nagu praegu, ohtu ja keele püsima jäämisele tuleb pöörata suuremat tähelepanu kui varem. Firmade nimed võiksid siiski jääda eestikeelseteks, välja arvatud juhtudel, kui ettevõte on tõesti rahvusvaheline. Siis teavad inimesed, millega firma tegeleb ja kes on selle taga. Riik peaks koolitama haritud õpetajaid, kes õpetavad venelastele koolides eesti keelt. Võiks olla rohkem odavaid eesti keele kursuseid täiskasvanutele, kes eesti keelt veel ei oska. Teenindusasutuste töötajad, politseinikud ja päästetöötajad peaksid saama kvaliteetset keeleõpet. Need ideed on teostatavad vaid juhul, kui muukeelsetel elanikel on ise soov eesti keelt õppida. Mul on veel üks põhjus, miks eesti keelt peaks kaitsma. Meil on vabadus seda teha. Mõeldes ennast Nõukogude Liidu kodanikuks, kui eneseväljendusvõimalused olid palju nigelamad, tuleb selgelt välja, et praegusel ajal on eesti keele kaitsmiseks kõige suurem vabadus
elutsükliränne (vanurite tagasipöördumine maale); tööga seotud ränne. Rahvastikumuutustega seotud probleemid. Madal rahvastikutihedus (teenuste kättesaadavus ebapiisav, ebakõlad töö pakkumise ja nõudluse vahel, töökohad asuvad kaugel); haja-asustus (teede korrashoiu kulud kõrged, teenused kallid, piiriäärsete alade jugeolekuprobleemid); rahvastikuvähenemine (teenuste maksumuse tõus, teenuste kättesaadavuse halvenemine teenindusasutuste sulgemise tõttu, väljasurevad külad); vananemine (vaja teistsuguseid teenuseid (tervishoid, transport, hoolekanne)); tühjad eluruumid (suvekodud, tulude kasv allesjäänud elanikele nn karpmajades); tühjenev asustus (hooldamata maastikud, võsastumine, lagunevad hooned, ääremaastumine jms). MAA-ASUSTUS (L13) Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused. 1. Elukülad- kõige levinum asulatüüp; teenindusasutused enamasti puuduvad; põllumajanduses
mis tõstab teenindajate motiveeritust ja see läbi ka kasvab teeninduse kvaliteet. Teenindaja ise peab ka tahtma teenindada ja leidma, et iga klient on erinev ning konkreetse ettevõtte jaoks oluline. 11 KOKKUVÕTE Eesti teenindus on osaliselt positiivne ja ka negatiivne. Üldjoontes teenindus Eestis on arenemas paremuse poole. Teenindusele üheks heaks lisaväärtuseks on pidevad teenindusalased uuringud ja klientide tagasiside. Lisaks teenindusasutuste hea füüsiline keskkond ja teenindajate hea ning eeskujulik väljanägemine. Siiski võiks kohata rohkem meesteenindajaid ja ettevõtted võiksid rohkem motiveerida oma töötajaid, et teenindus paraneks veelgi. Autor leidis ka negatiivseid külgi, milleks üldjuhul oli teenindajate negatiivne suhtumine ja ka klientide kriitiline arvamus. Kliendid soovivad alati head teenindust, kuid teenindust peaks hindama selle kättasaadavuse, selle olemuse ja ettevõtte sihi järgi.
