Adam von Hoort Itaalia Mitmekülgsus (mütoloogia, portreed, altarimaalid, allegoorilised) Anthonis van Dyck (22. märts 1599 Antwerpen 9. detsember 1641 London) Flaami maalikunstnik Tuntakse peamiselt portretistina Jakob Jordaens Tegemist on Flandria maalikunsti rahvaliku suunaga Rahvalikus suunas kujutati lihtrahvast kõrtsis kaklemas ja logelemas Kiriklikule kunsti suunale iseloomulikult on näha suurt teatraalsust ja palju emotsiooni, kuid temaatika on vastupidine Poosid on liikuvad, kuid veidi ülepakutud ,,Oakuningas" Jakob Jordaens Kasutatud kirjandus https://en.wikipedia.org/wiki/Jacob_Jordaen s#Subjects http://www.jacobjordaens.org/ https://upload.wikimedia.org/wikipedia/co mmons/2/20/Anthonis_van_Dyck_044. jpg https://upload.wikimedia.org/wikipedia/com mons/1/13/ Anthonyvandyckselfportrait.jpeg Kunsti õpik
Davidi varasem ega hilisem maal. · Napoleon I ja Josephine´i kroonimine Pariisi Notre Dame´i katedraalis 2. dets. 1804. a. David oli Napoleoni ustav toetaja. See maal oli Davidi kõige grandioossem töö. Ta kavandas imperaatoripaari kostüümid ja kõik tseremooniaga seotud detailid. Teos kujutab hetke, mil Napoleon asetab krooni pähe tema ees põlvitavale Josephine'ile. Samas on see maal kui grupiportree. Kõik olulisemad tegelased on kujutatud suhteliselt loomutruult, kuid samas on ka teatraalsust: tolleks hetkeks juba 40-aastane Josephine on kui noor ja kaunis tütarlaps, lühike Napoleon aga seisab poodiumil ja kõrgub üle teiste. · "Madame Recamieri portree" 1800 "Madame Recamier" (1800) sai selliseks tööks, mida on edaspidi korduvalt jäljendatud: õhulises heledas kleidis daam toetub kanapeele, ümberringi on aga tühjus, mis peab veelgi rõhutama kujutatava suursugusust. · Napoleon Maalis hulgaliselt maale Napoleonist. Teie poolt vaadatud Vasakul pool on Davidi esimene
Agnolo Bronzino pilt "Armastuse allegooria" ehk "Allegooria Venuse ja Cupidoga" kirjeldab magusa maneerlikkusega verepilastuslikku kirge Venuse ja tema poja Cupido vahel. Venuse abikaasa, vihase pilguga Vulcanus jääb kõrvaltegelaseks, kelle muskliline käsivars ei suuda peatada armastajate külgetõmmet ega nende ihalevat suudlust. Hirmuäratavalt ei mõju ka õudusest karjuv deemonlik kuju Cupido tiibade varjus. Teatraalsust lisavad mitmed sümbolid. Nool Venuse käes tähendab südame läbistamist armastusega. Roos on tundelise armastuse sümbol. Mesikärg tüdruku käes näitab armastuse magusust. Tuvi, nii Venuse kui Cupido tunnusmärk , märgib ilmalikku iha. Õun vihjab õnnejoovastusele ja seksuaalsusele. Vastukaaluks kirgastele värvitoonidele ja ilutsevatele poosidele, jäävad silma maas lebavad aukus silmadega maskid. Maskide tühi pilk on suunatud otse armunud paarikesele. Kunstlikkus
„Temas oli palju omadusi, millega ma üldse ei „Kuigi Alender oli silmapaistev rockmuusik, oli püüdnudki võistelda, vaid ainult vaatasin temas siiski täiesti olemas lüürilisem ja hellem hämmastusega pealt. Üheks selliseks oli see, et pool. Looja ja ka inimesena olid temas need Urmas oli fantastiline koristaja kodus. Tema üks kaks poolt olemas. Ta võis olla tõeline rockmuusik, mis tähendab teatraalsust ja lemmikhobisid oli tolmulapiga mööda tube ringi poosetamist, teravusi ja efekte, raevukust ja käia ja kogu korter ära koristada. vägivaldsust käitumises. Teine pool oli ka olemas, seda rohkem kunstis, kitarri saatel. See Teine kirg oli tal muusika lindistamine. Tema väljendus ka lähedastest inimestest hoolimises. lindikollektsioon oli väga suur
1599-1660 · suurim realist · tõetruu · ,,Vulcanuse sepikoda." - kaasaegsed inimtüübid ja olmestseenid · Kuningas Felipe IV õuemaalija 30 maali kuningast · ,,Õuedaamid." · ,,Innocentius X portree." · ,,Breda alistamine." BARTOLOME ESTEBAN MURILLO 1618-1682 · Eriti hinnatud on reaalsed zanripildid tänavapoistest · ,,Noor kerjus." · Usutemaatilistes palju teatraalsust ja ilutsemist · ,,Madonna ja laps." Barokkmaal HOLLANDI Tellijaks kodanlus maalide eesmärk! · kodu kaunistamiseks · ümbritsevad esemed, Hollandi loodus ja enda elu "Väikesed hollandlased" maalid väikesemõõdulised uued maaliliigid · olustik · maastik · meremaal · linnavaated · loomamaal · natüürmort surnud elu (e.k
