Rakendame toimiva retseptiravimite kompenseerimise mehhanismi, mis oluliselt parandab hädavajalike ravimite ja vaktsiinide kättesaadavust ning kindlustab patsientide omaosaluse järk-järgulise vähenemise ravimite eest tasumisel. 16. Võimaldame tasuta ravimid lastele kuni seitsmenda eluaastani. Soodustame ravimite kättesaadavust maapiirkondades. Rakendame otsustavalt konkurentsiseadust ravimite jae- ja hulgimüügivõrgu korrastamiseks. HARIDUS- JA TEADUSPOLIITIKA Eesti hariduse edendamisel lähtume Euroopa haridusdimensioonist ning Eesti ajaloolisest omapärast. Haridusel on määrav tähtsus meie väikese ühiskonna rahvusliku identiteedi, kultuuri järjepidevuse ning omariikluse tagamisel. Eesti ühiskond vajab oma arenguks kõrgetasemelist üldharidust, keskharidusega seotud kutseõpet, kvaliteetset kõrgharidust ning rahvusvahelises koostöös viljeldavat teadustööd.
Eesti Teaduste Akadeemia Eesti teaduse arendaja ja esindaja Eesti Linnade Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja Mesinike Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja Turismiettevõtete Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja Kaubandus-tööstuskoda Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja Põllumajanduskaubanduskoda Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja SA Eesti Teadusagentuur Riikliku teaduspoliitika elluviimise toetaja Laiem avalikkus Erinev võimalik huvi Kerdi Koonik KK I
põllumajanduse ja maaparanduse valdkondades. 10. Eesti Maaomavalitsuste Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja. 11. Eesti Linnade Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja. 12. Eesti Teaduste Akadeemia Eestis teaduse arendaja ja esindaja. 13. SA Eesti Teadusagentuur Riikliku teaduspoliitika elluviimise toetaja. 14. Mesinike Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja. 15. Turismiettevõtte Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja. 16. Eesti Mittetulundusühingute ja Eesti tugeva kodanikuühiskonna nimel töötaja. Sihtasutuste Liit 17. Kaubandus-tööstuskoda Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja. 18. Laiem avalikkus Erinev võimalik huvi. 19
teist sorti petmise korral ja loodus- või reaalteadustes, kuidas sellesse suhtuda kuna meetodid on vääritust teost teatamisse. distsipliiniti erinevad. Samuti uurimisobjektid. Teaduseetika tänapäeval Teaduseetika eetika haru, mis tegeleb teaduses esinevate eetiliste probleemidega. Praeguseks on teaduseetika uurmisvaldkond kujunenud väga suureks. Puudutades kõike, mis on seotud teaduse tegemisega üldiselt. Saadakse teada, milline on õiglane teaduspoliitika, kuidas mõõta tulemust sotsiaal-, huminitaar- ja reaalteadus valdkondades, kellega neid jagada, intellektuaalse ja autorikaitse omandi õiguse küsimused, loom- ja inimkatsete eetilisus. Eriteaduste eetiliste haruga tegelevad ka eriteaduste eetikad, nagu näiteks seda on keskkonnaeetika, hariduseetika, sotsiaaleetika, bioeetika ja meditsiinieetika. Inimuuringud Tänapäeval meditsiini ja Biomeditsiiniliste bioloogia edusammud inimuuringute eetika
Viljandi 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................... 3 Peamised eesmärgid Eesti arendamisel.................................. 3 Sotsiaalpoliitika.......................................................................... 4 Majandus- ja rahanduspoliitika................................................. 5 Haridus- ja teaduspoliitika......................................................... 5 Kodanikuvabadused.................................................................. 6 Välis- ja kaitsepoliitika............................................................... 6 Keskonna- ja energiapoliitika.................................................... 7 Maaelu- ja põllumajanduspoliitika............................................ 7 Kohalik omavalitsus.................................................................. 8
