· Uusimad harud (tuuma- ja kosmosetehnika, arvuti-, ravimi-, kosmeetika tootmine, mikroelektroonika, biomeditsiin jt) o Seotud suurte riskide ja muutustega o Seotud sõjandusega o Tootmises osalevad riikide valitsused o Põhinevad uusimatel teadussaavutustel o Kapitalimahukad o Oskuslik tööjõud Autotööstus 1. Tootmiskorraldus (4 etappi) · Uurimis- ja arendustegevus oskuslik tööjõud, koondus teadusparkidesse, liiderfirma etapp · Detailide ja pooltoodete valmistamine paikneb hajali, jagatud allhankijate vahel · Masinate monteerimine odav tööjõud, paikneb tarbijate läheduses · Turundus ja hooldus paikneb hajali, haritud tööjõud 2. Fordism ja Toyotism Fordism Toyotism Detailide hankimine Paljudest juhuslikest ettevõtetest Kindlad partnerid, asuvad lähedal
Rahvusvaheline firma – firma, mis tegutseb mitmes riigis, mitte ühes ainukeses. Rahvusvaheline tööjaotus-riikide majanduse spetsialiseerumine sellise toodangu valmistamisele, mille tootmiskulud on suhteliselt väikesed ja mida suudetakse valmistada kvaliteetsemalt kui samade kuludega teistes riikides;territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. Firma tegevuse etapid : 1)Uurimis-ja arendustegevus – Paigutatakse teadusparkidesse. Nõuab suuri kapitaliinvesteeringuid ja kvalifitseeritud tööjõudu. 2)Detailide ja sõlmede valmistamine – Vajab palju odavat tööjõudu. Sageli paigutatakse uusindustriaalmaadesse. 3)Monteerimine – Tarbija lähedale.Oluline on tarbija ostujõud. 4)Müük ja hooldus – Etapp paigutatakse turgude lähedusse, et transpordile oleksid kulutused väiksemad.Vajab odavat tööjõudu. Tuntumad rahvusvahelised firmad – coca-cola, Dell, Samsung, Sony, Nestle, Philips, Johnson&Johnson jne.
oleme selles osas eesrindlikest maadest tugevasti maas. Tulevik näitab, kas Eesti oma tagasihoidlike arengueeldustega selles vallas suudabki rahvusvahelises koostöös enda peale võtta muid rolle peale monteerimistööstuse, lihtsamate osade valmistamise ja müügijärgse hoolduse. Kindel on aga see, et kõrgtehnoloogiline suurtootmine saab Eestis käivituda vaid suurte välisinvesteeringute abiga. Teaduspargid Kõige olulisem uurimis- ja arendustöö on koondunud teadusparkidesse Targad ja võimekad inimesed äärtustavad elu- ja töökeskkonda, seepärast asuvad uurimisüksused hea transpordiga ja kauni loodusega kohtades suurlinnade läheduses Hea ühendus keskustega
lõppedes kolis üha enam inimesi eeslinnadesse infoajastu linn- väheneb tööstustöökohtade osakaal, info- ja teadussekoris töötavate inimeste osakaal suureneb, tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse, linnade tagamaadele rajatakse rikaste inimeste elamurajonid, eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid, uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, paljud inimesed teevad kaugtööd, vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse, elanikkond jaguneb kaheks (kõrgprofessionaalid ja teenindustöötajad) 10. Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. heitgaasid/õhusaaste prügi teke tihe asustus veekogude reostus loodusvarade liigne tarbimine rahaprobleemid 11. Mõisted:
