,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist Looming Tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste kumuleerumised, rütmija riimivariatsioonid Kindlal kohal vabavärss Jätkab eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivselt, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga Vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine Kareva luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse Looming Eesti teatrilavadel ,,Mandragora" (Tallinna linnateater, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30. aprillil 2003). Doris Kareva saates "Kukul külas", 6. juuli 2003, 1. osa, 2. osa Luulekogud ,,Päevapildid" (1978) ,,Ööpildid" (1980) ,,Puudutus" (1981) ,,Salateadvus" (1983) ,,Vari ja viiv" (1986) ,,Maailma asemel" (1992) ,,Hingring" (1997) ning valikkogu ,,Armuaeg" ,,Fraktalia" (2000) ,,Aja kuju" (2005) ,,Lõige" (2007) ,,Deka" (2008).
Kaljo Kiisk 1925-2007 Tuntud näitleja ning lavastaja Kaljo Kiisk oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil oli ta eelkõige aga tuntud kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Tema lavastatud olid ka mitmeid Eesti kultusfilmid, nagu "Vallatud kurvid" (1959), "Keskpäevane praam" (1967), "Metskannikesed" (1980), "Nipernaadi" (1983). 2004. aastal oli Kaljo Kiisk esimene kultuuriministeeriumi ning PÖFFi elutööpreemia laureaat
ning muusika nuku- ja telefilmidele. Lisaks on ta kirjutanud sümfoonilist muusikat (sh orkestrisüit „Paunvere“), lastelaule, koorimuusikat, levimuusikat (sh laule ja teoseid kergemuusikaorkestrile) ja kammerteoseid. Tema loomingus leidub lürismi ja huumorit, loodusekujundeid ning karakterpildikesi. Mitmed teosed on pälvinud auhinnalisi kohti loominguvõistlustel. Vinteri tuntuim teos on lastemuusikal „Pipi Pikksukk“ (koos Ülo Raudmäega, 1969), mida on eesti teatrilavadel kõige arvukamalt etendatud. Ainuüksi esiklavastust mängiti Estonias 410 korda. Muusikalist pärit laul „Laul Põhjamaast“ kuulub laulupidude repertuaari kullavaramusse. Samuti on Vinter kirjutanud muusika sellistele kultusfilmidele nagu „Mehed ei nuta“ (1968), „Noor pensionär“ (1972) ja „Siin me oleme“ (1979). Viimasest on populaarseks saanud laul „Majakene mere ääres“. Lisaks on tuntud ka laul „Nõia elu“ telelavastusest „Väike nõid“ (1975).
„Elu tants“ (2013, koostöös J.Roostega) „Olematuse aiad“ (2012) Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991 Ajakirja "Looming" luulepreemiad 1991 ja 1993 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest 2003 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Looming teatrilavadel "Mandragora„ (Tallinna Linnateater, 2003) "Unenäokohvik„ (Rakvere Teater, 2010) Loomingut iseloomustavad sõnad Kirglikkus Isamaalisus Naiselikkus Hingelisus Õrnus Julgus Puudutav Romantilisus Tunded Jõulisus „Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi“ (luulekogust „Päevapildid“ 1978) Kord nädalas üks daam teeb maniküüri. Kord aastas on ta enda vastu aus. Sa elad minus, kuid ei maksa üüri.
· "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) Tunnustused · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991 · Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Kareva looming Eesti teatrilavadel · "Mandragora" (Tallinna Linnateater; lavastaja Jaanus Rohumaa; esietendus 30. aprillil 2003).
