Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) Üks probleem, mis nendel lastel on tuvastatud, on seotud taju diferentseeritusega. Taju diferentseeritus on taju eristamisvõime, ehk võime märgata erinevusi seal, kus need erinevused olemas on. Uuringutest on välja tulnud, et kerge VAA lastel taju iseloomustab vähesem diferentseeritus kui tavaarenguga lastel. Ehk sisuliselt on meil raskem märgata erinevusi seal, kus need erinevused teistele tavaarenguga lastele märgatavad on. Uuringutest on tulnud välja, et tänu taju vähesele diferentseeritusele eristavad lapsed halvasti sarnaseid objekte omavahel. Nt kui pildile on joonistatud jänes, siis tunnevad selle ära pigem kassina kui jänesena. Nad on välimuselt suhteliselt sarnased. Ei taju kassi ja jänest eristavaid tunnuseid. Kipuvad asju ära tundma selliste asjadena, mis on nende
aega uue omandamiseks. Nudelmani katse: aknast välja vaatamine, "pildid" palju asju korraga nägemisväljas. VAA lapsed nägid oluliselt vähem asju väljas → taju kitsus. Üks probleem, mis nendel lastel on tuvastatud, on seotud taju diferentseeritusega. Taju diferentseeritus on taju eristamisvõime, ehk võime märgata erinevusi seal, kus need erinevused olemas on. Uuringutest on välja tulnud, et kerge VAA laste taju iseloomustab vähesem diferentseeritus kui tavaarenguga lastel. Ehk sisuliselt on neil raskem märgata erinevusi seal, kus need erinevused teistele tavaarenguga lastele märgatavad on. Uuringutest on tulnud välja, et tänu taju vähesele diferentseeritusele eristavad lapsed halvasti sarnaseid objekte omavahel. Nt kui pildile on joonistatud jänes, siis tunnevad selle ära pigem kassina kui jänesena. Nad on välimuselt suhteliselt sarnased. Ei taju kassi ja jänest eristavaid tunnuseid
edendav. Valid ise telefonil numbri - hooldav, või lased kliendil osaleda - edendav. Kerge vaimupuudega inimesed võivad elada suhteliselt iseseisvat elu, kui keegi neid toetab. Kerge astme vaimupuue, õpiraskused F70, ingl. k Mild. IQ testide tulemused vahemikus 50-69 · Keeleliste väljendite kasutamine on hilisema arenguga, kommunikatsioonitase hea. · Sõltumatuse saavutavad eneseteenindamisel, koduses tegevuses. · Arengutempo on aeglasem kui tavaarenguga lapsel. · Raskused koolis, õpivad abikooli õppekava järgi. Võimelised praktiliseks tööks · Iseoomustab emotsionaalne ja sotsiaalne ebaküpsus, mõjutatavad. Raskused pereelus, laste kasvatamisel, võivad avalduda raskused kultuuritraditsioonide järgimisel. · Võib olla kaasnevaid häireid käitumises ja psüühikas, kehaline võimetus. · Õppekavast ja intellektuaalsetest tasemenõuetest iseenesest ei piisa, et
ekspressiivsuses keeles. Isegi nende varajane häälitsemine ja esimesed sõnad olid sarnased. Mis puutub sellesse, et kas autismispektri häirega lapsel on kasulik puutuda kokku kahe keelega, siis sellele vastust ei leitud. On olemas teave, et neil on olemas potentsiaali olla kakskeelne aga ei teata, kas see toob neile ka mingit kasu. Kui võrrelda autismispektri häirega kahe – või enama keelseid lapsi, siis nende keeleoskused erinevates keeltes on sarnane. Nagu ka tavaarenguga lsetel, sõltub keeleoskus mitmest tegurist. Oluliseks muutub autismispektri häire raskus, kohanemine, tähelepanu, mälu, igas keeles sisestatud keele maht, lapse motivatsioon ja huvi konkreetse keele vastu ja palju muudki. Kui pere aga otsustab loobuda üldse emakeelest ja hakata kasutama näiteks inglise keele suhtlemiseks ka omavahel, siis ei ole vahet, kas selles peres kasvab autismispektri häirega laps või tavaline laps. On olemas vanemad, kes usuvad, et nii toetavad nad oma lapse
