sellega öelda seda, et nii palju sõnu läheks vaja, et seletada arusaadavalt meie maailma. Kuid et mõista neid sõnu, tuleb nende sõnade tagamaad ning tõelist tähendust teada ning tunda. Näitus „Ilmne paratamatus“ meeldis mulle ning olen äärmiselt rahul, et saime hea ning enesekindla giidi seletamaks meile näitust. Olen kindel, et kui oleks sattunud sinna ilma giidita, oleksid väga paljud asjad mulle segaseks jäänud. See omakorda tõestab, kui vajalikud on taustateadmised tänapäeva kunsti juures, kus põhiväärtuseks on idee ning kui raske võib seda mõista olla, võrreldes varasemate kunstiperioodidega. Nagu ütles väga tabavalt meie giid, siis usun minagi, et idee mõistmatus on ka põhjus, miks on inimesi, kes hüüavad tänapäeva kunsti nimega „fekaal purgis“.
Meedia mõju Lk 9-13 1. Loe läbi 1. Ja 2. näide. Korraldage väitlus teemal „Kas meedias võib kajastada koolivägivalda? ”. Miks sai massimõrvar teha õigusemõistmisest ühe mehe šõu? Meedias kajastatav koolivägivald on oluline ühiskonna informeerimise seisukohalt, kui pöörataks rohkem tähelepanu sellele, mis võib viia või viib nimetatud probleemini. Meedias kajastatud koolivägivallaga seotud sündmused aga võivad sisaldada palju valeinformatsiooni ning ehmatavaid kaadreid, mis omakorda võivad tekitada just nooremates lastes segaseid tundeid, eelkõige hirmu. Massimõrvar sai teha õigusemõistmisest ühe mehe šõu, sest oskas ära kasutada meie suhtluskultuurile omaseid tsiviliseeritud käitumismalle. Temast kirjutati rahvusvahelises meedias ja ta nautis seda täiel rinnal , tema kuritöö eesmärgiks oligi saada kõikjale ulatuva meedia täh...
inimesel on huvi millegi suhtes, on selle õppimine hulga kergem. Õpihoiakuid liigitatakse ka pindmiseks (pinnapealseks) ja süvitsi minevaks (sügavaks). Pindmise hoiaku puhul soovitakse õppimisega võimalikult kiiresti ja vähese vaevaga ühele poole saada. Eesmärgiks seatakse info meelde jätmine ja ülesannete tegemine ilma materjali süüvimata. Õpitavat ei seostata oma varasemate teadmistega. Võib ka juhtuda, et materjal on liialt uudne ja seetõttu puuduvad õppijal selle kohta taustateadmised. Õpiülesandeid võetakse tüütu kohustusena ja seetõttu tekitab taoline õppimine negatiivseid emotsioone. Taoline hoiak võib tuleneda ka lihtsalt ajapuudusest. Süvitsi mineva õpihoiaku korral püütakse õpitavat mõista ja enda jaoks lahti mõtestada. Õpitavat seostatakse oma varasemate teadmistega ja seda analüüsitakse kriitiliselt, mille käigus kujunevad isiklikud seisukohad ja arusaamad õpitava suhtes. Õpitavat suudetakse seostada reaaleluga ja seda vajadusel rakendada
Analüütik kaldub jaotama informatsiooni osadeks, et nendega eraldi tegeleda. Holist seevastu püüab tegeleda mõiste kui tervikuga. Visuaalne-verbaalne dimensioon.- See kirjeldab kaht vastandit, kuidas inimene mõtleb kujundites või sõnades. · Enamik õppijaid on kuskil vahepealsed, mitte kindlalt üks ega teine JÄRELDUSED ÕPETAMISES · Õppijad pole passiivsed, sama nähtust tajutakse ja mõistetakse erinevalt ning ka taustateadmised on erinevad. · Kognitiivne lähenemine rõhutab inimese mõtlemise, teadlikkuse ja sellega seotult tegevuse arendamist (taju, mälu fantaasia, mõtlemine, loovus) · Õppimine on meeldiv, eesmärgistatud · Õppimine on meelepärane ja teadlik toiming, mille abil püütakse lahendada probleeme ja saavutada endisest kõrgetasemelist ja paremat toimetulekut. Õppimine toimub aktiivses, avatud suhtlemist ja tegevust soosivas keskkonnas.
