tähendusteooriat, mille kohaselt saab väitel olla faktiline sisu vaid siis, kui leiduvad mingisugused kogemuslikud tingimused, mille kehtides saab seda väidet verifitseerida ehk kinnitada. Verifitseeritava väite tähenduse teadmine on aposterioorne. Sellest järeldub, et iga faktilise sisuga väide peab olema aposterioorne ja kontingentne. Verifikatsionismi järgi ongi ainult kahte liiki mõttekaid väiteid - empiiriliselt testitavad (aposterioorsed) väited ja analüütilised väited (tautoloogiad ja kontradiktsioonid). Empirismi kaitsmiseks peab Ayer seletama ära kaks asja (i) kuidas me saame teada aprioorselt loogika ja matemaatika tõdesid (ii) milles seisneb loogika ja matemaatika propositsioonide paratamatus. Mill matemaatika väidetest John Stuart Mill (1806-1873) oli üks nendest empiristidest, kes valis dilemma esimese haru - ta püüdis näidata, et loogika ja matemaatika väited on aposterioorsed ja kontingentsed. Tema meelest on nad
des, nagu oleks võimalik selline olukord, mis mõne matemaatilise tõe ümber paiskaks. Loogika ja matemaatika printsiibid on univer- saalselt tõesed lihtsalt seepärast, et me ei lase neil iialgi olla midagi muud. Ja selle põhjenduseks on, et me ei saa neist loobuda endale vastu rääkimata, patustamata keele kasutamist valitsevate reeglite vastu ning seega oma lausungeid ennasttühistavateks muutmata. Teisisõnu, loogika ja matemaatika tõed on analüütilised proposit- sioonid või tautoloogiad. Seda öeldes me esitame väite, mis paistab äärmiselt vaieldavana, ning peame nüüd jätkama selle järelduste selgitamisega. Analüütilise propositsiooni ehk nagu tema seda kutsus, ot- sustuse kõige tuntuma definitsiooni andis Kant. Ta ütles2 , et analüütiline otsustus on selline, milles predikaat B kuulub sub- 2 Puhta mõistuse kriitika. Sissejuhatus, alapunktid iv ja v. 6
Ei ole tõesust ega väärust. • Moraalikeel käsib („petmine on väär“ tähendab „ära peta“.) Moraalikeel pole üldse kirjeldav. • Moraalikeel on suunatud veenmisele (tal on jõud mõjutada teiste inimeste tegusid) („mina kiidan selle heaks, kiida sina ka“) Väited Tähenduseta Tähenduslikud Tautoloogiad Empiirilised väited religiooni metafüüsika matemaatika verifitseeritavad ja eetika ja loogika väited (kogemusest väited väited saadud väited) 7 Alfred Ayer (1910-1989) ja tema emotivism: arvas, et • eetikaväited on hoopis üldse tähenduseta väited, ei ole tema arvates nad ei matemaatika ja
Ei ole tõesust ega väärust. · Moraalikeel käsib (,,petmine on väär" tähendab ,,ära peta".) Moraalikeel pole üldse kirjeldav. · Moraalikeel on suunatud veenmisele (tal on jõud mõjutada teiste inimeste tegusid) (,,mina kiidan selle heaks, kiida sina ka") 4 Väited Tähenduseta Tähenduslikud Tautoloogiad Empiirilised väited religiooni metafüüsika matemaatika verifitseeritavad ja eetika ja loogika väited (kogemusest väited väited saadud väited) Alfred Ayer (1910-1989) ja tema emotivism: arvas, et · eetikaväited on hoopis üldse tähenduseta väited, ei ole tema arvates nad ei matemaatika ja
Loogikalisust tõesust saab tõestada tühjast hulgas, tautoloogia ei vaja eeldusi, on iseenesest tõene. Paratamatult tõene. Roos on roos, mina olen mina. Mingit tuge pole vaja, lihtsalt on tõesed. 2) võib olla korrektne, aga ei pruugi? Eeldusteks võib olla ükskõik mis sellise arutluse puhul, kõik eeldused ei pruugi tõesed olla kuni selleni, et eeldusi ei pruugi üldse olla. Eelduste hulk võib olla tühihulk. Tautoloogiad on tuletatavad tühjast hulgast ehk ei millestki g. Oletame, et arutluse eeldused moodustavad mittekooskõlalise lausehulga. Selgita, miks see arutlus peab olema kehtiv. Selgita, miks ta peab olema mittekorrektne. – see lausehulk peab olema erinevate tõeväärtustega; kõik ei saa kunagi olla korraga tõesed, seega peab olema kehtiv – kehtivuse definitsooni kohaselt. (esimene näide, astroloogia –
Moore pooldas 1.varianti. Hea on mittenaturaalne omadus, pole samastatav ühegi naturaalse omadusega. Me tunneme hea ära intuitiivselt. Nonkognitivismi suunad: emotivism (eetikaväited väljendavad emotsioone) ja preskriptivism (eetikaväited teevad ettekirjutusi) Emotivism - tekkis reaktsioonina intuitsionismile - nõustuvad, et eetikaväiteid ei saa tuletafa faktiväidetest. Väited jagunevad tähenduseta (religiooni, metafüüsika ja EETIKA väited) ja tähenduslikeks (tautoloogiad- matemaatika ja loogika väited; empiirilised väited – verifitseeritavad väited) väideteks. Ayeri emotivism: kuna eetikaväited pole verifitseeritavad ega tautoloogiad, on nad tähenduseta. Neil pole tõeväärtust, kuid nad POLE KASUTUD. Väljendavad emotsioone ja veenavad teisi pooldama meie hoiakuid. Eetikaväidete 2 funktsiooni: 1)väljendada emotsioone ja hoiakuid, 2)veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid.