loomad 3) maailma loomine 3) tekkelugu 9. 10. Nii Faehlmann kui ka Kreutzwald õppisid Tartu Ülikoolis, mõlemad ka arstiteaduskonnas. 11. Armastuse kolmnurk armastus kolme inimese vahel. 12. Tragöödia kurbmäng, näidend 13. Endla teater avati 1911 draamaga ,,Libahunt" 14. Estonia avati 1906 Vanemuine avati 1906 15. Libahundi saatus teatrilavadel muutus väga edukaks. Libahunt saavutas edu Karl Menningu lavastuses. 16. Eesti teatri sünniaastaks loetakse 1870, mil Vanemuise seltsis etendatakse Lydia Koidula ,,Saaremaa onupoega". 17. Novelli tunnused tihe sündmustik, vähe tegelasi, üks keskne teema, kindel suzeeskeem, AJALINE JÄRGNEVUS a. August Gailit b. Nikolai Gogol c. August Mälk 18. Impressionism 1860.1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod,
Tõnu Oja Tõnu Oja on mulle tuntud kui näitlejana Eesti teatrilavadel ja Tallinna Reaalkooli vilistlasena. Laiemale avalikkusele on tema aga tuntud kui kuulsa Eesti näitlejana. Uurimuse käigus üritan välja selgitada mis mees ta koolis oli, teatris ja reaalelus on. Tõnu Oja sündis 4. juuli 1958. aastal Tallinnas. Esimesed 8 aastat veetis Tõnu tänapäevases Tallinna Inglise Kolledzis. Keskhariduse omandas Oja Tallinna Reaalkoolis. Reaalkoolis käis ta spordiklassis. Keskkooli ajal ta enda väitel ei õppinud üldse, kuna tal oli kindel siht ees
"Vaatuste vahel" (ilmus postuumselt) (1941) "Proua Dalloway" 1925 Virginia Woolfi üks tunnustatumaid romaane. Click to edit Master text styles 1997. aastal võeti "Proua Dalloway" Second level esmakordselt Hollywoodis filmilindile. Third level Rohkem tunnustust pälvis sama raamatu Fourth level ainetel valminud film "Tunnid". Fifth level "Proua Dallowayd" on nähtud ka Eesti teatrilavadel. Raamatu tegevus toimub keset rikka keskklassi mõttetuid argitoimetusi. Click icon to add picture Click icon to add picture "Kõik oli seiskunud. mootorimürin kõlas kui kogu kehas taguv rütmist väljas pulss. Päike kõrvetas erakordselt kuumalt, sest auto oli Mulberry poeakna juurde
Kaljo Kiisk Kaljo Kiisk (3. detsember 1925 Toila vald, Vaivina küla 20. september 2007 Tallinn) oli Eesti näitleja, filmilavastaja ning poliitik. Tuntud näitleja ning lavastaja oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil sai tuntuks kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Samuti on tema lavastatud ka mitmeid Eesti kultusfilmid. Ta oli 18-19aastane poiss, kui sõda kippus tulema otsejoones ta koju, lapsepõlvemaile. Noore kodukaitsja ainus valik sai sel hetkel olla Saksa sõjaväemunder. Kaljo Kiisk võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust
Tori" muusikalises variandis. Osales igavnematus muusikalis ,,Minu veetlev leedi". Julie kehastas Elizat kokku 2717 korda. Samuti esines 20 aastane Julie telelavastuses ,,Tuhkatriinu". 1959. aastal abiellua 24-aastane Julie enda noorpõlvekallima Tony Waltoniga, kes oli kostüümi- ja lavakunstnik. 1962. aastal sündis neile tütar Emma Katherine Walton. 1963 valmis film ,,My Fair Lady" (,,Minu veetlev leedi") (1963), kuhu Julie ei saanud rolli, kuigi oli teatrilavadel mänginud seda kordades, tema asemel valiti näitlejaks Audrey Hepburn. Walt Disney pakkus Juliele peategelase rolli filmis ,,Mary Poppins"(1964). 1965 oli ,,My Fair Lady" nomineeritud igas suuremas Oscari kategoorias, välja arvatud parim naisnäitleja kategoorias selle tõttu, et Julie Andrews oli Mary Poppinsi rolli eest selle kuldkujukese endale saanud. Näitles ,,Mary Poppinsi" kõrvalt ka Arthur Hilleri sõjavastases filmis ,,Emily amerikaniseerumine" ning
preestril riigi tasandil tähtis osa, milleks oli riigiametniku roll. Kreekas jäi preestrite amet aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva, kuid kahjuks/õnneks sellist populaarsust Kreekas need ei leidnud. Selles valdkonnas olid tunda tugevaid Kreeka mõjutusi, näiteks rahvapärastesse naljamängudesse lisati Kreeka eeskujusid. Näitlejate ameteid said vastu võtta ainult mehed. Kreekapärast välisilmet leidus ka teatrilavadel, aga erinevalt Kreeka etendustest puudus Roomas koor ning näitlejate partiid vaheldusid aariatega. Roomas jäid teatrietendused rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme nagu Kreeka draama. Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinevad kangelaseepikal. Roomlased hakkasid ajalugu uurima ja kirja panema kreeklaste eeskujul III saj eKr. Kreeklastest hakkas
