Moldova Üldandmed · Riigikord Vabariik · Riigihümn Limba noastr (Meie keel) · Pealinn Chiþinu · Pindala 33 843 km² · Riigikeel(ed) moldova (rumeenia) · Rahvaarv 4,314,377 (2011) · Rahvastiku tihedus 100,3 in/km2 Kaart Loodus · Moldova põhiosa asub Doonau lisajõgede Dnestri ja Pruti vahel. · Pinnamoelt on see tasandikest ümbritsetud Codru kõrgustik. · Valitseb stepitaimestik, jõgede ääres kasvab ka metsasalusid. · Kliima on mandriline, kusjuures suved võivad olla üsna palavad. Rahvastik · Suuremad rahvusgrupid on seal modovlased/rumeenlased 78.2% , ukrainlased 8.4% , venelased 5.8% , gagauusid 4.4% ja bulgaarlased 1.9%. (2004) · Usundid: õigeusklikud 98 %, juudid 1,5 %, baptistid ja teised 0,5 % (2000) Pildid Haridus
Pindala: 93 000 km² Naaberriigid: Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria SÜMBOOLIKA VAPP LIPP PEALINN BUDAPEST Pealinn Budapest oli algselt jagatud kaheks linnaks: Buda ja Pest. Doonau (Duna) jõe ääres asuvas linnas on palju ajaloo- ja kultuurismälestisi ning see on kuulus oma terviseallikate poolest. LOODUS Ungaris on ilus loodus, mis koosneb valdavalt tasandikest, esinevad üksikud küngaste ahelikud. Läänepiiri ääres on ka väike osa Alpidest. Riigis on viljakas pinnas, mis sobib hästi põllumajanduseks. Ungaris on ka mõningad maavarad. Näiteks: boksiit maagaas vähesel määral leidub seal ka naftat. RAHVASTIK Elanikkond: 9 941 000 (seisuga juuni 2012) Rahvastiku tihedus: 108 in/km² Usk: katolik ja kristlus MAJANDUS
Ungari Geograafiline asend Ungari lipp Riigi nimetus: Ungari Vabariik Magyar Köztrsasg (ungari k.) Ungari vapp Riigikord: vabariik Loodusolud Pinnamood Siseveed Ungari maastik koosneb Doonau jõgi (Duna), mis põhiliselt tasastest kuni voolab Ungari lainelistest tasandikest. territooriumil 410 km Suure osa Ungarist pikkuselt, jaotab Ungari moodustab Alföld. kaheks osaks. Suured jõed Loode-Ungaris lahutab on veel Tisza, mis voolab madalate küngaste ahelik 580 km pikkuselt Ungari Alföldit Kisalföldist. kirdenurgast lõunasse, ja Edela-Ungaris on Drava (Dráva). Dunántúli mäed. Läänepiiri Ungari lääneosas asub 70 ääres on väike osa km pikkune väga madal Alpidest
on 580 mm. sagedased MAAVARAD maagaas ja nafta; vask, süsi; boksiit. Leidub ka boksiit, rauamaak, pruunsütt ja kivisütt. kroom, mangaan ja uraan RUMEENIA UNGARI PINNAMOOD umbes 30% riigi koosneb põhiliselt territooriumist katavad tasastest kuni lainelistest mäed. Mõned Ida- tasandikest Karpaatide mäetipud Edela-Ungaris on ulatuvad üle 2200 m üle Dunántúli mäed, merepinna. Transilvaania läänepiiri ääres on väike Alpide ja ühtlasi osa Alpidest. Riigi Rumeenia kõrgeim tipp põhjaosas on künkad ja Moldoveanu on 2544 m madalad mäed. Kõrgeim kõrgusel merepinnast. punkt on Kékes , 1014 Mägede ümber on või 1015 m üle
Suurbritannia 5,41%, Prantsusmaa 5,37%, Rumeenia 5,28%, Slovakkia 4,97%, Austria 4,52% (2009). Import Ungari tähtsaimad impordiartiklid on masinad ja varuosad 50% kütused ja elekter 11% toidukaubad toormaterjalid Ungari tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 25,05%, Hiina 8,56%, Venemaa 7,3%, Austria 6,08%, Holland 4,73%, Prantsusmaa 4,51%, Slovakkia 4,14%, Itaalia 4,13%, Poola 4,07% (2009). Loodus Pinnamood Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld. Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldist. Edela-Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest. Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes Veekogud Doonau jõgi (Duna), mis voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks
com/aatlas/infopage/tierradelfuego.htm fuego-Argentina.jpg Tulemaal on lähispolaarne kliimavööde • Suvi on jahe, jaanuaris 10...11 °C • Talv on pehme, juulis 0...2 °C • Aastane keskmine sademete hulk on 400...500 mm. • Kirdes on iseloomulikud tugevad tuuled ja vähe sademeid. • Lõunas ja läänes on väga tuuline, udune ja märg. Tulemaa pinnamood • Põhjapoolsed alad koosnevad lainelistest tasandikest. • Lõunaosa on mägine. • Kõrgeim tipp- Darwini mägi 2488 m. http://worldonline.media.clients.ellingtoncms.com/img/photos/2001/ 06/10/livingglacierave_t440.jpg? http://knoji.com/images/user/Small-patagonia-1.jpg 9e2a24ba44807f8f9b96aad7c4082bf6ded075dc Tulemaa veestik • Mäeorgude põhjas on palju ilusaid järvi või turbarabasid. • Saarel on arvukalt jõgesid. • Enamik jõgesid suubub Rio Grande jõkke.
