polegi erilist valikut. Eesti keeles on püütud varem kasutada mitteteadvuse mõistet, kuid see on eesti keelele võõras. Teadvustamatus vastena on kõik see, millest inimene teadlik ei ole ja peaks olema igati sobilik. Freudi arvates on kahte liiki teadvustamatust: selline, mis on võimeline teadvusesse jõudma ja selline teadvusest väljatõrjutud teadmine, mis iseenesest ja lihtsalt niisama pole võimeline teadvusesse jõudma. Kuna Freud rõhutas teadvustamatu mõistega just seda teist teadvustamatuse liiki, siis peaks ka "-us" liitega kaasnev tähendus, "see, mida pole võimalik teadvustada", olema igati sobilik. Psühhoseksuaalse arengu faasid Iga staadium esitab uue vajaduse, millega vaimsed struktuurid peavad tegelema. Lahendamata konfliktid kuskil staadiumis võivad inimesega terve elu kaasas käia 1. Oraalne faas 4.Latentsiperiood 2. Anaalne faas 5.Genitaalne faas 3. Falliline faas
4) ennustavad suurt hulka in vahelisi erinevusi 5) elu jooksul suht stabiilsed Hea psühhomeetriline test on reliaabne (püsiv), valiidne (kehtiv), standardiseeritud (testitud paljudega-üldistatud). Vaimsed võimed ennustavad, kui keerukat tööd keegi teeb; isiksus ennustab, millist tööd keegi sel tasandil teeb. Ind erinevuste psüh pärineb 19. ja 20. saj kolmest traditsioonist: sügav usk individualismi, huvi teadvustamatuse ja irratsionaalse vastu isiksuses, mõõdetavuse ja mõõtmise rõhutamine. 19. saj romantism -> rõhutas spontaansust, impulsiivsust, irratsionaalsust kirjanduses, kunstis ja filosoofias. Isiksusepsüh-s avaldus see S. Freudi (1856-1939) töödes. 1914 E Thorndike ,,Kui miski eksisteerib, siis eksisteerib see teatud koguses, kui see eksisteerib teatud koguses, siis saab seda mõõta". 1917 Woodworth's Personal Data Sheet IQ testide eeskujul, eristas norm sõdureid neurootikutest.
4) ennustavad suurt hulka in vahelisi erinevusi 5) elu jooksul suht stabiilsed Hea psühhomeetriline test on reliaabne (püsiv), valiidne (kehtiv), standardiseeritud (testitud paljudega-üldistatud). Vaimsed võimed ennustavad, kui keerukat tööd keegi teeb; isiksus ennustab, millist tööd keegi sel tasandil teeb. Ind erinevuste psüh pärineb 19. ja 20. saj kolmest traditsioonist: sügav usk individualismi, huvi teadvustamatuse ja irratsionaalse vastu isiksuses, mõõdetavuse ja mõõtmise rõhutamine. 19. saj romantism -> rõhutas spontaansust, impulsiivsust, irratsionaalsust kirjanduses, kunstis ja filosoofias. Isiksusepsüh-s avaldus see S. Freudi (1856-1939) töödes. 1914 E Thorndike ,,Kui miski eksisteerib, siis eksisteerib see teatud koguses, kui see eksisteerib teatud koguses, siis saab seda mõõta". 1917 Woodworth's Personal Data Sheet IQ testide eeskujul, eristas norm sõdureid neurootikutest.
Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne teadvustamatus Arhetüübid on universaalsed pildid, mis on kõikidel olemas. Need on otsekui energiapunktid, mis ilmnevad nii hulluses, unenägudes kui ka näiteks kirjanduses. Arhetüüpide näideteks on laps, ema, animus, anima, vari jt. Jung uuris müütide ja muinasjuttude tähtsust kollektiivsele teadvustamatusele. Muinasjutu maagiline maailm näitab muu hulgas teadvustatuse ja teadvustamatuse olemasolu. Näiteks kehastav kuri võõrasema printsiipi, mis sunnib last ennast vabastama ja läbima individuatsiooniprotsessi. Alfred Adler (1870-1937) A. Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia Domineerimine ja võimuiha. Jacques Lacan (1901-1981) Seostas strukturalistliku lingvistika saavutused psühhoanalüütilise teooriaga Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Etteantud keeleline süsteem, "teise"
reastamisel on hinnatavaimad? Teadlikult või teadvustamatult, kuid sellegipoolest vääramatult kasvatab ühiskond inimkooslusena oma lastest endale väärilisi järgijaid nii positiivses kui negatiivses mõttes. Lapse sotsiaalne areng ja selle tulem väljakujunenud kodanikuna on ühiskonna peegelpilt. Ka muret ja rahutust tekitav suurenev anormsus ühiskonnas on vaieldamatult "väljateenitud" meie tegemiste või tegematajätmiste, vastutamatuse ja teadvustamatuse tasuna. Küpse isiksuse loodetavalt väljakujunevaiks põhitunnusteks, mis keskkonna tingimustest olenemata peaksid teostuma, loetakse: ·realistlikku maailmataju, mille olemuseks on avatus kogemusele ja immuunsus propaganda suhtes ·iseenda aktsepteerimist, positiivset enesehinnangut ·arenenud emotsionaalset intelligentsust ·orienteeritust kultuurile, vaimsele loomingule (kõige laiemas mõttes) ·stereotüübivabadust, orienteeritust uudsele ·orienteeritust probleemile, mitte iseendale
arenguprotsess. Sarnaselt Einsteiniga saabus ka Freudi jaoks teine hiidlaine 1915. aastal, kui ilmusid ,,Tungid ja tungisaatused" ning ,,Teadvustamatus". Tehnilisest vaatevinklist vaadelduna hakkasid eelnevalt rajatud vundamendile kerkima inimhinge anatoomiat põhjalikumalt lahkavad teooriad käsitlused, mis on psühhoanalüüsi kontekstis tuntuks saanud metapsühholoogia nime all. Freud ei olnud kaugeltki mitte teadvustamatuse avastaja, kuid tema poolt juurutatud suure seletusjõuga süsteemist sai raskuskese, mis koondas teised orbiidil liikuvad teooriad enda külge ja valmistas ette ühe mõjuvõimsaima paradigmanihke, mida teaduse ajalugu on senini tunnistanud. Kopernik andis kosmilise löögi, kui purustas usu, et inimene asub päikesesüsteemi keskmes. Darwin andis bioloogilise hoobi, purustades usu, et inimene seisab teistest loomades kõrgemal. Kolmanda, psühholoogilise hoobi inimese eneseimetlusele andis
ametipostilt ning hakkas oma teooriat edaspidi nimetama analüütiliseks psühholoogiaks. (Seda on hiljem nimetatud ka süvapsühholoogiaks.) Olles olnud Freudi ,,mantlipärija", elas Jung Freudist lahkulöömist raskelt üle. Ta kaotas sõbrad ja tuttavad, olles 1913 aastal loobunud ka loengutest Zürichi ülikoolis. Järgnes küllaltki pikk seesmiste segaduste ning müstiliste kogemuste aeg, mille jooksul Jung kohati kartis enda hullumist. Antud perioodi peab Jung ,,teadvustamatuse pealetungiks." (JUNG 2004:160) 1916 aastast hakkas aga toimuma teatav ,,selginemine ning järkjärguline tagasipöördumine ,,tavaellu." 1919 aastaks oli Jung kriisist täielikult üle saanud. 1922 ostis ta algselt ühele kloostrile kuulunud maatüki Bollingenis järve ääres. Sinna ehitas ta aafrikapärase elamu, millest arenes välja Bollingeni torn - Jungi üksildane paik mõtisklusteks. Lõpliku kuju sai see majake aastaks 1935
Taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, liikumine Daniel Kahnemann Nobeli preemia 2002, psühholoogilise sissevaate toomise eest majandusteadusesse, inimeste otsused ei ole ratsionaalsed nagu eeldab majandus 3. Teadvus ja teadvustamatus Ptolemaios kirjutas esimesena teadvustamatusest (silmas tekkiva kujutise põhjal ei saa otsustada asjade tegeliku suuruse üle kuna see muutub koos vaatenurgaga ja kaugusega) Eduard von Hartmann- 1869 Teadvustamatuse Filosoofia, 3 teadvustamatust füsioloogiline (refleksid), suhteline (veel pole teadvuses), absoluutne (ei jõua sinna kunagi) Freud teadvustamatus (ID), eelteadvus (Ego), teadvus (Super-Ego) Redutseeriv lähenemine osakeste kirjeldamisest ja nende seoste uurimisest piisab teadvuse mõistmiseks (närvirakud ja omavaheline koostöö) Sidumise probleem pilt ümbritsevast on ajus hajutatud erinevate osade vahel, luuakse erinevad tõmmised, mis kaardistavad nähtut erineval moel
Teadvus on: ...kogemuste voog- mis on kogemus, elamus? Kõik see, mis minu ,,peast läbi käib". Iga idee, mõte, unistus, emotsioon, otsustus jne. Mõned on tähelepanu fookuses, teised on teadvuse horisondil. ...reflektsioon kogemuste voo kohta... eneseteadvus. Kui ma mõtlen oma mõtlemist. Eneseteadvus- teadvus teadvusest. · Psühhoanalüütiline- kõige levinud, tuntum- kasutatakse kirjanduses, kunstis ja ka eneseabi õpikutes. Freud- teadvustamatuse printsiip (Das Unbewusste)- kui suurt osa teadvusest on võimalik teadvustada- kõik mis on teadvuses, on võimalik tähelepanu pöörata. On olemas teatud protsesse, mida teadvustada pole võimalik sest vastu seisab psüühika. Väljatõrjutu (mida teadvusesse tuua ei saa) mängib olulist rolli meie käitumise kujundamises. Psüühika kolm instantsi (eristust): ...MISKI (das Es)- mis moodustab isiksuse tuuma, see on sünniga kaasa antud, moodustab meie psüühilise energia allika ja meie elu
" (Freud, Naljaraamat) Psühhoanalüüs kui üks kirjanduse hermeneutilise tõlgendamise võimalusi Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne teadvustamatus Arhetüübid (universaalsed pildid, mis on kõikidel olemas, energiapunktid, mis ilmnevad nii hulluses, unenägudes kui ka nt kirjanduses: teiste seas: laps, ema, animus, anima, vari jt) Müütide ja muinasjuttude tähtsus kollektiivsele teadvustamatusele. Muinasjutu maagiline maailm näitab muu hulgas teadvustatuse ja teadvustamatuse olemasolu. Nt kuri võõrasema kehastab printsiipi, mis sunnib last ennast vabastama ja läbima individuatsiooniprotsessi. Alfred Adler (1870-1937) A.Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia Domineerimine ja võimuiha Jacques Lacan (1901-1981) Seostas strukturalistliku lingvistika saavutused psühhoanalüütilise teooriaga Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Etteantud keeleline süsteem, "teise" asupaik,
teel. Intellektuaalne kätumine omane kogemuste kombineerimine, sünteesimine ning kohandamine keskonnatingimuste muutumistele. Oskus näha seoseid esemete vormide ja ruumiliste asendite vahel. ( inimene, inimahv, delfiinid, koerad) Teadvus võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid, eesmärgilisus, ühiskondlik ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine. Mitteteadvustunud psüühika alateadvus, eelteadvuse, teadvusvälise, teadvustamatuse mõisted (tähelepanu kesmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid, vastureaktsioonid nõrkadele ärritajatele, fikseerunud suhtumised või hoiakud, unenäod, patoloogilised nähtused haige või ebanormaalses seisundis inimese psüühikas jne). See osa,mis jääb teadvslikkuse piiri taha. Ühiskondlik teadvus - individuaalsetes teadvustes antud ja nendest kantud vaated, ideed, seadumused, väärtused, sotsiaalsed normid, talletatud teadmised, mis on omased suurematele