liigutustes ja poosides maalile ainult plussiks. Agnolo Bronzino pilt "Armastuse allegooria" ehk "Allegooria Venuse ja Cupidoga" kirjeldab magusa maneerlikkusega verepilastuslikku kirge Venuse ja tema poja Cupido vahel. Venuse abikaasa, vihase pilguga Vulcanus jääb kõrvaltegelaseks, kelle muskliline käsivars ei suuda peatada armastajate külgetõmmet ega nende ihalevat suudlust. Hirmuäratavalt ei mõju ka õudusest karjuv deemonlik kuju Cupido tiibade varjus. Teatraalsust lisavad mitmed sümbolid. Nool Venuse käes tähendab südame läbistamist armastusega, nool kusjuures on poja eest varjatud. Roos on tundelise armastuse sümbol. Mesikärg tüdruku käes näitab armastuse magusust (tüdruku käed on vahetuses nii, et ta pakub tegelikult pahema ,,halva" käega mett ja parema ,,hea" käega looma). Tuvi, nii Venuse kui Cupido atribuut, märgib ilmalikku iha (sellele astub cupido maalil peale). Õun vihjab õnnejoovastusele ja seksuaalsusele
ja dramaatiline. Pehmes loos on samad keele- ja stiilisoovitused, aga rangemad: kirjutada lihtsalt: konkreetsed verbid, aeg ja kohtad, nimed; vältida võõrsõnu, abstraktseid sõnu, kantseleikeelt; sobib kõne- ja argikeelsus, eriti dialoogides; ei tohi sisse tuua hoiakusõnu, vaid hoiak peab tekkima kaudselt sündmustest; pehmetes uudistes on rohkem isikupäralikku kirjutamist, kuid vältida tuleks slängi, teatraalsust, haruldasi sõnu jne; vältida pikka ja hõredat lobisemist. Tekst peab olema tihe; valida õige toon: kerge, aga samas mitte ametlik.
Hambaasendajate kinnitamine traadiga. Uus haavaravi aine varem palsam, temal uus palsam (munakollane, tärpentiin, roosiõli). Ravil head tulemused. Paracelsus saksa arst, filosoof, looduseuurija. Tänapäevani tuntud meetodid. Eelkõige farmaatsias. Nimi Celsuse järgi. Viini ülikoolis 1517 lõpetas. Edasi Feraara ülikoolis. Humoraalpatoloogia 4 mahla õpetus. 1527 õppejõud, linnaarst. Loenguseeria ,,Intimatio" kritiseerib eelnevate aegade teadlasi. Armastas teatraalsust. Eesmärk reformida meditsiini õpetust. Visati välja ülikoolist. Loengutes teemal haavad, haavandid, kasvajad. Loengud emakeeles. Teosed saksakeelsed. 1517 Lutheri reformid. ,,Haiglaraamat" Nürnbergis keelati, liikus Sveitsi, seal 4 osaline raamat ,,Opus Paramirum" tema eluajal ei ilmunud. J.Bruno hukkus tuleriidal, mainis tuleriidal Paracelsust. Keemias mainiti Paracelsust. Vastuolus humoraalpatoloogiaga. Uskus taimedesse. Taime asemel
Siiski polnud need kuivalt mõistuslikud, vaid kantudvaimsest kirest, väärtustades sisemist sõltumatust ja rasketes olukordades iseendaks jäämist. Tema lavastustes võis tunda vaimset vabadust, ideoloogilist vastasseisu. Ta moodustas tihti oma lavastustele sõnatu raami. Teda võib pidada Vanemuise uuenduste jätkajaks Tallinnas, kuid seda mitte täielikult. Sarnasus Tartu uuendajatega seisnes selles, et ka tema viljeles rohkem näitemängu, teatraalsust. Tähtis oli näitleja töö ja vihje, et tegemist on teatriga, mitte realismiga. Erinevus seisnes aga selles, et näiteks lavastuses ,,Roomeo ja Julia" lähtuti tekstist, mis moodustas raami, mis mängu käigus omaks tehti. Mikiver ei tunnistanud Tartus mängitavat ,,raevu ja võimetuse emotsiooni". Tema lavastused toetusid mingem intellektile. Ta ei püüdnud tartlaste kombel vabastavasse ,,lapsemängu" või müüti põgeneda. Tema lavastused olid
Kirjanduse tõlgendajad olid teatrile väga tähtsad isikud. Oluline oli lavastada õigesti, omaloomingut ei olnud lubatud rakendada. Tuli osata näidata tegelikkust tema arenemises. Stanislavski näitlemismeetodist sai dogma ainuvõimalik variant. Hakati tõlgendama üsnagi kitsalt ja lihtsustavalt ja mitte alati üheselt. Nõue olla laval nagu päriselus. Stanislavski stambid ja stereotüübid olid aga vastuolus esimese nõudega. Tõrjuti ja umbusaldati psühhologismi ja teatraalsust. Tüüpilisuse nõue viis must-valgete skeemideni. Isegi kui roll oli jama, pidi näitleja sellega siiski lavale astuma. Kontakt modernismiga sula-ajastu lõpul, samuti post-modernismiga. 70ndatel stabiilne olekuaeg, 80nendatel samuti stabiilne, vaatamata imelikele suhtumistele, suvalisele tsensuurile jne. 2. Mille poolest erineb olustikurealism sotsialistlikust realismist? Tooge näiteid olustikurealistlikust teatrist. Olmerealism muutus populaarseks 50nendate II poolel, 60nendatel