tegevust. 18411852 töötas ta Peterburi Meditsiinikirurgia Akadeemia võrdleva anatoomia ja füsioloogia korralise professorina. Zooloogina töötades kiindus ta tugevasti Venemaa füüsilisse geograafiasse. Baer korraldas mitu ekspeditsiooni ja käis ise mitmel teaduslikul retkel. Lisaks kõigele oli Baer Vene Geograafiaseltsi asutamise mõtte algataja, selle president ning Geokrüoloogia ning füüsilise antropoloogia ja etnograafia rajaja. Lisaks veel tegutses Baer teaduspoliitika ja raamatukogunduse alal. Peterburi Teadeste akadeemias valiti Karl kirjavahetajaliikmeks. Elu Peterburis tugevdas oluliselt tema sidemed kodumaaga, eriti Tartu ülikooli teadlastega. Ta suvitas korrapäraselt oma kodumõisas Piibel. Kuigi Baer ei tulnud Tartusse tööle osales ta Eestimaa loodusteaduslikus uurimises. Geograafiahuviline nagu ta oli, käis Baer aastail 183842 korduvalt Põhja-Eesti rannikul jääaja jälgi uurimas. Esimese teadlasena uuris ta 1851.52
Eesti innovatsioonisüteem Eesti Vabariigi Innovatsioonisüsteemi all võib mõista süsteemi või kogumit, mis tegeleb Eestis innovatsioonide välja töötamisega, innovatsioonide ellu viimisega, aga samuti nimetatud tegevuse koordineerimise ja finantseerimisega. Põhiinstitutsioonideks Eesti innovatsioonisüsteemis on ülikoolid, innovatsioone rakendavad firmad ja mitmesugused teadusasutused. (TAKS) annab Haridus- ja Teadusministeeriumile mandaadi riikliku teaduspoliitika teostamiseks ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni korraldamiseks. Lisaks sellele paneb seadus kõikidele ministeeriumidele ülesande korraldada oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning selle finantseerimist. Eesti Vabariigi innovatsioonisüsteemi all võib käesoleval ajal mõista süsteemi või kogumit, mis tegeleb Eestis innovatsioonide väljatöötamisega, innovatsioonide
fiskaalpositsiooni halvendanud, kohalikel omavalitsustel on õigus teha iseseisvaid eelarvelisi otsuseid. Kohalike omavalitsuste eelarvetasakaal on kõige enam mõjutatud Tallinna linna eelarveotsustest. Aastast 2004 on Tallinn suutnud eelarve pudujääki vähendada. Kiire majanduskasv tõi 2006. Aastaks eelarvetuludena 20% kasvu. Edasiseks loodetakse jätkuvat tasakaaalu. (Riigieelarveseadus 2008-2011) Eesti vabariigi eelarve poliitika üks osa on haridus- ja teaduspoliitika. Seoses negatiivse iibega on praegu üldhariduskoolides õpilaste arvu vähenemine. Otseselt mõjub see munitsipaalõppeasutuste sulgemisele. Lapse viimine aga kodust kaugemale suurde kooli pole põhjendatud. Seda eriti kohustusliku põhihariduse omandamise ajal. Rõhutatakse elukestva õppe tähtsust, täiskasvanukoolitust. (Riigieelarveseadus 2008-2011) Teadus- ja arengutegevus on oluliseks valdkonnaks. ,,Konkurentsieeliste saavutamiseks
Teadmustöötaja kui vara, mitte kulu. Kultuurišokk “Kauged” tulemused Tehnoloogia hind Infosüsteemide integreerimise keerukus 27. Mis on bibliomeetria ja kus teda (ja teisi –meetriaid) rakendatakse? Statistiliste ja matemaatiliste võtete kasutamine raamatute ja raamatukogude uurimisel. Teaduse ajalugu Teaduse sotsioloogia Teaduspoliitika; ressursside jagamisel Raamatukogus jt infoasutustes komplekteerimisel, kogu korrastamisel, otsuste tegemisel Informatsiooni organiseerimine Infojuhtimine 28. Millised on bibliomeetria olulisemad seadused? Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926) o Millised erinevad inimesed panustavad teaduse progressi. n x •y=C x = publikatsioonide arv
1994-1995 Riigikogu liige 1993-1995 TÜ erakorraline sotsiaalpoliitika professor 1995-1999 TÜ sotsiaalpoliitika korraline professor 1999-2003 Riigikogu liige 1999-2003 TÜ erakorraline poliitilise kommunikatsiooni professor 2003-2005 TÜ sotsiaalse kommunikatsiooni korraline professor 2005- TÜ erakorraline sotsiaalse kommunikatsiooni professor Teadusorganisatsiooniline ja administratiivne tegevus: EV teaduspreemiate komisjoni liige 1996-2004 EV Haridusministeeriumi teaduspoliitika komisjoni liige 2000-2003 ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu arengupoliitika komitee liige alates 2001 Euroopa Komisjoni uurimistöö peadirektoraadi vananemis-alase ekspertgrupi liige 2001-2005 Aleksanteri Instituudi nõukogu liige, Helsingi ülikool alates 2000 ÜRO Ülikooli nõukogu liige alates 2004 European Journal of Communication toimetuskolleegiumi liige alates 1980 Juhendamisel kaitstud väitekirjad: Andres Jõesaar, MA, 2005, juh. Marju Lauristin.