• „Maailma asemel" (1992) • „Hingring" (1997) • „Mandragora" (2002) • „Aja kuju" (2005) • „Tähendused" (2007) • „Lõige" (2007) • „Deka" (2008) • „Sa pole üksi" (2011) • „Elutants“ (2013) Koostatud ja tõlgitud luulekogud • "Aastaajad eesti luules" (1999) • "Sina ja mina" (2001) • "Kabir" (2003) • "Väike värsiaasta" (2003) • "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) • "Surmapõletaja" (2006) • "Vaikuse lävel" (2011) Looming Eesti teatrilavadel • „Mandragora“ • Tallinna Linnateater • lavastaja Jaanus Rohumaa • esietendus 30. aprillil 2003 • „Unenäokohvik“ • Rakvere Teater • lavastaja Jaanika Juhanson • esietendus 10. detsmbril 2010 Tunnustused • 2007. aastal tõlgiti tema luulekogumik „Aja kuju“ rootsi keelde Göteborgi raamatumessi jaoks • Eesti oli selle raamatumessi peaesineja • 2007. aasta juunis sai ta Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära“
järv", ,,Giselle", ,,Raimonda", ,,Uinuv kaunitar", ,,Asjatu ettevaatus", ,,Pähklipureja", ,,Romeo ja Julia", ,,Onegin", ,,Kameeliadaam" jpt. Aastatel 2003-2005 töötas Praha Rahvusteatri külalisso-listina ja 2005-2006 Brno Rahvusteatri esitantsijana. 2004. aastal alustas ta koreograa.aõpinguid Peterburis Vaganova Balletiakadeemias. Stanislav Feco on osalenud paljudel rahvusvahelistel ga-lakontsertidel ning tantsinud teatrilavadel kogu maailmas. On saanud erinevaid nimekaid auhindu, sealjuures Rudolf Nurejevi nimelise tantsuauhinna 1993. aastal, Philip Morrise nimelise parima tehhi tantsija auhinna 1999. aas-tal, Pukini fondi balletiauhinna Onegini rolli suurepärase interpreteeringu eest 2000. aastal ja kuldmedali 7. Maailma Balleti Festivalil Ukrainas 2001. aastal. On olnud muu-hulgas selliste kuulsate baleriinide partner nagu Galina Mezentseva, Ljubov Kunakova, anna Ajupova, Natalia
Doris Kareva on olnud ka paljude luulekogude koostaja ja tõlkija · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) Tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Kareva looming Eesti teatrilavadel · "Mandragora" (Tallinna Linnateater; lavastaja Jaanus Rohumaa; esietendus 30. aprillil 2003). (http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva#Elulugu) Näiteid Doris Kareva luuletustest : Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla
tekst on köitev ja mahlakas Kokkuvõtteks Mulle väga meeldis lugeda "Säärast mulki", sest oli tõeliselt huvitav teada saada, kuidas kirjutati näidendeid varem. Lydia Koidula on tegelaskujusid ja sündmusi kirjeldanud värvikalt, nii on neid kerge ette kujutada, kuigi tegevus toimub 19. sajandil. Ka tänapäeval võime ju näha sarnast olukorda, kus tuleb puudu teadmistest ning tihti on käitumise mõjutajaks kasuahnus. Loodan tulevikus näha ka selle teatritüki etendamist Eesti teatrilavadel,sest kahjuks jäi mul nägemata Vanalinnastuudio etendus "Säärane mulk ehk sada tangu" Urmas Lennuki tõlgenduses.. Soovitan lugeda seda raamatut ka kõigil teistel, kes soovivad teada, milliseid näidendeid kirjutati üheksateistkümnendal sajandil, ja saada huvitavat lugemiselamust.
Näidendi tekst on köitev ja mahlakas Kokkuvõtteks Mulle väga meeldis lugeda "Säärast mulki", sest oli tõeliselt huvitav teada saada, kuidas kirjutati näidendeid varem. Lydia Koidula on tegelaskujusid ja sündmusi kirjeldanud värvikalt, nii on neid kerge ette kujutada, kuigi tegevus toimub 19. sajandil. Ka tänapäeval võime ju näha sarnast olukorda, kus tuleb puudu teadmistest ning tihti on käitumise mõjutajaks kasuahnus.Loodan tulevikus näha ka selle teatritüki etendamist Eesti teatrilavadel,sest kahjuks jäi mul nägemata Vanalinnastuudio etendus "Säärane mulk ehk sada tangu" Urmas Lennuki tõlgenduses.. Soovitan lugeda seda raamatut ka kõigil teistel, kes soovivad teada, milliseid näidendeid kirjutati üheksateistkümnendal sajandil, ja saada huvitavat lugemiselamust. Kasutatud kirjandus: Lydia Koidula. Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola. Eesti Riiklik Kirjastus. Tln.,1958.