Hea ei ole samastatav ühegi naturaalse omadusega, ta on mittenaturaalne omadus. Kuidas me tunneme ära, mis on hea? Intuitsionism: me tunnetame head intuitiivselt. Meil on vahetu arusaam, et teatud asjad on oma olemuselt head. Emotivism Tähtis! Emotivism tekkis reaktsioonina intuitsionismile. Emotivistidnõustuvad, et eetikaväiteid ei saa tuletada faktiväidetest. Lähtuti loogilisest positivismist, mille järgi on tähenduslikud väited kas analüütilised tautoloogiad või empiirilised, verifitseeritavad väited. Kõik muud väited on tähendusetud. Emotivismi kriitika (1) Emotivismi võib kritiseerida selle aluseks oleva tähenduse verifikatsiooniteooria kaudu. (2) Emotivismi järgi ei erine moraali korral ratsionaalne põhjendamine manipuleerimisest, kuivõrd võivad viia hoiakute muutumisele. (3) Moraaliotsustuste üle saab ratsionaalselt vaielda, mitte üksnes tundeid väljendada
Teadus algab neutraalsetest vaatlustest. Raskused induktivistliku teaduse määratlemisega: (väikestest asjadest suurteni) 1) teadus ei piirdu induktiivse üldistamisega 2) toob ise kaasa induktsiooniprobleemi 3) teooria mõistete tähenduse probleemid (nt kust saavad A-d ja B-d oma tähenduse, kui kõik luiged (A) on valged (B) Empirismis on 2 alust: On kahte tüüpi väiteid: analüütilised (matemaatikas, tõeväärtus ei sõltu empiirilisest sisust, vaatlustest, tautoloogiad, üldiselt kirjeldatavad kui A=A, sünonüümia alusel: poissmehed on vallalised isikud nt); sünteetilised (empiirilised, a priori tõesed; kontrollitavad, kogemuslikult saame teha kindlaks lause tähenduse) Teine empirismi alus on kontrollitavus. Vaatlus sõsltub varasematest kogemustest ja kultuuritaustast, mitte ei ole visuaalne kogemus. Fakti kahetähenduslikkus: Miski mis leiab tegelikult aset Selle sõnastus, sisu, mõte meie mõtlemises
analüüsimatu mõtteobjekt". Hea ei ole samastatav ühegi naturaalse omadusega, ta on mittenaturaalne omadus. Kuidas me tunneme ära, mis on hea? Intuitsionism: me tunnetame head intuitiivselt. Meil on vahetu arusaam, et teatud asjad on oma olemuselt head. 147. Emotivism Emotivism tekkis reaktsioonina intuitsionismile. Emotivistidnõustuvad, et eetikaväiteid ei saa tuletada faktiväidetest. Lähtuti loogilisest positivismist, mille järgi on tähenduslikud väited kas analüütilised tautoloogiad või empiirilised, verifitseeritavad väited. Kõik muud väited on tähendusetud. Emotivismi kriitika (1) Emotivismi võib kritiseerida selle aluseks oleva tähenduse verifikatsiooniteooria kaudu. (2) Emotivismi järgi ei erine moraali korral ratsionaalne põhjendamine manipuleerimisest, kuivõrd võivad viia hoiakute muutumisele. (3) Moraaliotsustuste üle saab ratsionaalselt vaielda, mitte üksnes tundeid väljendada
asi muutub selgemaks. Teine sage eksimus loogilise süntaksi vastu on mõistete tüübieksitus (1868). Grammatika ei kategoriseeri üksikasjalikult algarve vms. Erikeeles on omad kategooriad ja nendega käib kaasas omad tingimused. Mitte ükski metafüüsika lause ei saa olla mõttekas, sest metafüüsika ülesanne iseendale on leida ja esitada teadmisi ilma empiirilise teaduseta (1869). Mõttekad laused jagunevad (1869). Tautoloogiad; laused, mis on tõesed oma vormi poolest – kriteeriumi järgi on need mõttetud. Teiseks on lausete eitused – Mõlemad laused on pseudolaused. (1870). Esteetika on mõtetu, sest väärtusi ja norme ei saa verifitseerida ega empiirilisest tuletada. Mõttekas on see, mida saab verifitseerida. Predikaadid „hea“ ja „ilus“ – millal on faktiotsustused – millal kui empiirilised kriteeriumid on andnud. Faktiotsustus on mõttekas;
