Näiteks noored poisid lähevad sõtta sellepärast, et saada palju raha, ehkki riskivad oma noore eluga. Ta ei tea, kus teda varitseb oht kas teda tulistatakse taevast, kas ta astub miini otsa, kas ta jääb kuulirahe alla? Õnnelikud pääsevad koju ja saavad oma suure summa raha kätte, aga nendega on vaimselt kõik korrast ära. Isegi sõjaväearstidel on karm kohustus. Nad peavad kogu aeg nägema hästi paljusid haavatuid. Paljud, kes on tulnud sõjast elusana, ei saa hakkama tavamaailmas, sellepärast nad lähevad uuesti sõtta. Osad aga on loodud sõduriteks. Nad ei karda midagi, nad on valmis oma eluga riskima, neli ei esine pärast mingeid probleeme. Neile meeldib olla sõjas ettearvamatus olukorras. Neile meeldib see adrenaliin. Samas on nende pered kogu aeg pinge all, mures, et kas mu sõdur tuleb ikka koju, kas temaga juhtus midagi, kas ta on elus jne. Mina ei suudaks sõtta minna!
Toome helbed Friedebert Tuglase novell “Toome helbed” on lugu noore tütarlapse esimese armastuse tärkamisest ja vastamata tunnete valust läbi meeleolukate looduspiltide. On hiliskevad, toomingaõied pudenevad, Leeni mängib nukkudega ja unistab. Ta näeb vanas õunaaias oma õde Kustaga suudlemas ja temas tärkab arusaamine täiskasvanute maailma suurest saladusest. Sellega seguneb kurbus käest kaduva süütu lapsepõlve pärast. Oja kaldal kohtab Leeni karjapoiss Vidrikut, kes püüab kala. Ta armub, tahab poisile kuidagi hea olla, toob talle kodust võileivagi, aga Vidrik on tähelepanematu ja jäme, teda huvitab ainult kalapüük. Leeni tunneb valu ja pettumust, toomingatest pudenevad viimased õied, maa on muutunud valgeks nagu vaiksel talveõhtul. Ta nutab ja talle tundub, nagu oleks ta äkki vanaks saanud ja elurõõm oleks ta südamest igaveseks kadunud. Iga lugu on millegi poolest õpetlik. Siinkohal astub Leeni ru...
Ehk siis tavainimesed peaksid minu meelest muutma oma mõttemaailma ja vastu tulema neile ,,teistsugustele" lastele. Näiteks praegu kehtivate reeglite ja eesmiärkidega koolis ei ole indigolapsel võimalik õppida. Talle lihtsalt ei sobi selline õpetamisviis. Ja see võib olla suuresti põhjuseks, mis paljud lapse jõuavad halva mainega tänavalaste hulka. Kui neile läheneda nende soovidele vastavalt on neid võimalik harida ja võibolla vanemana neile selgeks teha ka kuidas ,,tavamaailmas" hakkama saada. Eelnevalt kirjeldasin lihtsalt millised need ,,uued" lapsed on ja kuidas nendega suhtlema peaks.
näinud. Neil on normaalne elu, mida sõdurid enam kunagi tagasi ei saaks. Tavaelus sõdurid ei funktsioneeri enam õigesti, sõda hävitas nad. Sellele viitab ka ,,Läänerindel muutuseta" eelsõna: ,,See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus. Ta olgu üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, kelle sõda hävitas isegi siis, kui ta pääses tema granaatide käest." Sõdurite mällu talletuvad kõige õudsemad mälestused ning sündmused. Tavamaailmas tunnevad end üksi, sest keegi ei mõista neid ja nende tundeid. Aastaid oli nende tööks tapmine, mis oli ühtlasi nende esimene elukutse. Nende teadmised elust piirduvad surmaga, ning nii ei jäägi nendest midagi järele. Sõda varjutab selle läbi teinud põlvkonna elu. See põlvkond on ühiskonna jaoks kadunud.
