Keila Kool Danel Kungla 12.a Muuga mõis Referaat Keila 2010 Sisukord 1. Ajalugu - lk 3 2. Arhitektuur - lk 4 3. Mõisa rajaja - lk 5 4. Muuga mõis praegu - lk 6 5. Historitsism - lk 7 6. Kasutatud lehed - lk 8 Muuga mõisa ajalugu 1860. aastal ostis Carl Timoleon von Neff Muuga mõisa, mis oli sel ajal väga halvas olukorras laostunud mõis. Neffi eesmärgiks oli uue mõisahoone ehitamine. Ehitada tuli uued kivist majandushooned, puhastada ja kraavitada heinamaid, ehitada telliseahi ja teisi ettevõtteid. Mõisahoone Muugas rajati pargitagusele põlluservale vanade pärnade taha. Maja ehitamine oli seotud paljude raskustega: maakoht oli keskustest kaugel, puudus veel ka Peterburi raudtee, aga palju tuli just sealt tuua, ning ei jätkunud oskustöölisi. Esialgne arhitekt pidavat olema Thomson, kes tegi mõisa plaani visandid ja arvestused detailselt. Kuid enne ehitustöid pidi Thomson s...
.....................................................................................................4 VERSIOONID........................................................................................................................ 4 PAKETIHALDUS.....................................................................................................................7 PAKETIHALDUSVAHENDID............................................................................................. 7 TOETETAVAD ARHITEKTUURID.....................................................................................9 PAIGALDAMINE.................................................................................................................. 10 RAUDVARALISED NÕUDMISED....................................................................................11 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................. 12 SISSEJUHATUS
Andmebaasid Tarkvara komponendid XML raamistikud 2. Teenuste materjalide arhitektuur Koosneb teenustest, mis automatiseerivad äriprotsessid. SOA tüübid 3. Teenuste kompositsiooni arhitektuur Teenustepõhise arhitektuuri tuum Koosneb üksikutest teenuste arhitektuuridest. 4. Teenustepõhine ettevõtte arhitektuur Ühendab teenuse, kompositsiooni ja materjalide arhitektuurid ja lisaks kõik ettevõtte tehnoloogilised ressursid, mis kasutavad neid arhitektuure. Puudused Metaandmete käsitlemine Teenuste omavahelises suhtluse kohta informatsiooni tagamine ja haldamine võib minna keeruliseks. Ebapädev testimise võimalus Puuduvad tööriistad, mis tagavad kõikide teenuste testimise võimalust. Puuduvad sobivad turvalisuse tasemed. Rakendusesse sisseehitatud turvamudelitest ei pruugi piisata, kui rakendus
Vahel saab täiendavalt valida ka kasutada oleva mäluruumi mahu (16 või 32 kbitti). Arvuti katkestusliinid on liinid, mille abil välisseadmed (S/V- pordid, klaviatuur, taimerid, võrguadapterid jne.) võivad protsessorile esitada oma katkestusnõuded ja mida töödeldakse vastava protseduuri järgi ja kindlaksmääratud prioriteete arvestades. Need katkestusliinid (IRQ) seatakse harilikult sisse arvutisüsteemi häälestamisel. Siini Arhitektuurid ISA (Industry Standard Architecture). IBM PC-de (XT, AT) 8- ja 16-bitine (viimane alates 1984. aastast) siinistruktuur. 16-bitine AT-siin hõlmab kaks kõrvuti asetsevat laienduspesa. ISA siini võime kohata 386-tüüpi ja veelgi vanematest arvutitest alates.; EISA (Extended Industry Standard Architecture). 1988.a. AST, Compaqi, Epsoni, HP, NEC, Olivetti, Tandy, Wyse'i ja Zenithi poolt loodud 32-bitine siiniarhitektuur, mis ühildub ISA-ga; MCA (Micro Channel Architecture). 1988.a
Ühendab silla ja marsruuteri parimaid omadusi. Marsruuditavate protokollide puhul toimib ta marsruuterina. Mittemarsruuditavate protokollide puhul toimib ta sillana. Gateway (Lüüs) Lüüs võimaldab ühendust üksteisest erineva arhitektuuriga võrgukeskkondade vahel. Lüüs oskab andmeid ise ümber vormindada vastavalt sihtsüsteemi nõuetele. Lüüs ühendab kaks süsteemi, millel on erinevad sideprotokollid, andmestruktuurid ja vormingud, keeled ning arhitektuurid. Gateway 2 Lüüside pearakenduseks on side loomine PC-de ja suurarvutite keskkonna vahel. Lüüsiks kasutatakse tavaliselt ühte tavalist PC arvutit, milles kasutatakse vastavat tarkvara. Lüüsi kaudu saavad PC arvutid ühenduse suurarvutitega või teise võrgu arvutitega. Gateway 3 Lüüsid on kallid. Lüüsid pole universaalsed (nad on ainult kindla ülesande täitmiseks). Lüüsi töötlusvõime (töökiirus) pole eriti kõrge.
