teaduslik teadmine empiiriliselt eksperimendis või vaatluses kinnitatav teadmine. Milles seisneb Popperi falsifikatsiooni-kriteerium teaduse eristamiseks mitte- teadusest? Popper väidab, et otsustavalt eristab teaduslikku teadmist mitte-teaduslikust (lisaks muudele vajalikele tunnustele) teadusliku teadmise põhi-mõtteline empiiriline kummutatavus ehk falsifitseeritavus. Selleks, et üks õpetus võiks pretendeerida teaduslikkusele, peaks sel olema niisugune loogiline struktuur, et tema falsifitseerimine oleks võimalik. Teaduslikkusele saab pretendeerida üksnes selline teooria, mille potentsiaalsete falsifikaatorite hulk ei ole tühi. Millised on Popperi kriitika argumendid? Popperi kriitika argumendid: Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. 1) teaduses ei ole absoluutselt kindlaid fakte. Iga meie faktikonstateering on väide, kõik väited on aga hüpoteetilise loomusega ning kummutatavad.
küllap palju vähem arv kordi kui astroloogia “verifitseerimine”. Ometigi on astronoomia ikkagi teadus ja astroloogia mitte ning Popper pakub välja ka kriteeriumi, mille alusel seda saaks põhjendatult väita. Tema ettepaneku kohaselt võiks teaduslikku teadmist mitte-teaduslikust (lisaks muudele vajalikele tunnustele) otsustavalt eristada teadusliku teadmise põhimõtteline empiiriline kummutatavus ehk falsifitseeritavus. Et üks õpetus võiks pretendeerida teaduslikkusele, peaks sel olema niisugune loogiline struktuur, et tema falsifitseerimine oleks võimalik. Loogilisest küljest kujutab teaduslik teadmine endast kogumit üldiseid väiteid. Ütleme näiteks, et meil on teooria, mis koosneb ühest väitest: “Kõik tiigrid on vöödilised”. Sõna “kõik” osutabki, et tegemist on üldise väitega kõigi antud liiki kuuluvate juhtumite kohta. Seda väidet saab nüüd ümber kujundada loogiliselt ekvivalentseks lauseks:
Näiteks on ta pidanud ettekannet teemal: Tee neandertallasesteestlaseni. Kahjuks ei räägi autor sellest, miks uurib ta just Muinas-Eestit ja just sellisest aspektist. Tahaks teada, mis ta üldse selle teemani viis, see aitaks kindalsti seda raamtut paremini mõista.Kas antud uurimus on teaduslik või pseudoteaduslik? Väliselt oleks justkui tegemist teaduslikuga. Aerofotod, tabelid ja kaardid annavad tööle juurde teadusliku kaalu.Pseudoteadus pretendeerib alusetult teaduslikkusele, kui lähtuda Imre Lakatosist. Antud teos tundubki väliselt teaduslik aga sisuliselt on tegemist lihtsalt poplaarteadusliku kirjutisega. Teadus tundub antud olukorras olev nagu kaubamärk. Chalmersi sõnul õigustatkse sel juhul mitteteaduslikku teaduslikuga või siis seostatakse selle sõnaga väärtusi, mida selle nime kandjal tegelikult ei ole. Sel juhul on tegemist ideoloogilise argumendiga. Remmel justkui üritab teaduses ümber lükata iganenud seadusi. Nagu
2 Sissejuhatus Kas pole nõnda, et meil on olemas piiratud võimed, mida me ei kasuta täiel määra? Kas pole nõnda, et me kõik kanname endas unistust, tõukejõudu ja soovi kasutada rohkem oma võimeid? Kas pole nõnda, et me tahaksime rakendada omagi jõudu ja energiat millegi maailma jaoks väärtusliku loomiseks? Kas pole nõnda, et meil on olemas jõud iseenda ressursside vallapäästmiseks? Käesolev referaat ei pretendeeri teaduslikkusele. Selle siht on olla vabastav, innustav ja stimuleeriv. Kaasaja revolutsioon seisneb inimeste teadvuse muutumises sel viisil, et järjest suurem enamus hakkab nägema maailma üldises perspektiivis. Jätkem maha hirm ja isekus, mis meid lahutavad. Kriis, milles maailm praegu viibib, saab alguse meie endi teadvusest. Levigu ühe inimese teadvusest teise teadvusesse sõnum sellest, et me suudame liituda tervikuks ning luua maailma, mis funktsioneerib kui tervik.
usk monoteistlikku ainujumalasse. Ürgusund usundiloos varaseim usundikihistus, mis oli ilmselt olemas juba neandertali inimestel. Esoteerika algselt salajased müstitsistlikud, sageli maagilise eesmärgiga õpetused ja toimingud, mis on määratud ainult pühendatutele, nt vabamüürlus, spiritism, numeroloogia jm. Tänapäeval liigitakse esoteerika alla suuremal või väiksemal määral teadusevälist ainestikku ja uurimismetoodikat kasutavad õpetused, mis siiski pretendeerivad teaduslikkusele: ufoloogia, atlantoloogia, druidism jm. Monoteism usk ainujumalasse, kes eitab leppimatult teiste jumalate olemasolu. Puhast monoteismi leida ei õnnestu, sest monoteistlikul jumalal on tavaliselt teistest üleloomulikest olenditest kaaskond (nt inglid), keda ta on ise loonud, kes on temalt funktsioonid saanud ja kes talitlevad tema juhtimise all. Polüteism jumalausundi tüüp, millele on omane jumalate kogu panteon.
