o Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarseks nii struktuurilt kui funktsioonilt. o Aju suurenemine evolutsioonis => pikenenud kasvuperiood,... laminaarne kihiline Erinevate hominiidide iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopithecus - väikesed, saledad, ahvitaolised, emased isendid olid isastest väiksemad - suutsid käia püsti, käed olid kohastunud puudel ronimiseks - aju oli ümaram kui ahvidel Leiud: Taungi laps 1924 Lõuna-A. Proua Ples 1947 L-A. Laetoli jalajäljed 1978 Tansaanias Lucy 1972 Etioopia Homo habilis - kehaehitus ei erine oluliselt eelmistest - elasid suuremate rühmadena koos, eeldatavalt sotsiaalselt intelligentsemad - ,,osav inimene" esimesed kivist tööriistad, ligi miljoni aasta jooksul ei muutnud tööriistu, polnud innovaatilised, ei uurinud ümbrust Leiud: Koobi Fora, Keenia KNM ER 1813
africanus inimeste pärivusliinis - väikesed, saledad, ahvitaolised, emased isendid olid isastest oluliselt väiksemad - suutsid käia püsti, käed olid kohastunud puudel ronimiseks - aju oli ümaram kui ahvidel, mahu suurenemine peamiselt ajukoore kasvu arvelt - peamiselt taimestikutoidulised (juured, seemned, lehed), jahipidamisel polnud eriti edukad A. garhi valmistas lihtsamaid tööriistu. Australopiteegid 2 Peamised leiud: A. africanus: Taungi laps 1924 Lõuna-Aafrika Proua Ples 1947 Lõuna- Aafrika A. afarensis: Laetoli jalajäljed 1978 Tansaanias Lucy 1972 Etioopia Homo habilis Kehaehituselt polnud väga erinevad australopiteekidest -elasid suuremate rühmadena, eeldatavalt sotsiaalselt intelligentsemad. "Osav inimene" esimesed kivist tööriistad (Oldowan stiil). Lihtsalt ühelt poolt tervamaks tahutud kivid, kuid ei arendanud neid edasi. Ligi miljoni aasta jooksul tegid samasuguseid tööriistu väheste muudatustega
Australopiteekus Australopiteekuse perekonna tekkimine ei ole veel piisavalt selge. Inimeste ja simpansite viimane ühine eellane elas 4 miljonit aastat tagasi ja sel ajal veel australopiteekusi ei olnud. Vanimad leitud australopiteekused on 3,5 3,6 aastat vanad. Kõige hilisemad on 1,9 miljonit . Australopiteekused on esimesed teadaolevad fossiilsed inimlased. Nad kirjeldati 1925 Lõuna-Aafrikas. Neist esimene oli Australopithecus africanus ('Aafrika lõunaahv'). Taungi lubjakivikarjääris avastasid töölised 3- aastase poisi fossiili. Teadlased jõudisd järeldusele, et avastatud oli inimese eellasliiki kuuluv isend, ja avaldas oma tulemused 1925. aasta veebruaris ajakirjas "Nature". Taungi poiss sarnanes hammaste ja lõualuude poolest sarnanebmiotseeni inimahvidega, kuid fossiilid annavad tõestust kahel jalal kõndimise kohta. Tõestus selle kohta saadi 1935 Tansaaniast Laetoli vulkaanilises tuhas säilinud kahest kõrvuti asetsevast jalajälgede reast
Neid uuriti a la 17 aastat ja alles siis avaldati uurimistöö. Osales 47 eri maade teadlast. Töö oli oluline leiti et tegemist võib olla inimliigiga, kes on vahelüli inimahvide ja järgmise astme australophitecuste vahel. Vanus 4,4 milj aastat. Ja et ta (ardi) on juba kõndinud kahel jalal. JÄRGMINE SUUREM ASTE Australophitecus üldiselt leitud küllalt palju juba. 20 saj alguses leiti üks tema pealuu L.Aafrikast, on nimetatud ka ,,Taungi beebiks" (1927). Läks vaidlemiseks kuni siiamaani peeti vanimaks Inglismaalt (Pildown) 1912 leitud (Charles Dawson) koljutükki. Kuid 1953 saadi teada et tegemist on võltsinguga !!! Australopithecus Lucy vanus 3,2 milj. Kuulus luid leiti palju. On samuti kõndinud kahel jalal. 1976 uus sentsatsiooniline (Laetol) avastus leiti austra.-de jalajälgi. See avastati seal kus vulkaan purskas ja
Toodi avalikkuse ette eelmise aasta lõpus. Leiti 1992 Etioopias Aramise küla juurest. Luukildudega tegelesid 10 riigi teadlased, kokku oli 47 teadlast. Uuriti 17 aastat. Ardi kohalikus keeles põhi, põrand. Ardi oli 122 cm pikk, kaalus 50kg, aju oli enam-vähem sama suur kui simpansil. Kõige olulisem vahelüli inimese kujunemise loos. Ardid elasid metsades, vist ei olnud ainult puude otsas vaid ka maas. Australopithecus australopiteek, eesti keeles lõunaahvlane. 1924 leiti kolju ,,Taungi beebi". 1912 leidis Inglismaalt Pildownist ühe teise kolju Charles Dawson. Taungi kolju ülaosa oli nagu ahvil, alaosa nagu inimesel. Pildowni kolju oli vastupidine. Hiljem tuli välja, et Pildowni kolju oli võltsing. Australopithecus Lucy sai nime biitlite laulu ,,Lucy in the Sky with Diamonds" järgi. Temast leiti palju luid ja tehti päris korralik rekonstruktsioon. Lucy on 3,2m aastat vana. Laetolis leiti 3,6m aastat vanad australopithecuse jalajäljed