Nüüd kui olen raamatu rohkem kui korra läbi lugenud arvan, et tean, mida tähendab sõda. Kuid sõda pole kole ainult tsiviilelanike jaoks, vaid mõjutab väga tugevalt ka sõdureid. Minu seisukohti sõja kohta kinnitas veelgi raamat ,,Läänerindel muutuseta". Teos aitas mul mõista veelgi rohkem sõja mõttetust. Raamat rääkis sõjast sõdurite silmade läbi, kuidas sõda hävitab tihti sõdurite edasise elu. Teose peategelane .... mõistis ka ise, et pärast sõda ei oska ta enam tavamaailmas hakkama saada. Tema sõbrad on langenud sõjas ning ka ta ise on liiga palju näinud pealt tapmist ja hävitamist, on ise liiga palju tapnud ja hävitanud selleks, et suudaks veel kunagi normaalses maailmas hakkama saada. Iga lehekülge lugedes hakkasin üha enam mõtlema, et miks on üldse vaja sõdida. Ma mõistsin, et inimestel on veel suur arengutee ees. Kui inimesed ei suuda ikka veel õppida eelnevatest sõdadest ning lahendada
HIRMU- JA ÕUDUSJUTU D SISSEJUHATUS Õudusulme ei käsitle maailma tavapäraste arusaamade järgi. Hirmulood sisaldavad ohtralt müstikat ja üleloomulikke jõude. Juttude peategelased ei pruugi tavamaailmas üldse eksisteeridagi. Seega mängib fantaasia hirmu ja õudusjuttudes suurt rolli. Õudusjuttude eesmärk on tekitada põnevust. Isegi kõige hirmsama loo juures tahetakse ikkagi teada saada, mis lõpuks juhtub ning uudishimulikkus surub väikese hirmuvärina alla. Psühholoogiliselt on hirmujuttude väljamõtlemine üks osa inimese peaaegu vältimatust vajadusest tajuda ja välja kutsuda hirmu. Hirmulugude põhitegelasteks on: vaimud hinged vampiirid
Nõiutud elukaaslane või sugulane; maagilised objektid. 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? 32. Kõrvuta (R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust. Sarnasused: Muinasjutu kangelane/turist käitub teistmoodi kui tavaelus, satub tavapäratussse, piiripealsesse olukorda (liminaalsesse situatsiooni); • Aeg ja ruum: turisti/muinasjutu kangelase jaoks voolab aeg teisiti kui tavamaailmas; kiiresti läbitakse suuri vahemaid; • Mõlemad toovad reisilt midagi kaasa, et oma tegusid “tõendada” (suveniir või ülesande sooritamist kinnitav detail); 33. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioonid keskenduvad: Ajalooliste isikute õpetusele. Ühendab püüdlus luua ühtne loogiline ja eetiline õpetus.
Nõiutud elukaaslane või sugulane; maagilised objektid. 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? Muinasjutud? 32. Kõrvuta (R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust. Sarnasused: Mj kangelane/turist käitub teistmoodi kui tavaelus, satub tavapäratussse, piiripealsesse olukorda (liminaalsesse situatsiooni); · Aeg ja ruum: turisY/mj kangelase jaoks voolab aeg teisY kui tavamaailmas; kiiresY läbitakse suuri vahemaid; · Mõlemad toovad reisilt midagi kaasa, et oma tegusid "tõendada" (suveniir või ülesande sooritamist kinnitav detail); 33. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioonid keskenduvad: Ajalooliste isikute õpetusele. Ühendab püüdlus luua uhtne loogiline ja eetiline õpetus. Organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond
ATU on muinasjutukataloog. ATU- Aarne-Thompson-Utheri klassifikatsioonisüsteem. 32. Kõrvuta (R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust. - Muinasjutu kangelane/turist käitub teistmoodi kui tavaelus, satub tavapäratusse, piiripealsesse olukorda - Aeg ja ruum: turisti/muinasjutu kangelase jaoks voolab aeg teisiti kui tavamaailmas; kiiresti läbitakse suuri vahemaid - Mõlemad toovad reisilt midagi kaasa, et oma tegusid ,,tõendada" (suveniir või ülesande sooritamist kinnitav detail) - Nii turisti kui ka muinasjutu esitus peab olema autentne (ehe), et see oleks ihaldatav, mõlemal juhul autentsus konstrueeritakse teadlikult - Nii turismireisid kui ka huvi muinasjuttude vastu pärineb romantismiajastust