adekvaatselt rääkida ei saa. Mitterääkimise põhjuseks pole sel võimetus rääkida, vaid vaikus mis järgneb otsustusele vaikida. Vaikijal on küll ideed, kuid teatud põhjustel ta ei räägi sõndega. Tractatuses määratles Wittgenstein filosoofiat kui keele-kriitikat ja väitis, et tavalised filosoofilised probleemid on mõttetud, kuna need eksivad keele loogika vastu. Ta eristas loogilis-matemaatilisi ja empiirilisi lauseid. Esimesed on tautoloogiad, nende tähendus on mõistetav nende keeleliste väljendite vaatluse abil. Filosoofias ei ole laused ei analüütilised ega empiirilised, väited ületavad võimaliku kirjeldamise piirid; need on üksnes flexus vocis häälikukompleks (nominalistid!). Seega on filosoofia tavatähenduses mõttetu. Ka Kant väitis, et metafüüsika ei ole võimalik, kuna ta püüab uurida seda, mis on asi iseeneses, mitte nähtumusi fenomene nagu teeb loodusteadus või matemaatika. Hiline Wittgenstein
Praktikut huvutab tavaliselt eelkõige see, kuidas saaks tõestest väidetest loogilise paramatusega järeldada tõeseid lõppjäreldusi. Kõige lihtsam viis lihtväidete kasutamise kirjeldamiseks jätab kõrvale väidete struktuuri ning jälgib üksnes seda, kas lihtväide kui tervik on tõene või väär. Lihtväidetest saab koostada liitväiteid ning nende tõeväärtus võib sõltuda mingil viisil komponentväidete tõeväärtusest, mida võib saada mingi eeskirja järgi välja arvutada. Tautoloogiad on tõesed ning kontradiktsioonid on väärad. Ülejäänud väited võivad olla kas tõesed või väärad; selliseid väiteid nimetasime sattumuslikeks ning nende puhul võib vaadelda mõlemat juhtumit. Sattumusliku väite tõeväärtus määratakse loogikaväliselt. Väited ehk väidetud propositsioonid on vahendatavad teatava loogikakeele abil, mida nimetatakse lausearvutuseks ehk lauseloogikaks. Väitel on kindel tõeväärtus: kas tõene või väär
Praktikut huvutab tavaliselt eelkõige see, kuidas saaks tõestest väidetest loogilise paramatusega järeldada tõeseid lõppjäreldusi. Kõige lihtsam viis lihtväidete kasutamise kirjeldamiseks jätab kõrvale väidete struktuuri ning jälgib üksnes seda, kas lihtväide kui tervik on tõene või väär. Lihtväidetest saab koostada liitväiteid ning nende tõeväärtus võib sõltuda mingil viisil komponentväidete tõeväärtusest, mida võib saada mingi eeskirja järgi välja arvutada. Tautoloogiad on tõesed ning kontradiktsioonid on väärad. Ülejäänud väited võivad olla kas tõesed või väärad; selliseid väiteid nimetasime sattumuslikeks ning nende puhul võib vaadelda mõlemat juhtumit. Sattumusliku väite tõeväärtus määratakse loogikaväliselt. Väited ehk väidetud propositsioonid on vahendatavad teatava loogikakeele abil, mida nimetatakse lausearvutuseks ehk lauseloogikaks. Väitel on kindel tõeväärtus: kas tõene või väär
annaabi.ee 
