teenusega. Sinna alla kuuluvad: Andmebaasid Tarkvara komponendid XML raamistikud 2. Teenuste materjalide arhitektuur Koosneb teenustest, mis automatiseerivad äriprotsessid. SOA tüübid 3. Teenuste kompositsiooni arhitektuur Teenustepõhise arhitektuuri tuum Koosneb üksikutest teenuste arhitektuuridest. 4. Teenustepõhine ettevõtte arhitektuur Ühendab teenuse, kompositsiooni ja materjalide arhitektuurid ja lisaks kõik ettevõtte tehnoloogilised ressursid, mis kasutavad neid arhitektuure. Puudused Metaandmete käsitlemine Teenuste omavahelises suhtluse kohta informatsiooni tagamine ja haldamine võib minna keeruliseks. Ebapädev testimise võimalus Puuduvad tööriistad, mis tagavad kõikide teenuste testimise võimalust. Puuduvad sobivad turvalisuse tasemed.
Tarmo Dulinets TA2 SOA ja terminali käsud Essee keskendub SOA olemusele ning mõningatele terminali käskudele. Essee eesmärk on tuua välja SOA põhimõte ning eelised või puudused ja mõned terminali käsud, mille kohta vähem teatakse. SOA (Service Orienterd Achitecture teenustepõhine arhitektuur) on ettevõtete tarkvararakenduste arendamine sellisel viisil, kus tarkvara protsessid on jagatud teenusteks, mis on seejärel tehtud võrgus kättesaadavaks ja leitavaks. Igal teenusel on funktsionaalsus, mida on võimalik kohandada vastavalt ettevõtte vajadustele, varjates aga samal ajal selle rakendamise aluseks olevaid detaile. SOA lahendab äriprotsesside lahenduse, töövoolu ja rakenduse integratsiooni olemasolevate lahenduste keerukust, paindumatust ja nõrkusi
Vajadusel tuleb luua lapsele sobiv keskkond, õppimistingimused, -õppevahendid jm vajalik, mis toetaks ja suunaks õppimist, kasvamist ja arenemist. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Tänapäev sotsiaal- ja meditsiinisüsteem on teenustepõhine, kuid areneb üha suurema indiviidikeskuse suunas. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane. Protsessi algatajaks on perearst, lapse arengu mitmekülgse hindamise viivad läbi spetsialistid. Hindamise tulemusena määratakse lapse puude raskusaste vastavalt sellele, kui sageli laps lisaabi vajab. Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade
annaabi.ee 