hoiti näiteks rootsi raha siis mõjutab see mingil moel ka meid. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid. 1)Tööjõud paljud tööjõudu vajavad tootmisharud on näiteks tekstiili-, rõiva-, jalatsi- ja elektroonikatööstus. Omavahel on seotud mitmed näitajad nagu tööjõuhind ja kättesaadavus, kutseoskused ja maine. Järjest olulisem on tööjõu kvaliteet, seda eelkõige kõrgtehnoloogia ettevõtetele. Sellised ettevõttes tekivad ülikoolilinnadesse või teadusparkidesse. 2)Materjalid toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Rohke tooraine vajadus ei seo küll ettevõtet teatud energiaallikaga, kuid muudab veod kulukaks. Nt maakide kaevandamine, metsandus. 3)Turg toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise. Turule orienteeritud ettevõtted võivad olla kohalikud, piirkonnagi, üleriiklikud või rahvusvahelised. Teaduspark koht või piirkond, kus asub palju eriti
· Tööjõule orienteeritud ettevõtted o Paigutuvad sinna, kus arvukalt vajalike oskustega töötajaid o Tekstiili-, rõiva-, jalatsi-, elektroonikatööstus o Omavahel seotud tööjõu hind ja kättesaadavus, kutseoskused ja maine o Järjest olulisem tööjõu kvaliteet ettevõtted tekkivad ülikoolilinnadesse v teadusparkidesse · Tarbijale orienteeritud ettevõte o Toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise o Võivad olla kohalikud, piirkondlikud, üleriiklikud v rahvusvahelised o Kohalikule turule toode kiiresti riknev, raskesti transporditav v muutuv o Tarbijate hulga vähenedes võib tootmise ümber paigutada teise piirkonda · Aglomeratsioonitööstus o Orienteerunud koostööle teiste ettevõtetega
4 · Ei saa tagada, et seda piisavates kogustes ostetakse · Konkurent võib tulla sarnase tootega esile · Kõrgtehnoloogilises sektoris võivad läbi lüüa vaid väga suured rahvusvahelised ettevõtted · Suured investeeringud teadusharidustegevusse · Kvalifitseeritud tööjõud · Tootmiseks vajalikud tehnoloogilised seadmed · Tootmine koondub tihti teadusparkidesse · Piiskond, kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, katsetootmisettevõtteid, kõrgemaid õppeasutusi · Ja nende infrastruktuurüksusi · Üks tuntumaid: Silicon Valley · USA · Stanfordi ülikool · Cambridge I · Suurbritania · Cambridge'i ülikool · Cambridge II · USA Massatchusets
teadvusest lähtuvad käitumismallid (auto ja maja omamine kui teatud klassitunnus) endise tähtsuse ja inimeste ruumiline käitumine linnas muutub märksa mitmekesisemaks. Ennekõike tootmisettevõtted, aga üha enam ka ettevõtete peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad ummikutes vaevlevatest kesklinnadest eeslinnadesse ja veelgi kaugemale, et juurdepääs autoga oleks hõlpsam. Uuesd töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, soodustades töö ja elukohtade hajumist. Suurema kuritegevusega linnade (Los Angeles, Miami jt.) tagamaale kerkivad rikaste turvatud asumid. Üha enam infoühiskonna inimesi töötab kodus, nn.kaugtööd. Nii säästavad firmad kulutusi kontoripindadele ja töötajad igapäevaseid sõidukulusid. Selle tulemusel paigutab osa töökohti ümber elurajoonidesse, meeldivasse loodus ja kultuurikeskkonda. Pendelrände ja transpordi
oluline lähedal 20. Võrdle fordismi ja toyotismi. 21. Nimeta kõrgtehnoloogiaharusid ja tooteid. Harud: tuuma-, kosmosetehnika (raketid, satelliidid), biomeditsiin, mikroelektroonika (mälukiibid, mikroprotesessorid), geenitehnoloogia põllumajanduses, farmaatsiatööstus (ravimid). 22. Iseloomusta kõrgtehnoloogiliste ettevõtete peamisi paigutustegureid. Kõige olulisem uurimis- ja arendustöö on koondunud teadusparkidesse. Targad ja võimekad inimesed äärtustavad elu- ja töökeskkonda, seepärast asuvad uurimisüksused hea transpordiga ja kauni loodusega kohtades suurlinnade läheduses. Hea ühendus keskusteg ning seotud ettevõtte olemasolu. 23. Miks paiknevad kõrgtehnoloogia ettevõtted sageli teadusparkides? Kõrgtehnoloogilises tootmises on kõige olulisem pidev teadus-ja arendustegevus, mis tähendab suurt sõltuvust kvalifitseeritud tööjõust.
Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Infoajastu linnadest kaob keskklass, kelleks on töölised. Elanikkond jaguneb suure sissetulekuga kõrgprofessionaalideks ja madala sissetulekuga teenindustöötajateks. Tootmisettevõtted, ettevõtete peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad eeslinnadesse, et juurdepääs autoga oleks lihtsam. Uued töökohad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, soodustades töö- ja elukohtade hajumist. Üha enam inimesitöötab kodus. Pendelrände ja transpordi intensiivsus väheneb oluliselt.
Infoajastu linn - hajutumine linnasturuumis ja taaslinnastumine · Väheneb tööstustöökohtade osakaal · Info-ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb · Tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse · Linnade tagamaale rajatakse rikkade inimeste elamurajoonid · Eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid 14 Infoajastu linn: · Uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse. · Paljud inimesed töötavad kodus kaugtöö. · Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. · Elanikkond jaguneb kaheks: kõrgprofessionaalid ja teenindustöötajad. 15 Linnade areng toimub kontinentide lõikes erinevalt. · Euroopa rahvastik elab enamasti hajusalt linnastunud ruumis, kus linnade ümbrus on tihedalt asustatud ja linnad moodustavad võrgustiku. Lõuna-
eeslinnadesse. Tööstuslinnast kujunes paremate elutingimustega funktsionaalne keskus, mis jagunes sektoriteks. Infoajastu linn: väheneb tööstustöökohtade osakaal, infosektori tähtsus tõuseb. Vanad agulid asustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Kaob keskklass: elanikkond jaguneb suure sissetulekuga kõrgprofessionaalides ning madalapalgalisteks teenindustöötajateks. Ettevõtted kolivad ummikutega kesklinnades eeslinnadesse, uued töökohad tekivad high-tech teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse. Palju infoühiskonna inimesi töötab kodus, tehes kaugtööd, seega osa töökohti paigutub ümber elamurajoonidesse ja vähendab oluliselt transpordi intensiivsust. Noored ja veel mitte nii rikkad elavad kesklinnas, kuni saavutavad kõrgepalgalise karjääripositsiooni, siis kolivad äärelinna. LINNADE PLANEERIMINE JA KESKKOND: Linnade planeerimist on mõjutanud palju see, et linnakeskkonda peeti ohtlikuks. Seal elas palju rahvast, oli must levisid
On seotud mitmed näitajad nagu tööjõu hind ja kättesaadavus, kutseoskused ja maine. Tööjõu maksumust mõõdetakse tavaliselt töötajale makstava tunnitöö tasuga. Madalaimad palgad on arengumaades. Odav tööjõud meelitab suurfirmasid paigutama tootmist LadAmeerikasse ja KaguAasiasse. Järjest olulisem on tööjõu kvaliteet. Kõrgekvalifikatsioonilist oskustööjõudu vajavad ettevõtted tekivad ülikoolilinnadesse või teadusparkidesse. Tarbijatele ehk turule orienteeritud ettevõtted. Toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise. Ettevõtted võivad olla kohalikud, piirkondlikud, üleriiklikud või rahvusvahelised. Kohalikule turule eelkõige raskesti transporditavad või muutuvad toodangud (piim, leib, kondiitritooted, karastusjoogid). Turg sõltub ka tarbijate hulgast selle vähenedes võib ettevõte tootmise ümber paigutada teise piirkonda.