• Teaduse enesereflektsioon, Teaduse enesekriitika. U.Beck - teaduse enesereflektsioon; teadlane selgitab asju, mida inimene ise ei saa kontrollida • Ekspertide diktatuur - eksperdid ei pruugi olla neutraalsed; teatud valdkonda sattunud teadlane hakkab lähtuma selle valdkonna huvidest. Oluline skeptiline pilk ka teaduse enda suhtes. • Teaduse piirid (teaduslik abiellumine!) PSEODOTEADUS • Pseudoteadus: pretensioon teaduslikkusele ilma teadusliku meetodi kasutamiseta ja teadustöö põhimõtete järgimiseta. Nt alternatiivmeditsiin. • Religioon ja ideoloogia kui pseudoteaduse taimelava • Näited: frenoloogia, parapsühholoogia, alternatiivmeditsiin, rassiteooriad …. • Piirid teaduse ja pseudoteaduse vahel TEADUSE STRUKTUUR • Filosoofia • Humanitaaria • Loodus- ja täppisteadused • Sotsiaalteadused – inimese ja ühiskonna uurimine Alus- ja rakendusuuringud
kirjamees, kes viimistles Marxi kirjutatud teoseid. Londonis kirjutas ta oma peateose „Kapital“. Oma mõjuvõimult võib selle kõrvale asetada üksnes Piibli. Londonis elas ta slummis nälja piiril ja 3 tema 6-st lapsest surid. Ta oli krooniliselt haige ja kui tema abikaasa, kellega ta oli 40 aastat abielus suri vähki, siis kustus ka Marx. Ka tema teosed kirjeldavad vaesust. Marx oli teoreetik. Ta ei olnud Lenini-sarnane revolutsioonijuht. Revolutsioon on tema element, siiski pürgis ta teaduslikkusele ja püüdis oma teooriaga tungida alusmüürideni. Marx annab materialismile uue sisu. Filosoofia põhiküsimuseks saab teadvuse ja tegelikkuse suhe. „ühiskondlik “ tootmine, „tootmissuhted“ ja majanduslikud formatsioonid on tema olulisemad mõisted. Ta on majandusteadlane. Materiaalsed tootmissuhted vajutavad oma pitseri kõikjale. „Vaimul“ lasub kohe algusest peale needus, olla koormatud mateeriaga. Ta on majandusteoreetik, filosoofiliselt on ta pealiskaudne, ebaselge.
revolutsiooniliseks timberkorraldamiseks proletariaadi huvides. Elliott Hurst. Harveyst veelgi radikaalsem. Elliott Hursti meelest on ainus oma nime vääriv ühiskonnateadus ajalooline materialism, teised vaid rakendavad ajaloolise materialismi tulemusi, et konstrueerida ideoloogia selle või teise ühiskonnavaldkonna kohta. Niisugune ideoloogia on ka marksistlik inimgeograafia, olgu või ajaloolis-ruumilise materialismi vormis, ja geograafid teeksid hästi, kui nad loobuksid pretensioonist teaduslikkusele. Siiski on marksistlikel inimgeograafidel eelnevalt täita üks oluline ülesanne - paljastada mittemarksistliku inimgeograafia valelikkus ja lömitamine kapitalistide ees. Kriitiline vool 90-ndatel aastatel. Gearold O Tuathail. Peale kommunismi kokkuvarisemist kaotas marksism oma populaarsuse. 1996. ilmus Tuthaili "Kriitiline geopoliitika. Globaalse ruumi esitlemise poliitika". Selles töös dekonstrueerib O Tuathail tuntud geopoliitikute, eelkõige
20 7.3. Viitamine Kõigile töös kirja pandud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata. Mööndus tehakse siin kõigile üldtuntud faktidele, kuid siiski on parem pigem rohkem viidata, kui üldse viitamata jätta. Võõraste mõtete esitamist enda omade pähe käsitletakse plagiaadina. Hea toon näeb ette, et uurimistöös viidatakse teaduslikule või vähemalt teaduslikkusele pretendeerivale kirjandusele. Uurimistöös ei viidata ajaviiteajakirjade artiklitele ega populaarteaduslikele raamatutele, kui see ei ole uurimistöö teema seisukohalt vajalik. Kõige lihtsamini saab teaduslikul ja mitteteaduslikul kirjatükil vahet teha selle järgi, kas tekstis esinevad viited või mitte. Uurimistöös võiks kasutada allikaid, kus esinevad viited. Erandite alla käivad viited arhiivimaterjalidele, sõnaraamatutele, intervjuudele, arvamustele ja