Rakendame toimiva retseptiravimite kompenseerimise mehhanismi, mis oluliselt parandab häda vajalike ravimite ja vaktsiinide kättesaadavust ning kindlustab patsientide omaosaluse järk-järgulise vähenemise ravimite eest tasumisel. 8.Võimaldame tasuta ravimid lastele kuni seitsmenda eluaastani. Soodustame ravi mite kättesaadavust maapiirkondades. Rakendame otsustavalt konkurentsiseadust ravimite jae- ja hulgimüügivõrgu korrastamiseks. HARIDUS- JA TEADUSPOLIITIKA LASTE TERVISE JA ÕPISUUTLIKKUSE TAGAMINE 1.Rakendame igas maakonnas tööle lastepsühholoogid ning igas vallas logopeedid, keda tasustatakse võrdväärselt õpetajaga. 2.Korraldame sotsiaalpedagoogide – sotsiaaltöötajate – lastekaitsespetsialistide süsteemse töö haridusasutustes, tagamaks iga lapse sotsiaalsete probleemide märka mine või malikult varases staadiumis ning aitamaks kaasa nende lahendamisele. 3
valitsusest eraldi seisev asutus, harilikult riigi keskpank. Rahapoliitika eesmärk on stabiilne majandus, kuid pearõhk on majanduse arenguks vajaliku finantskeskkonna loomisel, st hindade stabiilsusel, soodal ja stabiilsel vahetuskursil, madalatel intressidel jne. Fiskaalpoliitika e eelarvepoliitika e rahanduspoliitika Valituse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Eesmärk – majanduse üldine kasv. Rahanduspoliitikat viib ellu valitsus (rahandusministeerium). Teaduspoliitika Euroopa Liidu teaduspoliitika toetab teadusuuringuid ja tehnoloogia arengut, et suurendada EL konkurentsivõimet ning leida lahendusi ühiskonna ees seisvatele suurematele probleemidele. Kaubanduspoliitika ELi ühine kaubanduspoliitika on liidu üldise välistegevuse tähtis ja lahutamatu osa. Struktuuripoliitika/ ühtekuuluvuspoliitika/ regionaalpoliitika Struktuuripoliitika – Liikmesriikide sisene Ühtekuuluvuspoliitika – Liikmesriikide vaheline Regionaalpoliitika mõtteks on:
puhul Eesti on suuresti järginud Euroopa parimaid praktikaid ei ole suunanud ettevõtjate ja majanduse spetsialiseerumist. Vastupidi, senine ettevõtluse ja innovatsiooni toetamine on rajanenud arusaamal, et konkurentsivõimelisemad ideed/ettevõtted saavad toetuse, sõltumata nende valdkonnast (Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks 2014). Eesti teaduspoliitika on käinud samal ajal hoopis teist rada, kus teaduse spetsialiseerumise peamiseks mõjutajaks on olnud teaduslikku ekstsellentsust toetavad rahastamismehhanismid. 11 Nii on arendustegevuses tekkinud märkimisväärne lõhe ettevõtluse ja teaduse spetsialiseerumise vahel (http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020).
g p ühtlustatakse. Kõigi g avaliku sektori töötajate palgad avalikustatakse; 3) viib õpetajate alampalga 4 aasta jooksul keskmise palga tasemele ja tõstab seejärel õpetajate palku vähemalt keskmise palga kasvuga samas tempos; 21 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Haridus- ja teaduspoliitika Valitsusliidu eesmärk on poliitika juurutamine, mis tagaks Eesti elanikele konkurentsivõimelise, võrdseid võimalusi p pakkuva hariduse kättesaadavuse ning g Eesti teaduse arengu ja selle kaudu oskused ja teadmised edukaks toimetulekuks üleilmastumise tingimustes. Selleks teeb valitsusliit aastatel 20072011 teoks järgmised eelarve eelarve-,, majandus
palkade konkurentsivõimelisust. Eri haldusalades, kuid samades valdkondades töötavate avalike teenistujate palgapoliitika ühtlustatakse. Kõigi avaliku sektori töötajate palgad avalikustatakse; 3) viib õpetajate alampalga 4 aasta jooksul keskmise palga tasemele ja tõstab seejärel õpetajate palku vähemalt keskmise palga kasvuga samas tempos; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Haridus- ja teaduspoliitika Valitsusliidu eesmärk on poliitika juurutamine, mis tagaks Eesti elanikele konkurentsivõimelise, võrdseid võimalusi p pakkuva hariduse kättesaadavuse ning g Eesti teaduse arengu ja selle kaudu oskused ja teadmised edukaks toimetulekuks üleilmastumise tingimustes. Selleks teeb valitsusliit aastatel 20072011 teoks järgmised eelarve eelarve-,, majandus
annaabi.ee 