näidata võimalikult detailivaest ja ajatut maailma (pole võimalik määrata täpselt kohta, sajandit, riiki, kellaaega). Märkus: Näide on püütud anda võimalikult ligilähedaselt olukorrale, kus vaataja näeb teost esmakordselt ja tal puuduvad igasugused taustateadmised töö või kunstniku kohta. Küll aga on kasutatud üldisi kogemusi ja teadmisi maailmast, et tunda ära uisutamine, talv, mees, alasti, ladina keel, kiriklik, videoprojektsioon. Kui lisada siia järgmise astme teadmised, et mees videos on kunstnik ise, et kõlab tema poja hääl, et kristlikus traditsioonis on isa ja poeg kaks osa kolmainsusest, järelikult on põhjust otsida videost ka peidetud või puuduvat kolmandat, saame juba selle teose põhjalikuma analüüsi
kasutades välistab nendest sobimatu - Inimene töötab läbi vaid ühe struktuuri ja pöördub teise juurde vaid siis kui esimene variant osutus mittesobivaks - Aiateede mudel – lause tähenduse järjestikkune töötlus - Taraban ja MvVlelland sisu-juhitud protsesside teooria – grammatika oluline struktuuri määraminsel. Kuivõrd sõltub kõne mõistetavus kontekstist? Kuidas mõjutavad taustateadmised kõnest aru saamist? Mis oskust arendatakse loetud tekstide ümberjutustamise käigus? Kõne produtseerimine Kuidas mõjutab kõneloomet see, et kõnelemine toimub sotsiaalses kontekstis? Nii kõneleja kui kuulaja peavad tahtma teha koostööd. 4 maksiimi: - Kvantiteedi maksiim – kõneleja peab andma nii palju infot kui vaja, mitte rohkem. Kui palju on vajalik sõltub kontekstist ja rääkija-kuulaja ühistest teadmistest ja uskumustest.
kasvatust. Kasvatusliku mõtlemise algus on seotud kõne arenguga. Kavatusele iseloomulik mõtteviis sai alguse antiikajast. ,,Eriliste ajalugu" Kuidas abistada sellised, kes on teistsugused? Käitumise omapärale osutati juba enne Kristust normist erinejad ,,likvideeriti". Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks või patuks, kuna selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused ja rahvalikud vaatemängud). Tehti seda, kuna puudusid adekvaatsed taustateadmised, see kõik oli võõras. Võõras asi tekitas hirmu. Samas on inimeste üksteise abistamine sama vana kui inimkond. Ülestähendus abistamise vajalikkusest: Hammurabi õiguskoodeksis Babüloonias 1750.a eKr eriti orjade ja leskede aitamine. See polnud sageli altruistlik. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon. Vana-Kreekas ja Roomas ei olnud heategevuse mõte inimeste kannatuste vähendamine, vaid elu rikastamine
Implikatuur on lause sisu komponent, mis pole lauses sees, kuid on lausest tuletatav. Grice eristas kahte sorti implikatuure: konventsionaalsed ja absoluutsed (ilma milleta lause oleks vale). Viimased huvitasid Grice'I rohkem (need võimaldavat inimestel suhelda). Presuppositsioonid on peaaegu nagu implikatuurid, aga esimesed lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Neid on kahte erinevat tüüpi - semantilised ja pragmaatilised (taustateadmised). Presuppositsioonidel on kaks olulist funktsiooni - seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse ja mida presuppositsiooniks jäetakse, sõltub ajastust ja kultuurisituatsioonist) ja tekstuaalsuse roll (mis on ühe ütluse sisu (subposition), on teise ütluse eelinfo (presubposition)). G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud kommunikatsiooniprotsessi efektiivsusega. Taktitundelised ollakse selleks, et saavutada oma eesmärke
Implikatuur on lause sisu komponent, mis pole lauses sees, kuid on lausest tuletatav. Grice eristas kahte sorti implikatuure: konventsionaalsed ja absoluutsed (ilma milleta lause oleks vale). Viimased huvitasid Grice'I rohkem (need võimaldavat inimestel suhelda). Presuppositsioonid on peaaegu nagu implikatuurid, aga esimesed lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Neid on kahte erinevat tüüpi - semantilised ja pragmaatilised (taustateadmised). Presuppositsioonidel on kaks olulist funktsiooni - seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse ja mida presuppositsiooniks jäetakse, sõltub ajastust ja kultuurisituatsioonist) ja tekstuaalsuse roll (mis on ühe ütluse sisu (subposition), on teise ütluse eelinfo (presubposition)). G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud kommunikatsiooniprotsessi efektiivsusega. Taktitundelised ollakse selleks, et saavutada oma eesmärke