Draamas on aeg ja ruum piiratud, sellepärast on näidendid ajaliselt ja ruumilisest keskendunud tegevus toimub ühes kohas ja ajas. Draamas on inimese siseelu kujutamine raskendatud, kuna puudub jutustaja. Tegelane avatakse tavaliselt kõne, käitumise (hääl, miimika, zestid) või ruumi abil. Draama keskendub inimestevahelistele suhetele suhtlemisele ja suhetele, elu teatraalsusele. Suhted tekivad inimeste vahelises dialoogis, elu teatraalsust tuuakse välja erinevate võtetega roll rollis (tegelase esinemine kellegi teisena), teater teatris. Draama on mõeldud teatris esitamiseks teksti piiravad teatri tehnilised ja majanduslikud võimalused. Samuti ajastu eetilised ja esteetilised traditsioonid. Dramaatika ja teater Kuna draamatekste kirjutatakse vähem on hakatud aina rohkem proosat teatri jaoks kohendama. Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlemine näidendiks. See võib olla
ja ta naerdakse välja vanameestega ühes reas. Blebei, kes tahab olla ühes reas aristokraadiga. Nimed võisid olla nt Spaventrum, Scaramuccio, Matamorus (mauride tapja). Francesco Andreini oli üks kuulsamaid kapteneid. Mõni groteskne detail pidi rõhutama tema sõjaväelisust, maski tavaliselt ei kadnud, kuid vahel võis see olla. Noored armunud: eruditast laenati, ilma nendeta ei saanud olla täisväärtuslikku süzeed. Armunute rolli peeti tõsiseks. Need rollid ei nõudnud nii suurt teatraalsust kui teised. Omamoodi oma ajastu ideaaliks naiseideaal kui niisugune. Staatilisus. Põhiline, et oleksid noored nägusad näitlejad, elegantselt riietatud ja meigitud enese eksponeerimine. Mehe nimi võis olla nt: Flavio, Leandro, Horatio. Naise nimi: Angelica, Aurelia, Isabella jne. Tavaliselt vanemate eeskoste all. Naine võis olla vahel noor lesk. Del arte puhul oli tegelaste hulgas kurtisaane haruharva, enamasti ikka korralik tütarlaps
Grupis pretendeerivad hüsteroidid liidrikohale ja kuna nad tajuvad hästi alles küpsevaid meeleolusid, võivad nad olla murrangumomentidel selliste meeleolude esimesteks väljendajateks.Raskuste tekkides aga löövad kõhklema, annavad kergesti ära sõpru ja kaotavad nii oma positsiooni. Selle grupi noorukite seksuaaltung ei ole intensiivne ega tugev, kuid ka selles sfääris kohtab palju teatraalsust. Nende enesehinnang on sageli ebaobjektiivne ja nende oluline eripära seisneb anomaalses väljatõrjumise võimes. Hüsteroidid suudavad ,,unustada" kõik,mida ei soovi mäletada ning on võimelised valetama ilma seda endale teadvustamata.Ka P.Gannuskini arvates iseloomustab hüsteeriliste psühhopaatide gruppi püüd iga hinna eest teiste tähelepanu võita ja ümbritseva ning enda moonutatud tajumine. See autor peab hüsteeriliste grupile lähedalseisvaiks,,patoloogilisi valetajaid"
Variante ja lahendusi veel. Kui püüda tuuma kirjeldada, siis rõhutada mis tuleb värsitehnilisel tasandil välja, totaalne vabadus raudses puuris. Puurilõhkumise motiivi palju, samas ka piiratud ruumis väga uhket ja elegantset mängu. Olemas püsikontandid, ei saa tühistada kõiki väärtusi. Teatud puhkudel paistab teisiti. Kui luuletab vaimuaadlikust, siis selge, et seal on vaimuaadelluse suunas kummardus. Patsifistliku luule komplekt olemas. Kindlasti tasub rõhutada teatraalsust ja teatraalsus tähendab üldisemalt publikutunnetust, väga selge publikutajuga kirjutatud luule. Äkki võimalik tüpoloogia tekitada? Kolm võimalust, kuidas Üdi kirjutab, ka neljas, aga see on segajuhtumid. 1. Üdilikkuse tuum: iroonia, mäng, enesetühistamine 2. Lorilaululisem. Narratiiv tuleb sisse. 3. Tähendamissõnad - tekstid kus võiks tunduda, et ahel päris samamoodi ei toimu, meile öeldakse mitte. Oleks sõnumiluule. Ei pruugi aru saada, mis see sõnum on
annaabi.ee 