Madal rahvastikutihedus: teenuste kättesaadavus ebapiisav; ebakõlad töö pakkumise ja nõudluse vahel (töökohad vs oskused-kogemused); töökohad asuvad kaugel; „pruudiprobleemid“ Haja-asustus: teede korrashoiu kulud kõrged, teenused kallid; piiriäärsete alade julgeolekuprobleemid Rahvastikuvähenemine Teenuste maksumuse tõus (põhikooli jaoks tarvilik ca 1300 in.); teenuste kättesaadavuse halvenemine teenindusasutuste sulgemise tõttu; väljasurevad külad Vananemine: vaja teistsuguseid teenuseid (tervishoid, transport, „Mutiklubid“, hoolekanne Tühjad eluruumid: suvekodud; kulude kasv allesjäänud elanikele nn karpmajades Tühjenev asustus: hooldamata maastikud, võsastumine, lagunevad hooned, ääremaastumine jms MAA-ASUSTUS (L10) Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused Elukülad Majandusasulad Sotsiaalasulad Põllumajanduskeskused
kiirus, hind. Lisaväärtust tootvad teenused muudavad tarbija elu kergemaks ja aitavad sooritada konkreetseid professionaalseid toiminguid. Need teenused võib jaotada nelja kategooriasse: infotugi, probleemide lahendamine, müügitugi, operatiivne tehniline teenindamine. Teenuseid osutatakse ja tarbitakse sageli tarbija juuresolekul. Väärtuse varumise võimalus praktiliselt puudub. Seetõttu peab haiglate, restoranide ja muude teenindusasutuste võimsus olema küllaltki paindlik, et tulla toime muutliku nõudlusega. Lisaks sisaldavad mitmed teenused (juriidilised, meditsiinilised) professionaalseid ja intellektuaalseid arvamusi, mida ei ole lihtne standardiseerida. Seetõttu on raske hinnata kulusid ja mõõta tootlikkust. 4. ASUKOHA VALIMINE Asukoha määramise probleemidega puutuvad organisatsioonid kokku mitmel põhjusel. Pangad, kiirtoiduasutused, kaubahallid ja jaemüügiga tegelevad firmad näevad asukoha
Suhtelise vaesuse määr on väiksem suuremates linnades ja ümbruses, selge lõuna- ja ida-Eesti vöönd, kus suhteline vaesus on 25-40%. Teenuste kättesaadavuse halvenemist mõjutavad tegurid maakohtades · Rahvastikuvähenemine + · madal asustustihedus + · ebaratsionaalne keskuste võrk + · tehnoloogilised ja ühiskondlikud arengud + · pendelränne ühiskonna suhteline vaesus + · ,,parempoolne" poliitika teenindusasutuste sulgemine MAAPIIRKONDADE ARENG (L12) Maakohtade kumulatiivne allakäiguspiraal: mehhanism Töökohtade vähenemine Väljaränne ja mitte tagasi pöördumine Vananev vanus-koosseis Vähenev sündide arv Rahvastiku vähenemine Teenindus-asutuste klientide vähenemine LISAKS: PÕLLUMAJANDUS (Loe: Maaelu Arengu Aruanne, https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3726/maaelu_aren gu_aruanne_2011final.pdf?sequence=1&isAllowed=y)
täitmine toidumüügi sanitaarnormide osas. Samas oldi mõnede asjatundjate sõnul Eestis normide kehtestamisega isegi rangemad, kui seda Euroopas ja eriti Euroopa lõunariikides nõuti. Eriti said sanitaarnormid probleemiks Eesti maapiirkondadele ja puudutasid väiksemaid asulaid ning vaesemaid toitlustuskohti, näiteks koolisööklaid. (Kaubandus tänapäeval, s.a.) Tihenevas konkurentsis ellujäämise peamiseks eelduseks tundub olevat kaubandus- ja teenindusasutuste kuulumine suurematesse kontsernidesse, kellel on odavam sisse osta suuremat kogust kaupa ja toorainet, samuti kasutada rohkem raha investeeringuteks ning kaasaegseteks tehnilisteks lahendusteks ja oskusteabeks. Suurkauplejate pealetungi üle on kurtnud ka väiketootjad, kelle väikesehulgalist ja ebaühtlasema kvaliteediga toodangut suurkaupmehed müüa ei taha. (Kaubandus tänapäeval, s.a.) 9 4 SUURENEV TARBIMISVABADUS