Funktsioonide poolest on ALU operatsiooniplokk, mis teostab mikrooperatsioone ja kooskõlastab teiste seadmetega operantide vastuvõtu, nende muutumise ja tulemuste väljastamise. Aritmeetika-loogilist seadet juhitakse juhtplokiga, mis genereerib juhtsignaale, mis omakorda algatavad kindla mikrooperatsioonide sooritamise ALUs. Juhtploki genereeritud signaalide järgnevus määratakse operatsiooni koodiga ja muude signaalidega. 17. Mikrokontrollerite arhitektuurid (AVR või ARM näitel). Mikrokontrollerite arhitektuurid (AVR või ARM näitel). Atmel AVR – 8 bitine Välkmälu, EEPROM(kustutatav mälu, ülekirjutatav) ja SRAM(staatiline juhupöördusega mälu) on integreeritud ühele kiibile, mis kõrvaldab üldjuhul vajaduse välise mälu jaoks. Mõnedel kiipidel on paralleelühenduse võimalus, mille läbi on võimalik külge ühendada lisamälu. Peaaegu kõigil (välja arvatud kõige väiksematel TinyAVR seeria mikrokontrolleritel) on jadaühenduse
· Eurooplased allutasid järk-järgult suurema osa maailmast oma poliitilise ülemvõimu alla, millele lisandus koos ristiusu levitamisega euroopaliku kultuuri pealesurumine. Humanism · Humanism on päris Itaaliast, väärtustab jumala asemel inimest. Renessanss · Humanism avaldus laiemas kontekstis, mida tuntakse renessansina (taassünd).Tuge ja inspiratsiooni saadi antiikkultuurist. Renessanss avaldus arhitektuurid, kujutavas kunstis, rõivamoes, kirjanduses jne. · Renessansiinimene mitmekülgne, paljudes asjades väga hea. · Leonardo da Vinci tuntud kunstnikuna (,,Mona Lisa"), kuid oli ka teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik. Leiutas erinevaid lennumasinaid (helikopter, deltaplaan) Reformatsioon ja vastureformatsioon 1. Nimeta eeldusi reformatsiooniks.