Võimalike tulevikusuundadena peab autor vajalikuks analoogsete intervjuude läbi viimist suurema hulga inimestega, kes on väga hästi kursis IKT sektori personaliotsinguga. Eelküsitluse võiks läbi viia veel enamate IKT ettevõtete seas, et saaks kindlamalt teha üldistusi Eesti IKT sektori kohta. Ka võib antud uurimuse metoodikat laiendada teistel tegevusaladele ning ka muudele ametikohtadele inimeste otsimise eripära teada saamiseks. 1. IKT SEKTORI PERSONALIOTSINGU TAUSTATEADMISED Selle peatüki eesmärk on esitada vajalikke teadmisi, et saaks uurida IKT sektori personaliotsingut. Et paremini mõista IKT sektori personaliotsingut, tuleb kõigepealt mõista IKT sektorit. Esiteks see peatükk annabki üldise ülevaate nii Eesti kui kogu maailma IKT sektorist. Seejärel tuuakse peatükis välja IKT sektori personaliotsingu teoreetilised alused, mis on abiks uurimuse metoodika koostamisel. 1.1 IKT sektori üldiseloomustus
• Teooria olemasolu BA töös – väga pragmaatiline nõue!!! Alusuuringud ja rakendusuuringud • Vastavalt motiividele laias laastus kahte tüüpi uuringuid: – Alusuuringud (basic research) – eesmärgiks akadeemilise teadmise edendamine, põhinevad teooriatel ja tihti püüavad neid täiustada või edasi arendada – Rakendusuuringud (applied research) – orienteeritud mingi kindla praktilise probleemi lahendamisele või analüüsile, teooria lihtsalt annab mõisteparatuuri ja taustateadmised, teooria osa võib olla ka minimaalne • BA-tööst eeldatakse pigem alusuuringu tüüpi uurimistööd, kus teooria mängib olulist rolli nii uurimisprobleemi/küsimuste formuleerimisel, kui ka tulemuste tõlgendamisel • Teisalt eeldatakse, et uurimisprobleemid on ühiskondlikult ja poliitiliselt olulised ja pole halb, kui saadud teadmisel on ka teatav praktiline väärtus Teooriate ulatus • Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R.
külastas järjepidevalt seminare, järeldab soovituse lugeja raskusteta, et professor ei hinda üliõpilast eriti kõrgelt, aga otse seda öelda ei taha. See järeldus põhineb informatiivsuse ja relevantsuse postulaadi rikkumisel. /Ettekanne oli väga huvitav, aga.../ Presupositsioonid on sarnased implikatuuridega, aga esimesed lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Kaks erinevat tüüpi: semantilised pragmaatilised (taustateadmised). Presupositsioonidel on kaks olulist funktsiooni - seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse ja mida presupositsiooniks jäetakse, sõltub ajastust ja kultuurisituatsioonist) ja tekstuaalsuse roll (mis on ühe ütluse sisu (subposition), on teise ütluse eelinfo (presubposition)). Palju sarnaseid võtteid kasutatakse erinevates kõnefiguurides. Nii näiteks ütlustes Naine on naine
• Parim viis terminite uurimiseks on uurida nende kasutust (mitmekeelsetes) tekstides. • Oskustekstide eesmärk on info edastamine, mitte näiteks keeleli- ne korrektsus. • Mõistmiseks on vajalik eriala tundmine. Viimane seisukoht on veidi uudne võrreldes Wüsteri lähenemisega, kuid huvitaval viisil vastuolus ka mitmesuguste võhikule arusaadavat sõnastamist nõudvate selge keele kampaaniatega. Kui kuulajal puuduvad mõistmiseks vajalikud taustateadmised ehk tema teadvuses ei ole kõnealuse eriala sündmuste freime, siis ei saa selle eriala mõisted kuidagi olla talle kättesaadavad, ükskõik kuidas neid ka ei nimetataks. 64 Terminoloogia Lühidalt • Fikseeritud koodi mudelil põhinev klassikaline terminoloogia- teooria eeldab, et: – maailma saab jagada selgepiirilisteks mõisteteks, – on võimalik saavutada erialainimeste üksmeel selle
annaabi.ee 