Kujuneb üldistamine ja seoses sellega areneb aktiivselt ka sõnavara, kõne hakkab muutuma mõtestatumaks ja mõtlemine verbaliseeruma. lapsotsib koostöövõimalusi täiskavanuga(osutav funktsioon, abi otsimine). Koostöö nõuab dialoogi, see omakorda nõuab ütluse grammatilist vormistamist. Seega,esemeline tegevus ja sellega seotud tegevuslik-situatiivne suhtlemine põhjustavad selles vanuses lapse kõne semantilise ja formaalse külje äärmiselt aktiivse arengu. Etapi lõpuks on tavaarenguga laps omandanud keele baasüksused. Eelkooliiga: 3,0-7,0 a. Juhtivaks tegevuseks mäng- esemeline mäng, rollimäng, reeglimäng. Uued suhtlemisvormid täiskasvanuga on situatsiooniväline-tunnetuslik ja situatsiooniväline-isikuline. Teiste lastega suhtlemisel praktilis-emotsionaalne ja tegevuslik-situatiivne, etapi lõpus ka situatsiooniväline-tegevuslik. Keskne on kõne reguleeriva-planeeriva funktsiooni areng. Etapi lõpul algab sisekõne kujunemine.
Miks laste arengus läheb üks või teine asi nii? Mis laste käitumises on teistmoodi? Arenguhälvete ilmingud väliselt näha. Olemus- mis toimub lapse peas. Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja pedagoogilise sekkumisega. Tuleb jälgida, kas muutused toimuvad. Oluline on olla kursis tavaarenguga. Naaberteadused: Tunnetuspsühholoogia mis psüühikas toimub? Arengupsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia mis leiab aset õppimise ja õpetamise käigus? Kuidas lapsed õpivad? Pedagoogika õpetamise alused annab pedagoogika Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia Neuroloogia ja neuropatoloogia Psühhopatoloogia mis psüühikas võib valesti minna? Õigusteadus annab alusteadmised sellest, millised on erivajadustega
ettekujutus ka teise inimese mõtetest, peaks see olema hea alus, arendamaks välja veelgi paremat arusaama teise inimese mõtlemisest. Baron-Cohen jt olid esimesed, kes kasutasid Sally-Anne’i vääruskumuste ülesannet. Nad uurisid autistlikke lapsi, kelle vaimne vanus oli üle nelja aasta – sest tavaliselt siis hakkab tavalaps väär-uskumuste ülesandeid õigesti lahendama. Leslie ja Thaiss uurisid tavaarenguga ja autistlikke lapsi, kasutades väär- uskumuse ülesannet (testi mentaalkujutustest arusaamise kohta) ning “väära” foto ülesannet (test, mis kontrollib mitte-mentaalsetest kujutustest arusaamist). Leslie ja Thaissi meetodeid ja tulemustest ilmnes, et kuigi autistlikud lapsed said väär-uskumuste ülesande puhul nõrga tulemuse, olid nad edukad “väära” foto testis. See annab vihje selle kohta, et
Lõpud lisatakse analoogia alusel. Eelduseks on vastavate suhete mõistmine keskkonnas ning morfeemide ebateadlik eristamine. Grammatiliste kategooriate omandamise järjekord sõltub kahest asjaolust. Esmatähtis on vastava suhte mõistmine (objekt, koht, aeg jne.), teiseks suhet väljendava konstruktsiooni keerukus. Grammatilised baasoskused omandab tavaarenguga laps kolmandal eluaastal. Kolmeaastane laps valdab harilikult kõiki käändevorme, tegusõna käskivat kõneviisi ja kindla kõneviisi oleviku- ning minevikuvorme, samuti tegevusnimesid. Kõik see omandatakse süntaksi kaudu: kasutatakse baaslauseid ja laiendatud lihtlauseid (tegusõnal 2-3 laiendit), ilmuvad esimesed koond- ja liitlaused. Samal ajal areneb aktiivselt sõnavara (3 aasta vanuses on täheldatud üldse kõige