Fresko ikoon külm koloriit kollaaz portaal Akvedukt veduut triptühhon miniatuur smalt Atlant karüatiid terrakota reljeef büst soe koloriit Kontrapost environment maakunst popkunst assamblaaz Informalism junk art op-kunst heroiline maastik peenmaal Mosaiik vitraaz Ülesanne 3.Maalid,Skulptuurid,arhitektuurid(teada ajastut,teose nime,autorit ja vb ka osade nimetused. Maaling Lascaux koopas Willendorfi Veenus Agamemnoni kullast surimask Jumalanna madudega Vanem kiviaeg. 1500 e.m.a 16saj 1500 e.m.a kiviaeg Nofretete,Echnatoni abikaasa Tutanchamoni kullast surimask ishtari värav Valmis 1912. 20saj ehitatud 525 e.Kr King Sargoni I büst Poseidoni tempel ateena akropol Myron kettaheitja
vanne" ühiskondliku tähtsusega. Väljendas revolutsioonilist vaimulaadi, sest meenutas kodanikukohustuste ülimuslikkust. "Sabiinitarid" Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867) ise pidas oluliseks oma suuri kompositsioone, aga tänapäeval huvitutakse tema portreedest, aktimaalidest, joonistustest. Tõetruudus on neis ühinenud väljapeetud ja üldistava joonekäsitlusega. Historitsistlik arhitektuur 19.saj Sel ajal toimus urbaniseerumine, tehnnika areng. Eeskujuks mineviku arhitektuurid. Historitsismiks nimetatakse mõne vanaaegse stiili (mis on pärast antiikaega) jälgendamist. Klassitsism jäljendas ainult antiiki. Historitsismil on palju vormistiile eesliitega neo- (nt neogootika, neorenessanss, neobarokk jne). Levib peamiselt alates 1820.aastatest. Neogootika Levis peamisel Inglismaal, Saksamaal, hiljem ka Prantsusmaal. Selle stiiliga püüti rahvuslikku eneseteadvust suurendada. Selles stiilis hoonete tellijateks olid aristokraadid, valitsused ja kirik
paralleelselt töötasid mitmed, tavaliselt 4 kuni 6, vektorprotsessorit. 1980. aastate lõpus ning 1990. aastatel pöördus tähelepanu vektorprotsessoritelt massiivsele paralleeltöötlussüsteemidele, mis sisaldasid tuhandeid ,,tavalisi" protsessoreid. 4 3. Riistvara Lähenemine superarvuti arhitektuuri on võtnud dramaatilisi pöördeid, mil kõige algsemaid süsteeme esitleti 1960-datel aastatel. Algsed superarvuti arhitektuurid väljatöötatanud firma Seymour Cray poolt tuginesid kompaktsele innovaatilisele disainile ja kohalikule parallelismile, et saavutada parim arvutusjõudlus ehk oli võimalik mitut ülesannet paralleelselt teha. Mida aeg edasi, seda suuremaks kasvas nõudlus suurenenud arvutusliku võimsusega superarvutitele. Kuigi superarvutid 1970. aastatel kasutasid ainult mõningaid protsessoreid, arenes aeg nii palju edasi, et 1990. aastatel hakkasid ilmuma masinad tuhandete protsessoritega ja 20
Tema tööalgoritmid on ka tulnud bioloogiliste närvivõrkude tööprintsiibist. 10.2 tehisneuron- Bioloogiline neuron on väga keeruline süsteem ja tema täpset matemaatilist mudelit veel ei ole. Tehisneuron on bioloogilise neuroni lihtsustatud matemaatiline mudel. Nendest mudelitest üks võimsamaid on F.Rosenblatt´i neuroni mudel. Ta koosneb kahest osast: kaalutud summaatorist ja mittelineaarsest elemendist.10.3 Tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid- Tehisnärvivõrk- on bioloogiliste närvivõrkude mudelite kogum. Natuke keerulisem vaid täpsem definitsioon: Närvivõrk on andmetöötlus süsteem, mis koosneb suurest arvust lihtsatest ja omavahel tugevalt seotud, tehisneuronitest. Tehisneuronid on ühendatud arhitektuuri, mis on võetud inimese ajukoorest. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (erandid on ka olemas, näiteks, iseorganiseeruvad võrgud).