ATU on muinasjutukataloog. ATU- Aarne-Thompson-Utheri klassifikatsioonisüsteem. 32. Kõrvuta (R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust. - Muinasjutu kangelane/turist käitub teistmoodi kui tavaelus, satub tavapäratusse, piiripealsesse olukorda - Aeg ja ruum: turisti/muinasjutu kangelase jaoks voolab aeg teisiti kui tavamaailmas; kiiresti läbitakse suuri vahemaid - Mõlemad toovad reisilt midagi kaasa, et oma tegusid ,,tõendada" (suveniir või ülesande sooritamist kinnitav detail) - Nii turisti kui ka muinasjutu esitus peab olema autentne (ehe), et see oleks ihaldatav, mõlemal juhul autentsus konstrueeritakse teadlikult - Nii turismireisid kui ka huvi muinasjuttude vastu pärineb romantismiajastust
jm „Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus“ , “Mööda maad ja piki randa. Kohajutte Kuusalu kihelkonnast“, „Mõisalegemdid. Harjumaa“, „Päritud paigad. Kohajutte ja legende rae vallast“ 33. Kõrvuta [R. Järve artikli põhjal] muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust. • Mj kangelane/turist käitub teistmoodi kui tavaelus, satub tavapäratussse, piiripealsesse olukorda • Aeg ja ruum: turisti/ mj kangelase jaoks voolab aeg teisti kui tavamaailmas; kiiresti läbitakse suuri vahemaid; • Mõlemad toovad reisilt midagi kaasa, et oma tegusid “tõendada” (suveniir või ülesande sooritamist kinnitav detail); • Nii turisti elamus kui ka mj esitus peab olema autentne (ehe), et see oleks ihaldatav; mõlemal juhul autentsus konstrueeritakse teadlikult; • Nii turismireisid kui ka huvi muinasjuttude vastu pärineb romantismiajastust; • Sarnasused muinasjutu ja turismireisi üldstruktuuris; analoogiad V. Propi vene
varsti jõudmas. Kuid enne neid kogemusi, mis on inimkonnal nüüd, võib sellise ideeni jõuda vaid intuitiivse sisekaumuse kaudu, mis ei ole seotud tolle aja loogiliste vestlustega. Primitiivsed kultuurid sisaldavad valdavalt mingil kujul ideede maailma. Enamikus primitiivsetes kultuurides on ideede maailm aga vähemtähtsal kujul, ta pole originaal, millele tavamaailm on koopia. Primitiivsete kultuuride shamanistlikku teist maailma kasutatakse teadmiste hankimiseks ja õpetuse saamiseks, et tavamaailmas paremini hakkama saada. Neil on teine maailm abistajaks, kuna tavamaailmas ellujäämine on pidevalt kaalul. Pidev ellujäämise eest võitlus ei lase ideede maailmal omandada primaarset rolli. Mõtlejate materiaalne kindlustatus, nagu Platonil ja meie aja inimestel annab ideede maailmale võimaluse hõlmata rohkem tähelepanu ning loa tekkida ideedel, et teine maailm ongi see alus, lähtepunkt, kust inimene (üldisemalt tajuja) on tõlgendanud oma tavamaailma. Mitmed
kõrgete maksudega, riiklik sotsiaalabi minimaalne. Valitsemine: avalikkuse kontroll, konstitutsiooniline valitsemine, ametnike volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond. Kodanikuõiguste, -vabaduste tagamine Riik peab sekkuma inimeste ellu nii vähe kui võimalik, nii palju kui vaja. Naistele valimisõigus Vabariigi taotlemine Ettevõtlus, konkurents, turumajandus, vabakaubandus (Reformierakond) Tavamaailmas liberaalide ja konservatiivide vaated hakkavad kokku saama. Reform: Thomas Jefferson Abraham Lincoln Woodrow Wilson Praegu: Andrus Ansip- reform Mari Kiviniemi- Soomest Konservatism Kujunes 18. saj liberalismi vastandina. Loojaks E.Burke`i "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". 1790 1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2. stabiilne areng, ettevaatlikud reformid 3
vaatamine, s.t ühiskondlikku olemist, mis on tegelikult ohutu iseendaga olemine, ekraan on peegli ja kaitse funktsioonis); Alzheimeri tõbi puudutab mälu (iseenda või mina tühjaksvalgumine, mälu delegeerimine, maailma tõbi informatsiooni hulga suurenemise tõttu. Subjekti võime informatsiooniga toime tulla järjest väheneb). Zombid see on supermetafoor (iseenda muundamine, virtuaalse keha poole püüdlemine, mõtlemise väljalülitamine. Inimesed, kes on kehaga tavamaailmas ja mõistus on virtuaalmaailmas). 2. ,,Suure romaani" võimalikkusest. Näiteid Eesti kirjandus vajab üht teost, kus käsitletakse Eesti nüüdisaega ja tehakse seda laiahaardeliselt mitme põlvkonna kogemust kirjeldavana. See on see, mida suure romaaniga silmas peetakse. Seda oleks põlvkondade üleselt lugeda, mida loeb vanaema, ema ja ka laps. Seos erinevaid põlvkondi ja olevikus eksisteerivaid teemasid, mida käsitleda. Märt Väljataga:
annaabi.ee 