· "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) 2.1 Tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. · Doris Kareva võitis oma eelviimase luulekoguga ,,Lõige" Apollo 2008. aasta lemmiku tiitli luule kategoorias. Kareva looming Eesti teatrilavadel · "Mandragora" (Tallinna Linnateater; lavastaja Jaanus Rohumaa; esietendus 30. aprillil 2003). · Doris Kareva saates "Kukul külas", 6. juuli 2003, 1. osa, 2. osa 8 Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah
Ita Ever on üks tugevaima karakteriga naine,kelle on endast nii palju edasi anda ja õpetada.Tema elus on mitmeid erinevaid etappe ja seda kõike on omavahel sidunud teater.See teos tuletas meelde,et inimene on kõigeks võimeline ja võimeline seda tegema ka suurepäraselt,kui ta ise seda tõesti kogu hingest soovib ja tahab.Edu aluseks on kirg millegi vastu. Ita Everi biograafia valisin just seetõttu,et minu silmis on ta üks Eestimaa väärtuslikematest aaretest, tõeline grand old lady teatrilavadel, kes peab olema ise lihtsalt nii huvitav karakter,kui ta suudab laval kehastuda kelleks iganes ja teha seda nii suurepäraselt.Tõeline eeskuju selleks,et elada oma elu täiel rinnal ja teha seda nautimuse ja armastusega. Kasutatud kirjandus Kilumets,M. 2006 "Ita Ever.Elu suuruses" Viited: Avalduse kirjutamine Raamat: Kilumets, M. 2006. Ita Ever.Elu suuruses. Tallinn. AS Ajakirjade Kirjastus (lk:124) CV andmed (elukoht,telefoni nr) Inetrnet: EkspressHotline http://www.1182.ee/baas/eraa
tähelepanu. Tuli Medvedenko, kes ei saanud ära minna, kuna ta ei saanud hobust. Sorin oli pahane, sest ta oli väga haige, aga Dorn talle rohtu ei andnud. Sorin alustas uuesti juttu teemal, et ta noorus talle rahuldust ei pakkunud. Dorn uuris Treplevilt Niina kohta. Treplev rääkis, et Niina oli Trigoriniga linna põgenenud, nad olid lapse saanud, aga laps suri ära. Trigorin hülgas ta ning läks oma vana armukese juurde tagasi. Ka teatrilavadel läks Ninal kehvasti. Niina pidas Trepleviga kirjavahetust ning märkis iga kirja alla, et ta on kajakas. Jaamast jõudsid kohale Arkadina, Trigorin ja Šamrajev. Treplev oli vanad probleemid unustanud ning ta ulatas Trigorinile käe. Trigorin teatas, et väga paljud tunnevad Treplevi vastu huvi. Maša ütles isale, et ta Medvenkole hobust annaks, aga isa keeldus. Medvenko otsustas jala koju minna. Hakati lotot mängima, Treplevil polnud tuju ning ta läks jalutama
kinofilm ning eriefektide tohutu hulk nõudis poole rohkem aega kui tavalise mängufilmi puhul. Minu kannatus pandi rängalt proovile ja tihti ootasin ma kolm-neli tundi, et siis lõpuks vaid üht stseeni filmida. Poole võtteajast veetsin ma igat sorti trosside otsas rippudes. Mõnikord liigutati ka tervet lava ühe triki tarvis." Aasta enne ,,Mary Poppins'i" valmimist, valmis film ,,My Fair Lady" (,,Minu veetlev leedi")(1963), kuhu Julie Andrews ei saanud rolli, kuigi oli teatrilavadel mänginud seda kordades, tema asemel valiti näitlejaks Audrey Hepburn. Selle peale rääkis Julie: ,,Mõistan nüüd paremini, miks mind ,,Leedisse" ei valitud. Neile oli vaja nime, mis kindlustaks filmile edu. Audrey Hepburn oli selleks ideaalne variant (ehkki ta ei osanud laulda ja seda tegi tema eest Marnie Nixon I. K.), mina olin tuntud aga ainult kui Broadway näitlejatar. Õnneks tuli ,,Poppins" vahetult pärast seda ja ma ei osanud erilist pettumust tunda
· plakatidel. ka õhtul. · Dekoratsioone ei · Publik oskab olnud. · Kostüümid vastavalt käituda. · Naised ei esinenud. · Palju lava · Kloun, kes hüppas ja dekoratsioone. laulis. · Vaheajad · Teatrilavadel ka · Pileteid ei olnud. naised ja lapsed. W.Shakespeare ,,Romeo ja Julia" Tegelased : Capuletti(Julia perekond) ja Montecchi(Romeo perekond). Mercutio ja Benvolio Romeo sõbrad Tybalt vennapoeg(Capuletti). Vennad Giovanni ja Lorenzo. Süsee : Tegevus toimub Veronas. Capuletti soovib, et Julia abielluks Parisega. Romeo ja Julia armuvad maskiballil. Tybalt tahab Romeoga võidelda. Abiellumisplaanid.