nullkohad. Seejärel leiame K või L maatriksi kasutades z-teisendusi. Tuleb leida vastavad K või L väärtused, et fii(z)=fii*(z). Kui oleme leidnud kas K või L maatriksi, on TS süsteem sünteesitud. Lõpetuseks teeme TS analüüsi ehk leiame süsteemiolekud kindlatel väärtustel. Kuna oleme süsteemi stabiliseerinud, siis tuleb leiad ka piirväärtused. Tehisnärvivõrgud. Tehisneuron, tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid. Õpialgoritmid. Õppimise ülesanded. Tehisnärvivõrkude teoreetilised alused –Stone-Weierstrassi teoreem, Kolmogorovi teoreem. Modelleerimine tehisnärvivõrkudega. Tehisnärvivõrgud: väga lihtsustatud bioloogilise närvivõrgu mudel, tööalgoritmid on samuti tulnud bioloogiliste närvivõrkude tööprintsiibist. Tehisneuron, tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid: Tehisneuron: Bioloogiline neuron on väga keeruline süsteem ja tema täpset matemaatilist mudelit veel ei ole
Tänapäeval on täheldatav RISC- ja CISC-arhitektuuride ühtesulandumist, nagu see esineb mikroprotsessoris Pentium, kus keerukad CISC käskude järgnevused transleeritakse RISC-tüüpi mikrooperatsioonideks. Pentiumi protsessortuumale on iseloomulik RISC-mikroarhitektuur. 1.2 Andmevooarhitektuurid //data-flow architecture// Protsessori tegevust korraldatakse sõltuvalt andmete valmisolekust töötluseks ⇒ Andmevooarvuti. 1.3 Nõudlusjuhitavad arhitektuurid //demand-driven (reduction) architecture// Käsu töötlust alustatakse juhul, kui käsu poolt toodetavat tulemit vajatakse kui lähteoperandi väärtust mõnes teises käsus, mida on juba töötlema hakatud. Arvutiarhitektuurid ei ole oma olemuselt jäigad, nad arenevad pidevalt edasi oma põhikontseptsiooni raames, kuid samas on täheldatav ka arhitektuuridevaheline konvergents. Et esile tõsta arhitektuuri arengute tulemeid on
....................................................................................................................2 1. Tehisnärvivõrgud ........................................................................................3 1.1. bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud .......................................3 1.2. tehisneuron ....................................................................................4 1.3. tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid ..................................................................7 1.3.1. Otsesuunatud närvivõrgud ja mitmekihiline pertseptron ...................................8 1.3.2. Rekurentsed närvivõrgud .................................................................................10 1.3.3. Iseorganiseeruvad närvivõrgud ........................................................................11 1.4. Õppimine, õpiprotsessid, õpialgoritmid .......
....................................................................................................................2 1. Tehisnärvivõrgud ........................................................................................3 1.1. bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud .......................................3 1.2. tehisneuron ....................................................................................4 1.3. tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid ..................................................................7 1.3.1. Otsesuunatud närvivõrgud ja mitmekihiline pertseptron ...................................8 1.3.2. Rekurentsed närvivõrgud .................................................................................10 1.3.3. Iseorganiseeruvad närvivõrgud ........................................................................11 1.4. Õppimine, õpiprotsessid, õpialgoritmid .......
