MÜÜGILT RENDILE 4 30.09.2015 VÕISTLEMISELT LOOMISELE 5 30.09.2015 MIDA KUIDAS MIKS TOOTELT KLIENDILE TEENUSELT SELL DELIVER ENABLING EXPERIENCE SERVICE KOGEMUSELE PRODUCT € €€ €€€ 6
- % suureneb, kui suureneb maksustatav summa - astmeline Maksud jagunevad: otsene - maksud, mida inimene maksab otse tuludelt (tulu-, sotsiaalmaks) kaudne - maksud, mis kujutavad endast kaupade/teenuste hinnalisa (käibem., aktsiis) Riiklikud maksud tulumaks (21%) maks, mida maksame tuludelt (palk, stipendium, lotovõit), ei võeta abiraha/pension. sotsiaalmaks (33%) maks, mida maksab tööandja palkadest - 20% pensionifond, 13% haigekassa käibemaks (20%) maks, mida makstakse igalt kaubalt/teenuselt aktsiisim. - maks, millega tahetakse piirata teatud kaupade tarbimist (alko., tubakas, kütus, elekter, pakend) Eelarve Eelarve on tulude hankimise ja kulutamise plaan. Oma eelarve on nii riigil, kui ka KOV'l. Riigi eelarve koostab valitsus, eesotsas majandusministriga. Edasi läheb see RK'sse arutamisele. RK peab eelarve vastu võtma käesoleva aasta veebruari lõpuks. Tavaliselt jõuludeks. See võetakse vastu seadusena.
Käivituskulud kokku 24 439 4 26 645 3.2 Tegevuskulud Kuluartikkel Summa Krediidi tagasimakse 1375 Liisingumakse 824 Elekter 100 Vesi ja Kanalisatsioon 76 Kulud kokku 2375 12 3.3 Likviidsusprognoos Nimetus Okt Nov Dets Jaan Veebr märts Algjääk 8561 10 086 12 201 14 836 17 471 20 106 Tulud teenuselt 3900 4490 5010 5010 5010 5010 Tulud kokku 3900 4490 5010 5010 5010 5010 Kasutada olev raha 10 086 12201 14 836 17 471 20 106 22 741 Liisingumakse 824 824 824 824 824 824 Krediidi 1375 1375 1375 1375 1375 1375 tagasimakse Elektri kulu 100 100 100 100 100 100 Vee kulu 76 76 76 76 76 76
Samas tuleb aktsiiside puhul arvestada sellega, et liiga kõrged maksud soodustavad varimajanduse arengut. Järgmiseks riiki kaitsvaks maksuks on tollimaksud, mis kaitsevad riigi omatoodangut ja turgu. Kõrgemad maksud seatakse importkaupadele, et säilitada eestimaise toodangu konkurentsivõimet. Üks oluline maks on veel mainimata ja selleks on käibemaks. Käibemaks mõjutab rohkem vaesemaid inimesi, kes tarbivad valdava osa oma sissetulekust. Käibemaksu arvestatakse igalt tootelt või teenuselt 18% ulatuses. Käibemaks on ühtlasi peamine Eesti riigieelarve tuluallikas. Teised maksud, nagu maamaks, hasartmändumaks jne moodustavad suhteliselt väikse osa riigi tuludest. Need olid tähtsamad riigi sissetuleku allikad ja nende jaotamine toimub vastavalt aasta eelarvepoliitikale. Kuid mida teha siis, kui majandus on nii öelda ülekuumenenud? Selle põhjuseks on liigne nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsiooni ja toodandu kiire kasvu. Kõrge inflatsioon
3.1. Liikmesriikide vahelised kaubaveoteenused Liikmesriikide vahelise kaubaveoteenuse all mõeldakse kaubaveoteenust, mis algab ühes liikmesriigis ja lõpeb teises liikmesriigis. Liikmesriikide vahelised kaubaveoteenused maksustatakse põhireegli kohasel riigis, kust algas veoteenus. Samas, kui liikmesriikide vahelise kaubaveoteenuse ostja või sellise kaubaveoteenuse korraldamise teenuse ostja kasutab ostmisel mingis liikmesriigis antud ja momendil kehtivat maksukohustuslase numbrit, tuleb teenuselt käibemaksu maksta selles liikmesriigis, mille maksukohustuslase numbrit ostja kasutas. Näiteks maksustatakse mainitud teenused Eestis, kui ostja kasutab teenuse ostmisel Eestis antud maksukohustuslase numbrit. Kuna kaubaveoteenuse või sellise veo korraldamist soovivad ostjad võivad kasutada neile eri liikmesriikides antud maksukohustuslase numbrit, võivad ka eriteenused eraldi olla maksustatavad eri liikmesriikides. 3.1.1