transpordikulude kokkuhoidu). 2) Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutuvad sinna, kus rohkelt vajalike oskustega töötajaid. Tööjõudu vajavad tootmisharud on nt tekstiili-, rõiva-, jalatsi-, ja elektroonikatööstus. (Ladina Am, Kagu-Aasia, India, Hiina). Järjest olulisem on tööjõu kvaliteet! Eriti kõrgtehnoloogia puhul. (EL riigid, Austraalia , USA (ettevõtted tekivad ülikoolilinnadesse ja teadusparkidesse, kus kõrgharidusega kaader) 3) Tarbijatele ehk turule orienteeritud ettevõtted toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise. Turule orienteeritud ettevõtted võivad olla kohalikud (kiiresti riknev kaup: sai, leib, piim), piirkondlikud (veidi pikema säilivusajaga kaup jogurt, juust), üleriiklikud (tarbeesemed, kommid, küpsised) või rahvusvahelised (kohv, tee 4) Aglomeratsioonitööstus ehk koostööle orienteeritudettevõtted. kaup on
Mis on klastri üks olulisimaid tunnuseid?milliste näitajatega iseloomustatakse tööjõudu? Kuidas on tehnolooga areng mõjutanud ettevõtete paigutust? Miks muutuvad ettevõtluskobara kujunemisel järjest tähtsamaks inimtegurid? Ettevõtlusklaster e-kobar-Mingis piirkonnas spetsialiseerunud suurt ettevõtlusvõrgustikku, mis on keskendunud sarnase või omavahel seotud toodangu valmistamisele. Sellel on looduslikud ja inimtekkelised eeldused(mõjutavad inimressursid teadusparkidesse). Eriti oluline on riikide ja regioonide võime õppida, et luua uusi tehnoloogiaid ja ennast pidevalt muuta. Selle klastri liiderettevõtted koonduvad võrgustikuna mõne uurimislabori või tehnoloogiakeskuse juurde. Üks olulisi klastri tunnuseid ja edukuse võtmeid on oma kaubamärgi e brändi olemasolu ja (masstoodang). Tööjõudu iseloomustakse odavuse ja kvaliteediga. Ettevõtluskobara tekkimisel muutuvad järjest
Allhankijad Lähedus pole oluline Lähedus oluline, sest uusi osi pidevalt vaja Tekstiili-ja rõivatööstuse paiknemine: · mõjutab tööjõu maksumus, vajatakse odavat tööjõudu · nõudlus · tarbijale võiks olla lähedal Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paiknemine: · kõrgtehnoloogia ettevõtted koonduvad teadusparkidesse · hea transpordigeograafilise asendiga ja kauni loodusega kohtades suurlinnade läheduses · hea mainega teadusülikoolide ja uurimisasutuste läheduses ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond Majandusharud Alepõllundus, Põllumajandus, Teenindusharud, rändkarjakasvatus kaubandus, pangandus, majanduse
tõttu. Tekivad uued linnasisesed mustrid : vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Kaob keskklass ja elanikkond jaguneb kaheks : suure sissetulekuga kõrgprofessionaalid ja madalapalgalised teenindustöötajad. Inimeste ruumiline käitumine linnas muutub mitmekesisemaks. Peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad eeslinnadesse või kaugemalegi, et juurdepääs oleks lihtsam. uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse, soodustades töö-ja elukohtadega hajumist. Suurte kuritegevusega linnade tagamaale tekivad rikaste asumid. Üha enam inimesi töötab kodus. Selle tulemusel paigutub osa töökohti ümber elurajoonidesse, meeldivasse loodus-ja kultuurikeskkonda. Transpordi intensiivsus väheneb. Noored hakkavad üha enam äärelinna poole liikuma. Linnade planeerimine ja keskkond Linnades levivad kiiresti nakkushaigused, kuna asustustihedus on suur. Suremust suurendas
Näited erinevate majandusharude erinevast paiknemisest ja selle põhjustest. Tegurid: energia!, tooraine, tööjõud, tarbijad/turg!, koostöö, kapital, teadus ja arendus, transport ja geograafiline asend. Tekstiili- ja rõivatööstus on paigutunud Ida- ja Kagu-Aasiasse, sest tööjõud on seal odav, suure, turg, madalamad maksud ja tooraine lähedal. Autotööstus on endiselt koondunud arenenud tööstusmaadesse. Kõrgtehnoloogilised tööstusharud koonduvad teadusparkidesse, sest sõltuvad suuresti kvalifitseeritud töötajatest. Kalatööstus rannikul, põllumajanduse ettevõtted põldude juures. Metallurgia, energia juurde. 18. Globaliseerumine (näited majanduslikust, kultuurilisest, sotsiaalsest ja keskkonna-alasest globaliseerumisest). Globaliseerumise mõõtmine. Globaliseerumine ehk üleilmastumine käsitletakse mõnikord vaid majanduslikust aspektist, mõistes selle all rahvusvaheliste ettevõtete tegutsemist ning teenuste ja kapitali liikumist.
annaabi.ee 