reaalsuse lihtsustus väljendab reaalsust, visiooni, ükskõik, mis on uurimisobjektiks ühest ja samast reaalsusest võib olla N erinevat vaadet 41. Zachmani raamistik organisatsiooni juhtimiseks ja tema süsteemide arendamiseks oluliste mudelite liigitamise ja organiseerimise loogiline struktuur võimaldab organisatsiooni loomisel ja muutmisel osalevatel erinevatel osapooltel omavahel suhelda raamistikuga pannakse paika erinevad arhitektuurid moodustavad ühtse terviku 42. Huvirühmad infosüsteemi muutmisel Organisatsiooni juhtkonna vaade muudetava osa suurus, seosed ümbrusega, toimimise eesmärgid ja strateegia annab teiste huvirühmade vaadetele nö "mängumaa" Organisatsiooni liikmete vaade ganisatsiooni toimimise ülesehitus Disaineri (arhitekti) vaade kuidas infosüsteem organisatsiooni infovajadusi sõltumatult lahenduse spetsiifikast rahuldab Süsteemi ehitaja vaade
diskreediga. Osutub, et lõpliku protsessi tekke aluseks on see, et ülekandefunktsiooni lugeja ja nimetaja peavad jaguma jäägita või konstantse jaagiga. Niisugune olukord tekib alati siis, kui ülekandefunktsioon sisaldab ainult nullpoolusi. Need jaguvad jäägita mistahes lugeja polünoomiga. 11 Tehisnärvivõrgud- on väga lihtsustatud bioloogilise närvivõrgu mudel. Tema tööalgoritmid on ka tulnud bioloogiliste närvivõrkude tööprintsiibist. 1.3 Tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid- Tehisnärvivõrk- on bioloogiliste närvivõrkude mudelite kogum. Natuke keerulisem vaid täpsem definitsioon: Närvivõrk on andmetöötlus süsteem, mis koosneb suurest arvust lihtsatest ja omavahel tugevalt seotud, tehisneuronitest. Tehisneuronid on ühendatud arhitektuuri, mis on võetud inimese ajukoorest. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (erandid on ka olemas, näiteks, iseorganiseeruvad võrgud)
tagasisidemaatriksi K või L. Nüüd on süntees tehtud. Järgmiseks analüüsid süsteemi, kas sai selline nagu tahtsid. Selleks paned oma leitud K või L olekuvõrrandisse ja leiad olekud või mis iganes sul vaja ja vaatad, kas said nii nagu algselt tahtsid. 11. Tehisnärvivõrgud- on väga lihtsustatud bioloogilise närvivõrgu mudel. Tema tööalgoritmid on ka tulnud bioloogiliste närvivõrkude tööprintsiibist. Tehisneuron, tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid- Tehisnärvivõrk- on bioloogiliste närvivõrkude mudelite kogum. Natuke keerulisem vaid täpsem definitsioon: Närvivõrk on andmetöötlus süsteem, mis koosneb suurest arvust lihtsatest ja omavahel tugevalt seotud, tehisneuronitest. Tehisneuronid on ühendatud arhitektuuri, mis on võetud inimese ajukoorest. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (erandid on ka olemas, näiteks, iseorganiseeruvad võrgud)
realiseerima mistahes Boole'i f.-ni. Loogikablokid: Look-up Table mingi register, SRAM, ROM, whatever, milles on võimalik säilitada seosed sisendite vahel. Kasutades sisendväärtuste kombinatsiooni aadressina, saab väljundiks vastava seose LUT-st. Mux-realisatsioon andmesisenditeks loogilised '0' & '1', juhtsisenditeks f.-ni muutujad. Mux-de ühendused loovad vastavad loogilised seosed. I/O-blokid reguleeritakse mux-de ning eripidi asetsevate dioodidega FPGA arhitektuurid: Sümmeetriline maatriks Row-based ridades Sea of gates loogikablokid tihedalt üksteise kõrval Hierarhiline FPGA-del põhineva riistvara programmeerimine Riistvara kirjeldus (Boole'i f.-nid) Loogiline optimeerimine & minimeerimine Ülesande jaotamine (Technology mapping) Osaülesannete paigutus Trasseerimine Programmeerimine-konfigureerimine 45. Erinevate spetsiaalse riistvara realiseerimise võimaluste kasutusvaldkonnad ja võrdlus: Programne lahendus: Odav, aeglane, paindlik