Teised b-webid organiseeruvad ise. Turg ja selle dünaamika defineerivad toodete ja teenuste väärtuse ja hinna. Mõned b-webid keskenduvad kõrgele väärtusintegratsioonile, mis tähendab, et nad korraldavad spetsiifilise toote või teenuse pakkumise tootmist (nt autod, arvutid, konsultatsiooniteenused) integreerides väärtuspakkumisi mitmetest allikatest. Väärtust võib defineerida kasuna, mida kasutaja saab tootelt või teenuselt. Teised b-webid keskenduvad valikule (madal väärtusintegratsioon); see tähendab terve hulga valikute tegemist ühe integreeritud lahenduse asemel. Majanduslik kontroll ja väärtusintegratsioon defineerivad b-webi viie põhitüübi peamised iseloomulikud jooned: agoraa, agregatsioon, väärtusahel, liit ja kommertsteenuste võrk (Joonis 1). Joonis 1. B-webi tüpoloogia Iseorganiseeruv Agoraa Liit
kauba soetamiselt, millelt tuleb käibemaksu arvestada Eesti käibemaksuseaduse alusel. Samas peab FIE arvestama sellega, et kui ta kasutab kaupa või teenust nii ettevõtluse maksustatava käibe tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, siis võib ta maha arvata ainult ettevõtluses maksustatava käibega seotud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu. Sisendkäibemaksu saab maha arvata ainult kaubalt või teenuselt, mis on soetatud perioodil, millal FIE on käibemaksukohustuslasena registreeritud. Sisendkäibemaksu ei ole õigus maha arvata, kui soetatud kaupa või teenust kasutatakse maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Kui FIE poolt tehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, võib kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses ja ka sisendkäibemaksu ettevõtlusega seotud ulatuses.
Kui panka toodi kulda kullakangide või välisvaluutana, siis pank vermis sellest pangaraha, mida kaupmehed koheselt aktsepteerisid. See tähendas, et kaubatehingut tehes ei pidanud enam kulda kaaluma ja hindama selle väärtust, vaid sai maksta müntidega, millel see oli juba kindlaks määratud. Valuutavahetuspangale tähendas see, et neil ei olnud kunagi vaja omakapitali kliendile antava pangaraha väärtus oli võrdne sellega, mis panka toodi. Loomulikult arvestati teenuselt ka väike tasu. Algusajal töötasid valuutavahetuspankadena näiteks Hamburgi Pank ja Amsterdami Pank. Kuigi seda tüüpi pangad olid omal ajal väga tähtsad, lõpetas enamik neist tegevuse 19. sajandi teiseks pooleks. Deposiitpangad jätkasid ja arendasid edasi seda, millega tegelesid kullassepad. Selle asemel, et kulla hoiustamise eest tasu küsida, maksid deposiitpangad hoiustajatele intresse.
tekkimisel Eestis tehingule käibemaksu siinses määras. Kui tehingu käive ei teki Eestis, on see üldjuhul siin maksustatud 0% määraga. Samas, kui tehingu käive ei teki Eestis, tekib ta üldjuhul mõnes teises riigis, mistõttu võib kerkida vajadus jõuda selgusele teises riigis kehtivates maksumäärades ja muudes käibemaksureeglites. Käibe tekkimisel teises riigis on kaks varianti: 1) rakendatakse pöördmaksustamist; Teises riigis asuv ostja arvestab saadud kaubalt või teenuselt käibemaksu enda riigis ise ning Eestis asuval müüjal sellega seoses mingeid kohustusi ei teki. 2) pöördmaksustamine ei rakendu. Sellisel juhul peab Eesti müüja selgitama, kas tal tekib kohustus registreeruda ennast käibemaksukohuslasena riigis, kuhu kaup või teenus tarniti ja vastavalt käituma. 16 Siinkohal olgu öeldud, et Eestis rakendatav üldine pöördmaksustamise kohustus Eesti
pakutakse õiget kaupa õige hinnaga õigel ajal õiges kohas ja õiges koguses. Kõike seda peab aga tegema Eesti seaduste, majanduse ja konkurentsi piires. Just sellega turundus tegelebki. Enne oma tootest rääkimist peate aru saama oma klientidest ja nende vajadustest ning edukalt võistlema nende tähelepanu saavutamise eest. Tänapäeva turumajandussüsteemis on äärmiselt tähtis aru saada, et kõigepealt peate kindlaks tegema, mida teie kliendid ja tarbijad teie kaubalt või teenuselt ootavad. Klientide soovide kindlakstegemine toimub enne tootmise alustamist. Enam pole kasulik toota mingit kaupa ja oletada, et just seda inimesed vajavadki. Erimärkus teravilja, piima või muid kaupu tootvatele talunikele: Teravilja või piima tootva taluniku jaoks on turundus teistsugune kui talunikule, kes kasvatab näiteks puu- või juurvilja ja müüb seda otse turul. Teravilja ja piima tootvale talunikule võib turundus tähendada lihtsalt seda, et toodang peab