Arenguga kaasnes võimalus määrata ja asetada kaardile kihte, luues koha interaktiivsuse. Tänapäeva GIS'i võimalused on arenenud tunduvalt kaugemale kui "arvuti" kartograafia. Kõige lihtsamal tasemel, võib GIS'i pidada võrdseks kaardiga. Mitte ainult paberkaartide tootmine on muutunud lihtsamaks ja efektiivsemaks, vaid on lisandunud uued võimalused digitaalandmete analüüsimiseks ja töötlemiseks. GIS'i on arenguga on laienenud tema kasutusalad. Näiteks kasutatakse GIS'i uute teenindusasutuste parimate asukohtade kindlaks määramisel. Selle tehnoloogia aluseks on geograafia see tähendab, et osa andmeid on kohakoordinaadid - andmed on seotud Maaga. Nende andmetega on tavaliselt koos ruuminähtuste omadused. Omistatud andmed tavaliselt defineerivad lisainformatsiooni, mida saab siduda koha andmetega. Selle näiteks võib tuua koolid. Kooli tegelik asukoht kuulub kohaandmete hulka; lisateave nagu kooli nimi (põhi- või keskkool), kooli suurus on omistatud andmed. Nende
Kuigi tavaliselt peetakse töö- ja pereelu ühitamist töötaja eraasjaks või perekonna siseasjaks, on tegemist hoopis laiemat käsitlemist vajavate probleemidega. Lahendusi töö- ja pereelu ühitamiseks tuleks otsida kolmel tasandil: 1. Riigi- ja omavalitsuse tasand, s.o. seadusandlus, laste päevahoolduse ja vanurite hoolduse korraldamine, nooremas koolieas laste järelevalve ja huviringid, teenindusasutuste lahtioleku ajad; 2. Organisatsioonitasand, s.o. kõik konkreetse töökoha või asutusega seonduv. Näiteks töölepingu vorm, tööaeg ja puhkuse aeg, võimalus vajadusel vabu päevi võtta või ajutiselt kodus töötada; 3. Perekonnatasand, s.o. koduste kohustuste ja kodutööde jaotamine pereliikmete vahel. 4 2.2 Sõnavabadus
. •Teenus ei ole asi vaid tegevus. •Teenuse tootmine ja tarbimine toimub tihti üheaegselt s.t. teenuseid osutatakse ja tarbitakse sageli tarbija juuresolekul (juuksur) •Teenindusettevõtetes võib olla ühendatud nii teenuse osutamine kui toote valmistamine, kuid toote valmistamise protsess on tagaplaanil ja tavaliselt klient seda ei näe (kaupluse sooja toidu lett) •Muutliku nõudlusega toimetulekuks peab teenindusasutuste võimsus olema küllalt paindlik (hooajalisus) •Vastuoluline toote määratlus (õppeteenus, arvutiprogramm ?) Põhi- ehk baasteenuseid saab tarbija koos tootega (näiteks soovitud ajal toote kättetoimetamine •Lisaväärtust tootvad teenused muudavad kergemaks tarbija elu, aitavad sooritada konkreetseid professionaalseid funktsioone. •infotugi •probleemide lahendamine (kasutajatugi) •müügitugi (konsultatsioon) •operatiivne tehniline teenindamine
TURISM Turism ei ole ainult arenev ettevõtlusala, vaid see mõjutab olulisel määral ka erinevate sihtkohtade ja piirkondade globaalset kuvandit. Eesti ja Soome vahelise turismi arendamine on tähtis kahe maa paremaks omavaheliseks integreerumiseks. Aastas külastab Eestit umbes 4 miljonit turisti, põhiosa neist tuleb Soomest, viibides siin küll vaid lühikest aega. Hommikune (öine) sõit Helsingist Tallinna, õhtune (öine) sõit Tallinnast Helsingisse. Vahepeale jääb kaupluste ja teenindusasutuste külastamine. Paariks päevaks Eestisse tulnud turistid jõuavad ka teatrisse ning Tallinnast kaugemale. Järjest kasvab ka Rootsist ja Saksamaalt tulevate turistide arv. Eesti majutusettevõtetes peatus 2012. aastal 2,8 miljonit sise- ja välisturisti, mida oli 4% enam kui aasta varem. 2011. aastaga võrreldes oli välisturiste 4% ja siseturiste 5% rohkem. Välisturistid moodustasid sarnaselt eelmistele aastatele kaks kolmandikku turistide koguarvust
aastane juudi nooruk otsustanud sakslastele kätte maksta. Ta ostis revolvri, läks Saksa saatkonda ja tulistas kaks korda teist sekretäri Ernst von Rothi, kes suri saadud haavadesse. Saksamaal vallandus hüsteeriline juudivastane kampaania. Kogu riigis algasid massilised pogrommid. Ametlikel andmetel 96 tapeti öö jooksul 91 juuti, tegelikult palju rohkem. Paljaksriisutud juudi kaupluste, pankade, büroo- ja teenindusasutuste arv ulatus tuhandeteni. Lisaks kõigile karistas Saksa valitsus kollektiivselt kogu riigi juutkonda rahatrahviga 1 miljardi Saksa marga ulatuses. Saksa riik sai endale tohutu varanduse. Siiski mitte kõik. Pärast sõda leitud gestaapo dokumentidest selgus, et 174 pogrommist osavõtjat oli antud kohtu alla. Mitte mõrvamiste eest, vaid sellepärast, et „patrioodid“ olid osa riisutud kullast ja väärisasjadest oma koju viinud.
annaabi.ee 