realiseerima mistahes Boole'i f.-ni. Loogikablokid: Look-up Table mingi register, SRAM, ROM, whatever, milles on võimalik säilitada seosed sisendite vahel. Kasutades sisendväärtuste kombinatsiooni aadressina, saab väljundiks vastava seose LUT-st. Mux-realisatsioon andmesisenditeks loogilised '0' & '1', juhtsisenditeks f.-ni muutujad. Mux-de ühendused loovad vastavad loogilised seosed. I/O-blokid reguleeritakse mux-de ning eripidi asetsevate dioodidega FPGA arhitektuurid: Sümmeetriline maatriks Row-based ridades Sea of gates loogikablokid tihedalt üksteise kõrval Hierarhiline FPGA-del põhineva riistvara programmeerimine Riistvara kirjeldus (Boole'i f.-nid) Loogiline optimeerimine & minimeerimine Ülesande jaotamine (Technology mapping) Osaülesannete paigutus Trasseerimine Programmeerimine-konfigureerimine 45. Erinevate spetsiaalse riistvara realiseerimise võimaluste kasutusvaldkonnad ja võrdlus: Programne lahendus: Odav, aeglane, paindlik
eelnevalt oleksid neile reserveeritud lingid. Paketi liikumisel sidevõrgus läbib pakett igal hüppel ainult ühe sõlme. 3. Ussiaukkommutatsioon //wormhole switching// kujutab kahe eelneva, kanalikommutatsiooni ja pakett-kommutatsiooni, hübriidi. Sõnum jaotatakse samuti üksikuteks edastusüksusteks flit(t)ideks //flow control digits, flit//, neist igaüht edastatakse andmeneelu üht kindlat andmeteed pidi nagu see toimub kanalikommutatsioonil. 44. SISD- ja SIMD-arhitektuurid. SISD-arhitektuuriga arvutis koordineerib juhtüksus (CU) käskude töötlemist, ohjates eeskätt käsuvõtu-töötluse faase. Juhtüksus viib läbi käskude jadavõttu arvuti mälust (MU) ja suunab need protsessori töötluselementi ehk töötlusüksusesse (EU). SIMD-arhitektuur esindab eeskätt varasemaid rööptöötlusele orienteeritud arvuteid, selle arhitektuurse mudeli tüüpilisteks esindajateks on maatriksiprotsessorid. SIMD-arhitektuuriga arvuteis on tüüpiliselt
Paindlik. Kasutab optimaalset hulka kristalli pinda. Loogikablokid: Lookup Table mingi register, SRAM, ROM, whatever, milles on võimalik säilitada seosed sisendite vahel. Kasutades sisendväärtuste kombinatsiooni aadressina, saab väljundiks vastava seose LUTst. Muxrealisatsioon andmesisenditeks loogilised '0' & '1', juhtsisenditeks f.ni muutujad. Muxde ühendused loovad vastavad loogilised seosed. I/Oblokid reguleeritakse muxde ning eripidi asetsevate dioodidega FPGA arhitektuurid: Sümmeetriline maatriks Rowbased ridades Sea of gates loogikablokid tihedalt üksteise kõrval Hierarhiline FPGAdel põhineva riistvara programmeerimine: Riistvara kirjeldus (Boole'i f.nid) > Loogiline optimeerimine & minimeerimine > Ülesande jaotamine (Technology mapping) > Osaülesannete paigutus > Trasseerimine > Programmeeriminekonfigureerimine PILET 7 DEKOODER