2) sellega seotud keelelises suhtlemise tekkimisega (Loomade ja inimese psüühika arengut on hästi käsitlenud Aleksei Leontjev) Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus.Väljendub minapildis. Mõiste ,,teadvus" ei ole samane mõistega ,,inimese psüühika". 11 Teadvusväline psüühika(kasutusel on oma tähenduse poolt erineda võivad alateadvus, eelteadvus,teadvustamatuse,mitteteadvustunud psüühika jms mõisted) kuuluvaks loetakse järgmisi nähtusi: · tähelepanu keskmest välja jäänud,kuid psüühikas töödeldud signaalid; · vastureaktsioonid nõrkadele,subjektiivselt mittetajuvatele,kuid reaalsetele ärritujatele(nn subsensoorsed reaktsioonid); · kordamise mõjul automatiseerunud liigutused; · intuitiivsetele või tahtlikele otsustele ja teadvustatud tajudele eelnevad protsessid
2) sellega seotud keelelises suhtlemise tekkimisega (Loomade ja inimese psüühika arengut on hästi käsitlenud Aleksei Leontjev) Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus.Väljendub minapildis. Mõiste „teadvus“ ei ole samane mõistega „inimese psüühika“. 9 Teadvusväline psüühika(kasutusel on oma tähenduse poolt erineda võivad alateadvus, eelteadvus,teadvustamatuse,mitteteadvustunud psüühika jms mõisted) kuuluvaks loetakse järgmisi nähtusi: tähelepanu keskmest välja jäänud,kuid psüühikas töödeldud signaalid; vastureaktsioonid nõrkadele,subjektiivselt mittetajuvatele,kuid reaalsetele ärritujatele(nn subsensoorsed reaktsioonid); kordamise mõjul automatiseerunud liigutused; intuitiivsetele või tahtlikele otsustele ja teadvustatud tajudele eelnevad protsessid
· Rõhutati rahvakunsti. · Romantikutele pakkusid huvi rahavaste legendid, jutustused, vanasõnad, kõnekäänud, laulud. Neid hakati koguma. Herder oli esimene, kes selle olulisust rõhutas. Vandade Grimmide muinasjutud. · Huvi müstilise keskaegse kultuuri vastu. Varemete ja maagiliste asjadega tegelemis huvi · Ajastu märksõnad: hingestatus, tundeküllasus, salapära, fantaasia, rahutus, huvi teadvustamatuse vastu, huumor, iroonia, igatsus/melanhoolia. Sinine mängib rolli maalides igatsuse värv. · Romantiline kunstnik: maailmaparandaja, vastandite ühendaja, hingelise tasakaalu poole püüdleja. · Lemmikmotiivid: sinine lill, rändur, peegel, teisik, võlurid ja haldjad ja vaimud, kurat, looduslaps. · Ajastut soosisid ühiskondlikud arengud: poliitilised vapustused (suur prantsuse
millest analüütik peab välja lugema probleemi on järgnevad: a) hüpnoos b) vabade seoste (assotsiatsioonide) meetod inimene lobiseb ilma mingit teemat otseselt arendamata. c) eksiteod nt sõnades tähtede ära vahetamine d) unenäod kindlate sümbolite abil on võimalik öelda miskit inimese alateadvuses asuva pinge kohta Sigmund Freudi (1856-1939) psühhoanalüüs Võime eristad kolm olulist keset, mille ümber kogu tema teooria ülesehitub: · teadvuse ja teadvustamatuse mõisted · isiksuse struktuur · seksuaalsus Nende kolme komponendiga on kogu inimene ja kultuur paika pandud. Teadvuse astmed. Freud, olles uurinud oma patsiente, leidis, et inimene ei ole ratsionaalne ning tema käitumist juhivad tungid, mis ei asu teadvuses ja jäävad sellele teadvustamatuks. Kui alguses jagas Freud isiksuse struktuuri kaheks: teadvuseks ja teadvustamatuseks, siis teoses "Unenägude tõlgendamisest" toob Freud juurde ka kolmanda kihi
annaabi.ee 
