kokkutõmbefaasi alguseni II lõhenemiseperiood, lihas tõmbub kokku III lõõgastumise ehk lõtvumise periood Need faasid on erinevatel lihastel erineva pikkusega: silelihasel 5 sek, südamelihasel 1 sek Võime juhtida erutust piki kiudu ärrituskohast mõlemale poole Lihase kestev ehk tetaaniline kontraktsioon. Hambuline teetanus. Sile teetanus. Kontraktuur võib tekkida pärast siledat teetanust 4. Liigutuste koordinatsiooni areng lastel. Lapse psühhomotoorne areng. ERALDI LEHEL OLEMAS 5. Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal. Lihas vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse kilokalorites. Energia tööks saadakse glükoosi lõhustamisel. Glükoosilõhustamine võib toimuda kas a) hapniku juuresolekul aeroobne glükolüüs b) hapnikuta anaeroobne glükolüüs nendel kahel protsessil on energeetilises mõttes suur erinevus. Anaeroobses tekib ainult 2
Rikendab toitu, võib põhjustada toidumürgitust [Või siis mitte... Google'ist saab vastuolulist infot]. [Ei leidnud infot selle kohta... Nime järgi võiks arvata, et talub kõrgeid soolakontsentratsioone. Vist on mingil viisil kasutuses ka biotehnoloogias tärklise tootmisel.] Kasutatakse pestitsiidina või pestitsiidi tootmiseks. Põhjustab toidu riknemist. Põhjustab antraksit. Põhjustab toidumürgitust. Toodavad ATP-d ainult fosforüülimisega substraadi tasemel. Tekitab teetanust. Põhjustab botulismi. Põhjustab toidumürgitust. Saab energiat heksooside fermenteerimisel. Kasutatakse butanooli ja atsetooni tootmisel. Toodab ka äädikhapet, butüürhapet, CO2 ja H2. Anoksügeenne. Ei värvu Grami järgi positiivselt, aga rRNA järgi paigutatakse Firmicutes'i hulka. Mingi liik dehalogeenib ühendeid. Mingi teine redutseerib metalle. Moodustavad filamente. Paljud moodustavad spoore, kuid ei moodusta endospoore. Kasutatakse antibiootikumide tootmiseks. Vorstide tootmisel
44.) Bakteritoksiinide tähtsus + näited Mitmed bakterid on teistele organismidele (kaasa arvatud inimesele) ohtlikud, sest nad põhjustavad mitmesuguseid tervisehäireid, mis võivad lõppeda ka surmaga. Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritavatest mürkainetest bakteritoksiinidest. Need on valdavalt valgulise ehitusega ja kaitsevad baktereid teiste organismide eest. Eri bakterite toksiinid põhjustavad inimesele botulismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsenteeriat ja teisi haigusi. Kõige mürgisemaks peetakse botulismi toksiini, mille 1 mg võib tappa näiteks üle miljoni merisea. 45.) Bakteri spoori teke + tähtsus Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Selleks väljutab bakter kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ning ka organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga
Tetaanilist kontraktsiooni võib olla kahesugust: 1. Hambuline teetanus – meenutab saehambid, tekib üksikärrituste summeerumise tõttu. 2. Sile teetanus – üldine pidev kokkutõmme, kui ärritused väga tihedalt, siis ei jõua lihas üldse lõõgastuda ja on pidev kokkutõmme. 3. Kontraktuur – kokkutõmme (kontraktsioon) kestab, kuigi ärritus on lakanud. Koolnukangestus. Kontraktuur võib tekkida ka pärast sile teetanust. Liigutuste koordinatsiooni areng? ÕISIS, AJAKAVAST, ÕPPEMATERJALIDE VAATAMINE, ARENG
htm) Bakterid ja haigused Haigusi võivad põhjustada nii viirused, bakterid, kui ka ainuraksed. Inimesel põhjustavad viirused mitmesuguseid nakkushaigusi, sealhulgas rõugeid, leetreid, mumpsi, kollapalavikku, lastehalvatust, nohu ja grippi. Ka baktereid, kes elavad parasiitidena elusorganismides, põhjustavad haigusi. Inimese tõvestavad bakterid tekitavad näiteks difteeriat, kõhutüüfust, pidalitõbe, tuberkuloosi, teetanust ja katku.Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/haigus.htm) Inimestega koos elavaid baktereid on kõige enam jämesooles, kuid neid leidub ka mujal. Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest asjaoludest. Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusetekitajate eest, takistades organismile
abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Vibureid kasutavad nad aga liikumiseks. Mitmed bakterid on teistele organismidele (kaasa arvatud inimestele) ohtlikud, sest nad põhjustavad mitmesuguseid tervisehäireid, mis võivad lõppeda ka surmaga. Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest bakteritoksiinidest. Eri bakterite toksiinid põhjustavad inimestel botulismi, teetanust, difteeriat, koolerot, düsenteeriat ja teisi haigusi. Bakteri kromosoomid Bakteritel ei ole rakutuuma ja seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. See koosneb ühest DNA molekulist, millel vabu otsi ei ole. Päristuumsetel organismidel on erinev arv kromosoome see on üks liigi tunnus. Bakteritel aga see nii ei ole: neil kõigil on vaid üks kromosoom, milles geenide arv ulatub enamasti kuni 6 tuhandeni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. Nii
seostuvad üksteisega. Vibureid kasutavad liikumiseks. ° Mõnedel bakteritel ka limakapsel > kaitseks > hõlbustab liikumist ° Mitmed bakterid on teistele organismidele ohtlikud, sest põhjustavad tervisehäireid. > patogeensed bakterid tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest bakteritoksiinidest. Valdavalt valgulise ehitusega ja kaitsevad baktereid teiste organismide eest. > põhjustavad botulismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsenteeriat jt. 8 > botulismi toksiin kõige mürgisem Bakteri kromosoomid ° Rakutuuma asemel tuumapiirkond > rõngasjas kromosoom ühest DNA molekulist, vabu otsi ei ole. ° kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, geenide arv 6 tuhandeni. ° Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub.
hõlbustamiseks. Mitmed bakterid on teistele organismidele ohtlikud, sest nad põhjustavad mitmesuguseid tervisehäireid selliseid baktereid nim. patogeenseteks. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest bakteritoksiinidest, mis on valdavalt valgulise ehitusega ja kaitsevad baktereid teiste organismide eest. Eri bakterite toksiinid põhjust. botulismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsteeriat jt haigusi. MISSUGUSED ON BAKTERITE KROMOSOOMID? Bakteritel ei ole rakutuuma ja seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. See koosneb ühest DNA molekulist, millel vabu otsi ei ole. Kõigli bakteritel on vaid üks kromosoom, milles geenide arv ulatub enamasti kuni 6000ni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. Lisaks rõngaskromosoomidele on bakteri tsütoplasmas tihti mõned väiksemad DNA rõngad, mida nim
on teda raske kasvatada, sest ta on tundlik hapniku toksilisusele ning moodustab söötmele pigem kile, kui eraldiseisvad kolooniad (Murray et al., 2012). C. tetani on kõikjal keskkonnas. Vegetatiivsed vormid on hapnikule tundlikud, kuid nad sporuleeruvad kergelt ning võivad jääda keskkonda pikaks ajaks. USA-s on haigus suhteliselt haruldane, sest inimesed saavad immuunsuse vaktsineerides. Levinud on rohkem vanematel inimestel, kelle immuunsus on langenud. Arengumaades esineb teetanust sagedamini, sest puudub võimalus vaktsineerida ja adekvaatse meditsiinilise abi järele. Arvatakse, maailmas esineb üle 1 miljoni haigusjuhu ning suremuse määr on 30 – 50%. Vähemalt pooled surmadest moodustavad nakatunud vastsündinud (Murray et al., 2012). Inkubatsiooniperiood varieerub mõnest päevast kuni nädalateni. See on otseselt seotud esmase haavainfektsiooni kaugusest kesknärvisüsteemist. Generaliseerunud teetanus on haiguse kõige tavalisem vorm
rakul kindlates tingimustes ellu jääda. Need tunnused jagatakse nelja peamisse rühma: 1. resistentsus kannavad resistentsust raskmetallide, antibiootikumide suhtes; 2. energeetiline metabolism võimaldavad peremeesrakul lagundada saasteaineid; 3. patogeensus, sümbioos ja virulentsus plasmiidid sisaldavad virulentsusgeene, mis tõstavad bakterite patogeensust ja põhjustavad haigusi, näiteks katku ja teetanust. 10. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus? Alleel on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid. Dialleelsus- geeni esinemine 2 alleelina, diploidne organism. Polüalleelsus- geeni esinemine mitme alleelse vormina, populatsioon.