mistahes Boole'i f.-ni. Loogikablokid: Look-up Table – mingi register, SRAM, ROM, whatever, milles on võimalik säilitada seosed sisendite vahel. Kasutades sisendväärtuste kombinatsiooni aadressina, saab väljundiks vastava seose LUT-st. Mux- realisatsioon – andmesisenditeks loogilised '0' & '1', juhtsisenditeks f.-ni muutujad. Mux-de ühendused loovad vastavad loogilised seosed. I/O-blokid – reguleeritakse mux-de ning eripidi asetsevate dioodidega FPGA arhitektuurid: Sümmeetriline – maatriks Row-based – ridades Sea of gates – loogikablokid tihedalt üksteise kõrval Hierarhiline FPGA-del põhineva riistvara programmeerimine: Riistvara kirjeldus (Boole'i f.-nid) --> Loogiline optimeerimine & minimeerimine --> Ülesande jaotamine (Technology mapping) --> Osaülesannete paigutus --> Trasseerimine --> Programmeerimine-konfigureerimine Programne lahendus: Odav, aeglane, paindlik. Kasutusvaldkonnad peamiselt
skeemi panna realiseerima mistahes Boole'i f.-ni. Loogikablokid: Look-up Table mingi register, SRAM, ROM, whatever, milles on võimalik säilitada seosed sisendite vahel. Kasutades sisendväärtuste kombinatsiooni aadressina, saab väljundiks vastava seose LUT-st. Mux- realisatsioon andmesisenditeks loogilised '0' & '1', juhtsisenditeks f.-ni muutujad. Mux-de ühendused loovad vastavad loogilised seosed. I/O-blokid reguleeritakse mux-de ning eripidi asetsevate dioodidega FPGA arhitektuurid: Sümmeetriline maatriks Row-based ridades Sea of gates loogikablokid tihedalt üksteise kõrval Hierarhiline FPGA-del põhineva riistvara programmeerimine Riistvara kirjeldus (Boole'i f.-nid) --> Loogiline optimeerimine & minimeerimine --> Ülesande jaotamine (Technology mapping) --> Osaülesannete paigutus --> Trasseerimine --> Programmeerimine- konfigureerimine Erinevate spetsiaalse riistvara realiseerimise võimaluste kasutusvaldkonnad ja võrdlus: Programne lahendus:
- ni. Loogikablokid: Look-up Table mingi register, SRAM, ROM, whatever, milles on võimalik säilitada seosed sisendite vahel. Kasutades sisendväärtuste kombinatsiooni aadressina, saab väljundiks vastava seose LUT-st. Mux-realisatsioon andmesisenditeks loogilised '0' & '1', juhtsisenditeks f.-ni muutujad. Mux-de ühendused loovad vastavad loogilised seosed. I/O-blokid reguleeritakse mux-de ning eripidi asetsevate dioodidega FPGA arhitektuurid: Sümmeetriline maatriks Row-based ridades Sea of gates loogikablokid tihedalt üksteise kõrval Hierarhiline FPGA-del põhineva riistvara programmeerimine Riistvara kirjeldus (Boole'i f.-nid) --> Loogiline optimeerimine & minimeerimine --> Ülesande jaotamine (Technology mapping) --> Osaülesannete paigutus --> Trasseerimine --> Programmeerimine-konfigureerimine Erinevate spetsiaalse riistvara realiseerimise võimaluste kasutusvaldkonnad ja võrdlus: Programne lahendus:
mõned riigd satuvad kfasdlkfalksf võimualla. tra lhtsalt ei viitsi enam kirjutada. NIIII IGAV. lubatakse ainult puuarhitektuuri, kremli müürid olid puidust. nende vastu kasutati süütenooli. 14. sajandl algab vladimiri _ _ see on seotud ivan kalita-ga???? Ivan III (suur) - 15 sajandi lõpul algab kivist kirikute ja kremli ehitamine moskvas. moskva kremli pindala on u. 2.5 km, kaitsetorne u. 30 4-5 lossi, 4-5 katedraali/kloostrit. MOSKVA KREMLIT ON EHITATUD MITU SAJNDIT, ALUSTASID ITAALIA ARHITEKTUURID JA ÕPETASID VENE OMAD. see itaalia arhitekt ei tohtinud tagasi minna (venemaalt välja) pandi aresti ja tasu võeti ära. suri seal vaese mehena. välismaa arhitektid on eelistanud põgenemist, ilma luba küsimata. Venemaa oli uletud maa, siseneda ei tohtinud välismaalased ilma eriloata ja väljuda ka ei tohtinud. Peeter I käib korduvalt välisreisidel. kõige tuntun vanavene katedraal ehitati moskva kremli, kutsutakse ametlikult kaasani