(Hämäläinen, 2001) Preventatsioon e ennetamine kas mahub siia definitsiooni sisse? Leevendamine on samuti ennetamine, et ei läheks hullemaks. Kuna on eraldiseisev distsipliin, eeldab ka eraldi nõudeid (teooriat, termineid jne): Sotsiaalpedagoogika pakub sotsiaalsete probleemide tekkele ja dünaamikale teoreetilise raamistuse ja tõlgenduse ning loob strateegiad nende pidurdamiseks ja leevendamiseks. (Hämaläinen) Sotspedag algusaastaid iseloomustas idealism ja vähene tähelepanu teaduslikkusele. (Lorenz, 2008) Igapäevane praktika ja teadus peavad olema pidevas ühenduses. (Mikser, 2006) Hämäläinen käsitleb sotsiaalpedagoogilist praktikat tegevusena, mille eesmärgiks on: Vältida ja leevendada sotsiaalset tõrjutust Toetada tõrjutute või tõrjutuse ohus olevate indiviidide ühiskonda integreerumist Sotsiaalne tõrjutus (eksklusioon) seisund, mis tekib kui indiviidi põhivajadused on jäänud rahuldamata.
Eessõna Kirjutamist alustasin 2009. aastal eelkõige iseenda ja teiste huviliste tarbeks, kuid töö käigus tuli välja niivõrd tähtsaid, kuid tähelepanuta jäänud avastusi, et nüüd on töö peamine eesmärk üldisema tähelepanu juhtimine neile avastustele. See on asjaarmastaja tehtud uurimus, võib sisaldada väga elementaarseid vigu ja kahtlemata sisaldab teadusliku töö jaoks lubamatuid spekulatsioone. Teaduslikkusele see ei pretendeerigi. Selleks, et mingi sündmuse ligikaudne toimumise aeg oleks ka ajalookauge inimese jaoks ühe silmapilguga selge, olen kasutanud aja määratlemisel nt 19. sajandi alguses asemel soomlaste- rootslaste eeskujul 1800ndate alguses. Küsimused, kommentaarid ja kriitika saata aadressil [email protected]. 30.12.2014 - 8.01.2015, Anu Tähemaa Sisukord I Mida otsida? 1. Veidi tsistertslaste ordust 2
psühholoogilised, füsioloogilised ja tehnilised küsimused, on emotsionaalsete seisundite instrumentaalne diagnostika. Laiemalt on see valdkond tuntud valedetektori ehk polügraafi kasutamisena. Valedetektori toime täpsuse kohta on teada vähe teaduslikke tõestusi. Autoriteetne ekspert, psühholoog P. Ekman väidab, et ligi 4000 artiklist ja raamatust, mis olid pühendatud sellele küsimusele 1990ndate aastate alguseks, pretendeerisid teaduslikkusele vähem kui 400 ja vastasid minimaalsetele teaduslikele standarditele mitte üle 40. Praktikas täidab aga detektor talle pandud õigustatud lootusi suhteliselt sagedasti. Ajalugu Inimese psüühilise seisundi ja füsioloogiliste näitajate vahelised kindlad seosed on teada juba ammustest aegadest ning neid on ka õigusemõistmisel rakendatud. XX saj. alguseks oli hakatud seoses tunnistajate ütluste vähese usaldusväärsusega otsima uusi meetodeid kuriteo asjaolude
entusiastlikud teadlased, kelle tegevus on pühendatud antud probleemi teaduslikule uurimisele. Vastaste hulka kuuluvad tavaliselt kodanikuõiguste kaitsjad, paljud juristid (sh. advokaadid) ja teised teadlased, kes antud probleemistikku uurivad. Valedetektori toime täpsuse kohta on teada vähe teaduslikke tõestusi. Autoriteetne ekspert, psühholoog P. Ekman väidab, et ligi 4000 artiklist ja raamatust, mis olid pühendatud sellele küsimusele 1990ndate aastate alguseks, pretendeerisid teaduslikkusele vähem kui 400 ja vastasid minimaalsetele teaduslikele standarditele mitte üle 40. Praktikas täidab aga detektor talle pandud õigustatud lootusi suhteliselt sagedasti. 1. Terminoloogia ja ajalugu. Inimese psüühilise seisundi ja füsioloogiliste näitajate vahelised kindlad seosed on teada juba ammustest aegadest ning neid on ka õigusemõistmisel rakendatud. Näit. Vana Indias kasutati kurjategija avastamiseks nn "riisiga katsumist, proovimist".
annaabi.ee 