....................... 7 SURM...................................................................................................................... 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 9 2 SISSEJUHATUS Urmas Kibuspuud (1953-1985) elas teatrilavadel küll väga lühidalt, kuid tema täht oli nii ere, et teda peetakse veel praegusel ajalgi üheks olulisimaks Eesti 20. sajandi näitlejaks Theodor Altermanni kõrval. Kuigi Kibuspuu tegi oma karjääri jooksul väga palju mõjukaid ja tõsiseid rolle, on võimalik nüüd Kibuspuu andest aimu saada vaid tema telelavastuste kaudu. Oma lühikese elu jooksul õnnestus Kibuspuul täita osi lisaks tõsistele tükkidele ka laste etendustes, koomilistes rollides ja estraadikavades
Juba tema esimestest katsetustest ilmnes, et Straussi operetid on teist tüüpi, tantsulised, neis on kõige olulisemad tantsud ja esmajärjekorras just viini valsid. Straussi kõige esimene operett, mis rambivalgust nägi, oli ,,Indigo ja nelikümmend röövlit". Selle esietendus toimus 10.veebruaril 1871 Theater an der Wien'is. 1873 järgnes ,,Karneval Roomas" Ent tema kolmas operett ,,Nahkhiir" kujunes hiilgavaimaks leheküljeks viini opereti ajaloos. See on püsinud teatrilavadel tänase päevani välja ning on olnud alati publiku seas armastatud ja populaarne. ,,Nahkhiir" on klassikaline näide tantsulisest operetist. Siin tantsitakse kõikjal, olgu siis tegemist melodramaatilise või puhtkoomilise situatsiooniga. Tantsides väljendatakse nii ülekeevat rõõmu kui teeseldud pisaraid; nii põgusat kohkumust kui naermaajavaid raevupuhanguid. Strauss eelistas kiiretempolist muusikat, aeglasi lüürilise viise esineb tal
Vene Kultuurikeskuse kõrvale. Lev Tolstoid (18281910) nimetatakse vene kirjanduse patriarhiks. Tolstoi loomingu tipuks peetakse romaani ,,Sõda ja rahu" eepilist teost, mis avab XIX sajandi esimese veerandi elu Venemaal, keskendudes nii ajaloosündmustele (1812. aasta Isamaasõda) kui ka tollastele inimsuhetele. Anton Tsehhov (18601904) on eelkõige tuntud kui suurepärane novellimeister, aga ka kui dramaturg. Tsehhovi näidendite lavastused püsivad maailma teatrilavadel tänaseni. Eriti tuntud ja armastatud on tema ,,Kajakas", ,,Kolm õde" ja ,,Kirsiaed", mida ikka ja jälle võtavad oma repertuaari ka Eesti teatrid. XX sajandi suurim lüüriline poeet on Sergei Jessenin (18951925). Oma luuletustes väljendab ta täpselt ja peenelt kõike kaunist ja püha, mis peitub vene inimese hinges. Rahva hulgas oli ta äärmiselt populaarne. Paljud tema luuletused on saanud aluseks tuntud lauludele ja romanssidele. Kunst
jaanuaril. Võrreldes eelmise raamatuga, see nii mastaapset edu ei saavutanud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Sinine_on_sinu_taevas, http://janelakirjutab.blogspot.com/2013/01/mihkel-raud-sinine-on-sinu- taevas.html) Kirjanikukarjääri saavutuste alla võib vast liigitada ka Mihkel Raua kirjutatud näidendi ,,Järgmine Voor" mis sai kuulsaks ka väljaspool Eestit. USAs- Floridas ,,American Monkey" nime all, Venemaal- Moskvas, Permis, Abakanis, Soomes- Oulus... ,,Järgmine Voor" esilinastus teatrilavadel 2012 aasta 18.jaanuaril, Von Krahlis. Näidend põhineb Mihkel Raua enda loodud fantaasial, kogemustel kohtunikuna ja ,,Eesti Otsib Superstaari" saate alusel. Lavastuse sisu on järgnev: kohtunike ette ilmub oma lauluoskusi esitlema ebastabiilne noormees, kes ei lepi läbikukkumisega (teise vooru mitte pääsemisega) ja hakkab relvaga ähvardama, pannes kohtunikke oma pilli järgi tantsima. Osatäitjateks olid Taavi Eelma, Mari Abel, Juhan Ulfsak ja Mart Koldits. 12
annaabi.ee 