- Sekretariaat - juhivad organisatsiooni igapäevast tööd, nt ÜRO; ELis Euroopa Komisjon pmst ● Juriidilised organid Otsustamise raamistik (Cox ja Jacobson (Paul F. Diehl; The Politics of International Organizations, 1989; The Politics of Global Governance, 2005) ● Funktsioonid - foorum - teenus - reeglina vaja rohkem ressursse, suuremat administratiivorganit ● Reeglid ja protseduurid ● Ajalooline areng - muutused - võivad minna teenuselt tegutsejaks üle Otsustamise liigitus (Cox ja Jacobson) ● Esindusotsused - vastuvõtmise otsused ● Sümboolsed otsused - ei ole sisulist tagajärge, tehakse mingi meelsuse kindlakstegemiseks; mingid deklratsioonid, et saada toetust ● Piiride (boundary) otsused - millised on organisatsioonide suhted teiste organisatsioonidega; vahepeal on kattumusi organisatsioonidel, nt globaalsel ja regionaalsel organisatsioonil
200 000 eurot. Nimetatud suuruses käibe tekkimisele järgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast erikorda ei rakendata. Maksustatava käibe piirmäära arvestamisel ei võeta arvesse põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku kaubana võõrandamist. (KMS § 44 lg 9) Erikorra rakendamise lõppemise järgselt arvestab maksukohustuslane erikorra rakendamise perioodil lähetatud ja kättesaadavaks tehtud kaubalt ja osutatud teenuselt käibemaksu ning soetatud kauba ja saadud teenuse sisendkäibemaksu käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Enne erikorra rakendamist toimunud käibe ning soetatud kauba ja saadud teenuse sisendkäibemaksu arvestamisele kohaldatakse käibemaksuarvestuse üldkorda. (KMS § 44 lg 10) 26
väljastanud ambitsioonika toimega dokumendi kas klient saab selle veodokumendi alusel esitada nõudeid tegelikule vedajale? enamus ookeanikonossemente, olles tunnistuseks vedaja ja kliendi vahelisest lepingust, teevad viite sple kui agendile kas ta täitis mõne osa veoteenusest oma töötajatega? mõnikord on oluline teada, kas osa veoteenusest tehti teise vedaja poolt alltöövõtuna kas ta sai komisjonitasu teenuselt või teenis ostu ja müügihinna vahelt? väga harva võtab sp tellijalt komisjoni, enamasti soovivad kliendid täissummat mõni hageja väidab, et "spread" on printsipaalina tegutsemise kindlaks tunnuseks, sest vastasel juhul peetaks ta printsipaali salaja kasu saades kas eelnevaid tehinguid poolte vahel oli? olulisim asjaolu, kohus ei võta arvesse kogenud kliendi kaebust, et talle ei seletatud mingi dokumendi olulisust
globaalsed rahvusvaheliste turgude kasv, iseseisvate riikide mõju vähenemine lokaalsed · arengumaades konflikt identiteedi ja uudsuse vahel · etniliste, religioossete ja sotsiaalsete struktuuride õiguste tunnustamine sotsiaalkeskkondlikud * avalik sotsiaalkultuuriline ja keskkonnateadlikkus kasvab 58 * meedia kõrgem huvi ülemaailmsete probleemide vastu * hariduse tõus elu ja töökeskkonnad · kasvav linnastumine · muutused majanduses teenuselt ainulaadsele kogemusele vähem aega mis tähendab et pikemate reiside asemel tehakse mitu lühikest ja mitu korda aastas turustamine elektroonilise tehnoloogia kasutamine turunduses 98. Eesti Turismiseadus (www . riigiteataja . ee ) Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab üldised nõuded turismiteenuse pakkumisele ja osutamisele ning turismiinfokeskusele, samuti vastutuse käesoleva