Lähis-Ida kaudu jõudsid inimahvid Euroopasse 14,5 miljonit aastat tagasi. Need olid griphopithecused (kreeka keeles inimahvid). 1992. aastal leiti Etioopiast, Aramise küla juurest Ardipithecuse luud. Ardi (Ardipithecus ramidus). Vanus: 4,4 miljonit. Kõndis kahel jalal, osav puuotsas ronija. Australopiteek (Lõunaahvlased). Pälvisid tähelepanu 20. sajandi alguses. 1924. aastal Lõuna-Aafrikast leid – lapse kolju, mida hakati nimetada leiukoha järgi “Taungi beebi”. Vaheastmeks inimahvide ja inimeste vahel oli australopiteek. Nende uurimise juures oli üks takistus, et seda ei võetud tõsiselt, sest kolju Piltdownist (amatöör-arheoloog Charles Dawsoni leid 1912) peeti hoopis vaheastmeks. Koju ülaosa sarnanes inimesega, alakolju aga inimahviga. Piltdowni inimene (Eoanthropus dawson) kuulutati 1953. aastal võltsinguks. Australopithecus Lucy (3,2 miljonit aastat). Leiti Etioopiast 1974. aastal. Laetol –
on u 3,7 milj a vanad ning väga sarnased inimese omadele. Üks Australopithecus afarensise leid on tuntud vanima perekonnana. Leid saadi 1975. a Hadarist Etioopias, vanus 3,2 milj a. Leid koosnes 13 erivanuselise isendi luudest. Hilised australopiteekused Neist vanimad olid Australopithecus africanused, leide saadud mitmelt poolt Lõuna-Aafrikast. Elasid 32 milj a tagasi. Luuleiud saadud karstikoobastest. Esimene leid 1924. a Taungist. Kolju kuulus 56 aastasele lapsele, saigi tuntuks kui Taungi laps. Australopiteekused said varem küpseks Taungi laps võis olla 3 aastane. Taungi lapse vanus oli 2,82,6 milj a. Sellel koljul mitmed ahvilikud ja inimlikud tunnused läbisegi (nt inimlikud hambad, ahvilikult väike ajukolju). Kolju leidnud Raymond Dart oletas, et tegu oli kahel jalal kõndinud isendiga ning andis talle nimeks Australopithecus africanus ehk Aafrika lõunaahv. Oli võrdlemisi sarnane Australopithecus afarensisele, kuid oli sellest suurem, samuti
avalikkuse ette. Ardi tähendab kohalikus keeles põhja või põrandat. Ta kujutab endast olulist vahelüli teel ahvist inimeseni. Ardi on 122 cm pikk ja kaalub 50 kg, aju sama suur kui šimpansitel. On ebaselge, kuidas liikus, põhiliselt elasid siiski metsades, kuid on võimalus, et kõndis ka maa peal, mitte ei elanud ainult puude otsas. Järgimine aste on australopiteek. Eesti keeles see tähendab lõunaahvlast. Esimene leid tuli välja 1924. a, kutsutakse leiukoha järgi Taungi beebiks. Uurijad pidasid seda oluliseks vahelüliks inimese ja ahvi vahel, kuid teised teadlased seda eriti ei uskunud. 1912.a leiti Inglismaal ka ühe kolju kild, mille avastas amatöörarheoloog. Taungi kolju oli nagu ahvil, alalõualuu nagu inimesel. Inglismaal oli olukord vastupidine. 50 aastat usuti seda, kuid siis avastati, et Inglismaalt leitud kolju oli võltsing. Australopiteegi kõige edukam esindaja leiti 1970ndate alguses Etioopiast, nimeks pandi biitlite laulu järgi Lucy
tänapäeva inimesel. Dateering: 3,9–2,9 miljonit aastat tagasi. 2010. a uuringu põhjal pakuti, et on kasutanud kivist tööriistu, millega loomade liha skeletist eraldada, seega esimene inimliik, kes kasutas tööriistu. Loetud tänapäeva inimlaste (perekond Homo) üheks võimalikuks eelkäijaks. Australopithecus africanus Eristatud Lõuna-Aafrika leidude põhjal. Elas oletatavasti 3,5–2,5 miljonit aastat tagasi. Seni on teada vaid neli leiukoht, tuntuim leid on Taungi kolju (1925), selle põhjal oletas Raymond Dart esimesena uue inimlaste liigi leidmist. Laiemalt võeti see avastus omaks alles 1950. aastatel. Oletatakse, et kehakujult sarnanes paljuski Australopithecus afarensis’ega: nende käed oli pikemad kui jalad. Arvatakse, et näokuju oli ümaram kui eelpool mainitud liigil. Liikus peamiselt püsti, kuid käeluude ja õlaliigest põhjal oli kohastunud ka ronimiseks.