interneti eelkäija) 1969 Esimene APRAneti võrgusõlm 1970 ALOHAnet satelliitvõrk Havail 1972 ARPAneti avalik demonstratsioon; NCP (esimene otspunktide vaheline protokoll); Esimene e-maili programm; ARPAnetis on 15 võrgusõlme 1974 Vint Cerf ja Robert E. Kahn töötavad välja arhitektuuri võrkude ühendamiseks (teisisõnu interneti arhitektuur) 1976 Etherneti loomine Xerox PARCis (uurimis- ja arendusfirma IT valdkonnas) 70-ndate lõpp luuakse arhitektuurid nagu DECnet, SNA, XNA 1979 ARPAnetis on 200 võrgusõlme 1982 SMTP 1983 TCP/IP 1983 DNS 1985 FTP 1988 Voo kontroll TCPs 1980-1990 100 000 hosti, luuakse võrgud nagu Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel 90-ndate algus HTML, HTTP, URL, brauseritest Mosaic ja Netscape. 90-ndate lõpp P2P, uued ja võimsad rakendused internetimaailmas, interneti turvalisus seatakse esimeseks, 50 miljonit hosti
realiseerima mistahes Boole'i f.-ni. Loogikablokid: Look-up Table – mingi register, SRAM, ROM, whatever, milles on võimalik säilitada seosed sisendite vahel. Kasutades sisendväärtuste kombinatsiooni aadressina, saab väljundiks vastava seose LUT-st. Mux-realisatsioon – andmesisenditeks loogilised '0' & '1', juhtsisenditeks f.-ni muutujad. Mux-de ühendused loovad vastavad loogilised seosed. I/O-blokid – reguleeritakse mux-de ning eripidi asetsevate dioodidega FPGA arhitektuurid: Sümmeetriline – maatriks Row-based – ridades Sea of gates – loogikablokid tihedalt üksteise kõrval Hierarhiline FPGA-del põhineva riistvara programmeerimine Riistvara kirjeldus (Boole'i f.-nid) --> Loogiline optimeerimine & minimeerimine --> Ülesande jaotamine (Technology mapping) --> Osaülesannete paigutus --> Trasseerimine --> Programmeerimine-konfigureerimine
● Kvaliteetse tarkvara funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed atribuutid. ● Metoodikad tarkvaraarenduses ja mida nad kirjeldavad. ● Erinevate tarkvarasüstemide nõuete kirjeldamine. Näiteks panga veebi iseteeninduskeskkond, iPhone aplikatsioon jne. Nõuete vastavus nõuete kolmele olulisele omadusele. ● Komponentidel, teenustel jne. põhinevad arhitektuurid. Erinevate arhitektuuride positiivsed ja negatiivsed omadused, kasutusvaldkonnad. ● Mudeli olemus ja mudelite klassifitseerimine. ● Tarkvarasüsteemi kvaliteediatribuutid nii lõppkasutaja, arendaja ja kui äri vaatenurgast. Igaühe mõju süsteemi arhitektuuriotsustele. ● Testitasemete (test levels) teooria ja erinevate tasemete kirjeldused.
Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: esiteks tuleb leida IP-aadress ja seejärel pordi nr (ehk kus asub rakendus, SAP). Rakenduskihid kasutavad transpordikihi TCP (töökindel, ühendatud) ja UDP protokolle. Rakenduskihi protokollid defineerivad: mis tüüpi sõnumeid vahetatakse (request, response), sõnumi süntaksi (mis väljad sõnumis on), semantika (väljades oleva info tähendus), reeglistik kuidas ja millal rakendused saadavad ja vastavad sõnumitele. Rakenduste arhitektuurid Klient-Server: Server on alati host rollis, püsiva IP aadressiga. Kliendid suhtlevad serveriga, nad võivad olla kuidagi kaudselt omavahel ühendatud ja muutuvate IP aadressidega, aga kaks klienti otse omavahel ei suhtle. On olemas ka nimeteenus - kõigepealt käime läbi nimeteenuse, saame vastava IP aadressi ja siis pääseme serverisse. Iteratiivne server: Üks ühendus korraga (UDP), server istub mingi pordi taga Concurrent server: Rohkem kui üks klient korraga
annaabi.ee 