põhjavesi Coli-laadsed bakterid - 0 PMÜ/100 ml 33. Klostriidid (Clostridium spp.) Klostriidid on perekonda Clostridium kuuluvad bakterid. Klostriidid on grampositiivsed, valdavalt anaeroobsed, spoore moodustavad (sporogeensed) kemoorganotroofsed pulkbakterid.Klostriidid elavad enamasti mullas, mudas ning loomade ja inimeste seedekulglas.Mõned klostriidid põhjustavad ohtlikke haigusi, nende seas botulismi, gaasgangreeni, teetanust 34. Steriilimine ja pastöriseerimine Pastöörimine ehk pastöriseerimine on toiduainete, eriti piima kuumtöötlemine enamasti keemistäpist madalamatel temperatuuridel. Pastöriseerimine on protsess, mida kasutatakse eesmärgiga minimeerida patogeensetest mikroorganismidest tingitud võimalikku ohtu tervisele; see on kuumtöötlemine, mis põhjustab minimaalseid keemilisi, füüsikalisi ja organoleptilisi muudatusi toiduaines.
Idanemine algab vee sisseimemisega. Spoori lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Tea vähemalt kahte sporogeenset bakteriperekonda. Bacillus, Clostridium Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Clostridium botulinum põhjustab toidumürgitust botulismi. Võib saada konservidest. Imendub peensoolest, kandub verega laiali, halvatus. Clostridium tetani teetanust e kangestuskramptõbe. Inkubatsioonaeg mõni päev kuni mitu nädalat. Toksiin levib organismis närvirakkude jätkeid mööda. Esmalt hakkavad krampi kiskuma haava lähedal olevad lihased, siis tekib lõuakangestus (ei saa suud avada ja neelata) ja püsiv seljakangestus. Surm saabub hingamislihaste krambist. Bacillus anthracis siberi katku. Naha-, soole- ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad kui inimesed. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana.
välja külvata, muidu protsess pöördub. Spoori lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Bacillus, Clostridium 52. Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Clostridium botulinum põhjustab toidumürgitust botulismi. Võib saada konservidest. Imendub peensoolest, kandub verega laiali, halvatus. Clostridium tetani teetanust e kangestuskramptõbe. Inkubatsioonaeg mõni päev kuni mitu nädalat. Toksiin levib organismis närvirakkude jätkeid mööda. Esmalt hakkavad krampi kiskuma haava lähedal olevad lihased, siis tekib lõuakangestus (ei saa suud avada ja neelata) ja püsiv seljakangestus. Surm saabub hingamislihaste krambist. Bacillus anthracis siberi katku. Naha-, soole- ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad kui inimesed. 53. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Siberi katk
*Megasphaera, Veillonella, *Haloanaerobacter. *Clostridium. Perekonnas Clostridium on 146 liiki. Suhteliselt heterogeenne. Võimalik, et tehakse sellest perekonnast perekondi juurde. Siia kuuluvad obligaatselt anaeroobsed pulkbakterid, kes moodustavad termoresistentseid endospoore ja sulfaate ei redutseeri. Siia kuulub rida ohtlikke baktereid. C. botulinum põhjustab toidumürgitust botulismi, C. tetani kangestuskramptõbe (teetanust), C. perfringens ja C. histolyticum gaasgangreeni ja ka toidumürgitust. C. difficile. Avastati 1930. a., kuid 70-ndatel hakati teda rohkem uurima seoses AB ravi järgse kõhulahtisusega. Algul peeti normaalse mikrofloora kahjutuks esindajaks, enam mitte. Põhjustab soolte põletikulist haavandumist *Veillonella. Siia kuuluvad väikesed (0.3-0.5 m) graamnegatiivselt värvuvad kokid. Vanas Bergey kästraamatud grupeeriti nad kokku anaeroobsete g(-) kokkidega. Rakukesta ehitustüüp ikkagi g(+)
rakku, kus moodustuvad vesiikulid. Ektomkoriisa seente optimaalne kasvutemp. on 15-30oC ja pH 4.0-6.0. Taime kasu mkoriisast: toitainete parem absorbtsioon mullast, ioonide selektiivne absorptsioon mullast, resistentsus taimepatogeenide suhtes (antibiootikumide tootmine), suurem taluvus toksiinide suhtes, suurem taluvus keskkonnategurite temp., niiskus, pH) kikumise suhtes. Seen saab taimelt fotosnteesi produkte. Patogeensed mikroorganismid mullas Clostridium tetani (phjustab teetanust), Clostridium botulinum (phjustab botulismi) ja Clostridium perfiringens (phjustab gaasgangreeni) on endospoore moodustavad bakterid, kelle tavaliseks elupaigaks on muld taimehaigusi phjustavd enamasti seened, millede osa elutsklist mdub mullas mullas esineb baktereid (Bacillus thuringiensis), mis on patogeensed putukatele Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 4. Mikroobsetel protsessidel phinevad keskkonnatehnoloogiad
annaabi.ee 