ning lõpuks simpans ja inimene (u 5 mln a tagasi) Eestis kõige lähedasem loom inimesele on nahkhiir · Esimesi inimahve: prokonsul 20 mln a vana inimahv (I'te seas) Griphopithecus esimene inimahv Euroopas Australopithecused inimese ja ahvi vahelüli Piltdowni kolju (1912; tõsiselt võeti käsile 1953. a ja avastati, et tegu võltsinguga, mis koosnes 50-60 000 a vanadest koljutükkidest ja inimahvi lõualuust) vs Taungi beebi (1920ndad) AUSTRALOPITHECUSED · Üks kuulsamaid Australopithecuseid on 1974. a leitud Lucy luukere (Etioopia; 3,2 mln a vana). Ta kõndis kahel jalal, oli u 120 cm pikk, u 30 kg raske ning taimtoiduline. Ta sai nime biitlite laulu järgi (laulu nimi tuli aga J. Lennoni poja joonistatud pildist, mis kujutas tema lasteaiakaaslast. Ta suri 46-aastasena 2009. a septembris luupusesse)
Inimkonna vanus u 2,5 miljardit aastat, inimesi 4,5 miljardit(praegu). Kui kujunesid esimesed inimesed tekkis töö arheoloogidele. Arheoloogid otsivad leide, inimese tekkelooga tegelevad geneetikud ja molekulaarbioloogid. Eestis elavatest loomadest inimesele lähedaseim nahkhiir. Ahvidel on kujunenud teatud paarissuhted, sarnasused seksuaalkäitumises. Inimahvid ---> australopiteekus --- > ahvinimesed · 1924 leiti Lõuna-Aafrikast esimene australopitekus. Taungi beebi. · 1912 leiti Inglismaalt Piltdownist (Charles Dawson) koljutükke, mis olid inimese ja ahvi vaheaste. Kolju ülaosa inimesele sarnane aga alaosa nagu gorillal. 1953 hakati seda lähemalt uurima ja avastati, et see on võltsitud, vanale luutükile oli juurde monteeritud gorilla alalõualuu. Kõige vanem australopiteekus dateeritud 7 miljonit aastat vanaks. · Laetolist avastati australopiteekuse jalajälgi, mis on 3,6 miljonit aastat vanad. Jalajäljed on
teised inimahvid. Varaseid hominide on keeruline uurida. Järgmine aste, mis inimahvidest eristub on australophitectus. Vahelüli on Ardithecus. I australopiteekuse pealuu leiti 1924 Lõuna- Aafrikast, 1912 leiti Inglismaalt Pildownist ka üks katkendikolju, mida võeti tol ajal ääretult tõsiselt ja leiti , et see kolju on selge mark inimese eelkäijast. Eriti vaimustunud oldi sellest ka seetõttu , et leid leiti Euroopast. Taungi beebil oli ülaosa sarnane inimahvile ja alaosa inimesele. 20 saj I poolel peeti inim kujuneise juures ka seda, et tal on suur kolju . Peale pikaajalist Pildowni kolju uurimist leiti , et tegemist on võltsinguga. Kõige kuulsam on Australopithecus Lucy , kelle vanus on 3,2milj , leiti Etioopiast. Leiti 1974 a , nimi biitlite laulu Lucy in the Sky with Diamonds järgi .Lucy oli I australopiteek , kes oli kahel jalal kõndinud.
tagasi. Arvatakse, et nad tulid Lähis-Ida kaudu. Griphopithecuse hambaid on ka leitud, üsna ahvised, neid ei peeta otseseks esivanemaks. Australopithecus on eesti keeles lõunaahvlane. Lõuna-Aafrikast Taungist avastati Austraalopiteekide beebi, mis ei saanud eriti tuntuks, kuna oldi veendunud, et hoopis Inglismaal oli inimese eellaane Piltdownis leiti kolju ka. Kolju eripära oli selles, et tema ülaosa oli tavalise inimese koljule väga sarnane, kuid alalõualuu oli nagu inimahvi oma. Taungi beebil oli vastupidi. 1953. aastani (41 aastat) kestis see uskumine, kuni üks arst hakkas seda uurima ja avastas, et tegu on võltsinguga. Üpris palju luid on leitud Lucy'lt (kokku 47) ja seetõttu peetakse seda rekonstruktsiooni väga heaks. Nad olid suhteliselt lühikesed, 1,20 m või natuke rohkem. Oluline erinevus: australopiteegid kõndisid kahel jalal. Selle kohta on olemas ka arheoloogilised tõendid, jäljed, 3,6 milj aasta vanused (vulkaani
annaabi.ee 