· 70ndad emotsioonihäire - lapseea skisofreenia · 1977a kui eraldi haigus (RHK 8) Omane Sotsiaalse retsiprooksuse häire Kommunikatsiooni häire Käitumise ja huvide piiratus Kaasuvad häired · Algus 30-36 elukuul · Kliiniline pilt sõltub soost, vanusest ja IQ tasemest pole identseid case · Levimus 4,712,7:10 000, P>T (3:1), sagedus · Erinevad tekkepõhjuste teooriad · Francesca Happe, Uta Frith jt. Keel ja kommunikatsioon varases eas Tavaarenguga laps Autismihäirega laps 2k koogamine ? 6k vastastikused häälitsused Nutt raskesti interpreteeritav 8k silplalin, zestid Vähe lalinat 18k 3-50 sõna, sõnaühendeid, ehholaaliat 24k 3-5 sõnalised laused, küsimused, `mina', siin/praegu Üksikud sõnad, karjumine
enneaegsed lapsed peavad saama vähemalt kaks keskust, kus eripedagoogide silma all areneda , siis ikka kirega ("sest isa õpetas mind: kui midagi teed, tee viha või armastusega"). Ta naerab tihti, ka enda üle. Ja nimetab end "kõva kiiksuga" tegelaseks, kes oma asja ajades saab tihti haiget, kuid raputab suled kuivaks ning tegutseb edasi. Eelmisel aastal kaitses Ülle magistritööd, mida tehes selgus talle, et eesti 37aastaste rollimäng on väga kehval tasemel. Veelgi hullem: tavaarenguga lapsed osutusid rollimängus viletsamaks kui vaimupuudega lapsed. Mulle meeldiks uskuda, et lapsed siiski oskavad mängida. Jah, aga tavalapsi vaadeldes oli selgelt näha, et neid pole õpetatud mänguasju kasutama. Laps võtab lelu kätte ja teeb ühe toimingu, mida ta on näinud selle esemega tehtavat, aga rohkem ei oska. See pole ju rollimäng! Selline mänguasjade kasutamise viis on tavaline 23aastaste laste puhul, aga ma nägin seda veel 56aastaste hulgas.
Tuvastatud madalama IQ-ga. mitmed geenid, mille kahjustust seostatakse düsleksiaga. KESKKOND Kehvast keskkonnast üksinda need probleemid reeglina ei teki. Samas on õpetamise mõju olulisem kui tavaarenguga laste puhul. Sünnieelsed mõjud seoses teratogeenide, Häire avaldumine ja raskus ema haiguste või traumadega. Sünniaegsed sõltub kogemustest ja traumad või infektsioonid. Varase lapseea õpetamisest. Varaste traumad või haigused. märkide märkamine ja nendega tegelemine oluline.
Pervasiivsed arenguhäired II · Autism, Aspergeri sündroom · Omane sotsiaalse retsiprooksuse häire kommunikatsiooni häire käitumise ja huvide piiratus kaasuvad häired · Algus 30-36 elukuul · Kliiniline pilt sõltub soost, vanusest ja IQ tasemest 46 pole identseid case · Levimus 0,7-116:10 000, P>T (3:1) · Erinevad tekkepõhjuste teooriad Keel ja kommunikatsioon varases eas Tavaarenguga laps: · 2k koogamine · 6k vastastikused häälitsused · 8k silplalin, zestid · 18k 3-50 sõna, sõnaühendeid, ehholaaliat · 24k 3-5sõnalised laused, küsimused, `mina', siin/praegu · 36k ~1000 sõna, küsija/suhtleja · 48k laused, teemad, kohandab keelt · 60k kõne grammatiline, nali ja iroonia, kõne kohandamine Autismihäirega laps : · ? · Nutt raskesti interpreteeritav · Vähe lalinat
annaabi.ee 
