Tee ülesmäge on teekond iseenese juurde (0)

Tee ülesmäge on teekond iseenese juurde
Me teame, kuidas siseneda e-riigi e-asutusse, oma auto tagaistmele, presidendi galaõhtule ja jumal teab kuhu veel. Aga kuidas vaadata iseendasse, seda me ei tea. Oma eluteel sammume üles- ja allamäge. Üles jõudes jõuame ka iseendani.
Igal inimesel on siin elus teekond, mille ta peab läbima. Sellel teel tuleb teha palju otsuseid, mis võivad muuta inimese elukäiku. Eia Uus on oma teoses „Kuu külm kuma “ öelnud, et „ Mingil määral on elu labürint- valid selle tee, pöörad sealt, kõnnid mööda seda, kui äkki tuleb vastu sein. Pead tagasi minema ja teist teed proovima.“ Ühe otsustava valiku olen mina juba teinud. Selleks oli oma tuleviku valimine. Tuleviku valmise all mõtlen ma eriala valikut. Ma olen kindel, et ühe tee selles elu labürindis valisin ma õigesti. Praegustel gümnaasiumi lõpetajate on see otsuse tegemine alles ees. Olen suhelnud paljude oma koolikaaslastega, kes valmistuvad lõpueksamiteks. Nende seast on ainult paar inimest kindlad, mida nad elult tahavad. Sellest järeldan, et oma tuleviku üle otsustamine on üks suuremaid otsuseid inimese elus ja on palju neid, kes valivad valesti. Vale valik viib nende tee seinani , mis sunnib ümber pöörama ja teist teed proovima. Õigesti otsustades on inimene lähemal oma mäetipule.
Maailmas valitsevad massimood, massimeelelahutus, massikaubad ja massiinimene. Oma teekonnal ülesmäkke peame ületama massi, et jõuda iseendani. Tunnen, et ka mina olen see niinimetatud massiinimene. Nimelt otsustatakse tänapäeval inimese üle tema välimuse järgi, sellepärast pingutangi palju selle nimel, mis on teiste arvates hea ja ilus. Minu jaoks on oluliselt tähtis teiste arvamus, kuna meeldides teistele meeldin ma ka endale. Näiteks Balzac'i teoses „ Isa Goriot “ oli peategelaseks vaene üliõpilane Eugene de Rastignac . Eugene läks Pariisi juurat õppima, kuid jättis oma õpingud pooleli , sest tahtis luua sidemeid kõrgseltskonnaga. Rastignac tahtis läbi lüüa, mitte jääda porri. Rikaste hulka pääsemiseks oli tal vaja uusi riideid , selleks küsis ta raha oma niigi vaeselt perekonnalt. Nende uute riietega sulandus ta paremini massi ja tundis ennast hästi. Selle raamatu põhjal võin väita, et juba aastaid tagasi oli inimese välimusel ja riietusel suur roll. Tänapäeval on asi muutunud, aga hullemaks. Näiteks on koolides suurenenud vaimne vägivald. Alles hiljuti võis „ Postimehest“ lugeda, et kolm neiut tegid enesetapukatse. Üheks põhjuseks oligi vaimne vägivald. Arvan, et ainult inimesed, kes on teavad, kes nad sisemiselt on ei vaja teiste tunnustust, et end hästi tunda. Mul on ees veel palju käimata radu ning loodan, et need rajad viivad mind mu mäetipuni.
Sylvia Plath on öelnud, „ Ma ei saa kunagi olla kõik need inimesed, kes ma tahan olla. Võib olla sellepärast ma tahangi olla kõik- et keegi ei saaks mind süüdistada minuks olemises.“ Ma olen sellega täiesti nõus. Ka mina olen seda tundnud . Näiteks olen mitu korda surunud maha oma mõtteid, kuna olen kartnud vasturünnakut. Lihtsam on minna kaasa, kellegi teise mõttega, sest siis ei saa keegi süüdistada mind minuks olemises. Selline tunne valdas mind keskkoolis. Õpetajad surusid meile peale oma mõtteid ja arvamusi. Meie arvamused ja mõtted suruti maha. Kergem oli olla lihtsalt tasa. Nüüd, kus ma käin ülikoolis nõutakse oma mõtteid ja arvamusi, kuid ma kardan . Kardan oma mõtteid avaldada, kuna arvan, et need on valed. Ma arvan, et minu kohta käib Sylvia Plath'i öeldud sõnad. Ma tahan sulanduda massi, sest siis saan ma olla nagu kõik teised. Ma pean oma hirmust üle olema, kuna tegelikult ei ole kellegi mõtted kunagi valed, vaid on lihtsalt erinevad maailmavaated.
Inimese elu on teekond, mille peab läbima. Tekonna lõpus jõuab inimene iseendani. Selleks, et sinna jõuda peab inimene ületama tõkked, mis elu teel ülesmäkke meile seab. Ületades tõkked jõuavad kõik, kes tahavad pärale.