aastal kristlik kuningriik. Ungari keel erineb kõikide naaberriikide omast ja on ainult kaugelt suguluses soome ja eesti keelega. Pealinn Budapest oli algselt jagatud kaheks linnaks: Buda ja Pest. Doonau jõe ääres asuvas linnas on palju ajaloo- ja kultuurismälestisi ning see on kuulus oma terviseallikate poolest. Ungari 386-liikmeline ühekojaline parlament valitakse otse iga nelja aasta järel. Pinnamood Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld. Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldist. Edela- Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest. Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes. Veekogud Doonau jõgi (Duna), mis voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks
kliima · Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud · Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis · Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel, suvi peaaegu et sademetevaba · Suurem osa Prantsusmaa maastikust koosneb tasandikest või madalatest mäekinkudest · Kolmest küljest piiravad teda kõrged mäeahelikud: kirdest Vogeesid, edelast Püreneed ja kagust Alpid, kuhu kuulub ka Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (4807 m) · Prantsusmaa keskosas kõrgub keskmassiiv. Pealinn Pariis paikneb tasandikul Seine`i jõe kallastel. · Teised suuremad jõed on Loire, Rhone ja Garonne. · Prantsusmaa asub Lääne-Euroopas · Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas,
Ungarlaste esiisad on madjari hõimud, kes vallutasid Karpaatia oru 896. aastal. Püha Istváni valitsusajal sai Ungarist 1000. aastal kristlik kuningriik. Ungari keel erineb kõikide naaberriikide omast ja on ainult kaugelt suguluses soome ja eesti keelega. Pinnas on viljakas ja sobib põllumajanduseks. Pinnavorm on enamasti tasane, kuid põhjas on madalad mäed. Turistide hulgas populaarne Balatoni järv on suurim Kesk-Euroopas Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld.Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldis.Edela-Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest.Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes. Ungari suured jõed on peale Doonau Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava
https://www.google.ee/search? newwindow=1&hl=en&dcr=0&biw=1821&bih=868&tbm=isch&sa=1&ei=dHGMWqegBI3IwQKM4Z34BA&q=hungary+nature&oq=hungary+nature&gs_l=psy- ab.3..0j0i24k1l2.147964.149130.0.149492.22.8.0.0.0.0.309.818.0j4j0j1.5.0....0...1c.1.64.psy-ab..20.1.305....0.VVVEEELye20#imgrc=W1iH59TdQXtIGM: PINNAMOOD · Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld. · Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (umbes 1014 m üle merepinna) Mátra mägedes. Kõrgeim mägi Hungaris (Kékes ) https://www.google.ee/search? newwindow=1&dcr=0&biw=1366&bih=651&tbm=isch&sa=1&ei=9WiMWtXWI8SRkwX7_oLwAg&q=kekes+mountain&oq=kekes+m&gs_l=psy- ab.1.1
1 2004. aastal sai Euroopa Liidu liikmesriigiks ka Ungari. Ungari on merepiirita riik Euroopas Doonau keskjooksul, mille pindala on 93 030 km2, seal elab 2014. aasta seisuga 9 879 000 inimest ning rahvastiku tihedus on 106 in/km2 kohta, pealinnaks on Budabest. Riik piirneb Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbiaga. Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Maavarasid on seal vähe, peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse. Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on masinad ja varuosad, kütused ja elekter moodustavad vaid 1,6% kogu ekspordist[3].
kivisütt, elavhõbedat, mangaanimaaki, ilmeniit-rutiil-tsirkooniumi maake, uraani, kaoliini, savi, pruunsöe, ilmeniit-apatiidi maaki ja muude värviliste, vääris- ja haruldaste metallide leiukohti. 2007-ndal aastal tuli 47% Ukrainas vaja minevast energiast söest ja gaasist. 25% kasutatavast vedelgaasist on pärit Ukrainast. Maast võtab põllumaa on enda alla 45%, mets 30% ja heinamaad 20%. Tasandikud hõlmavad 40% maast ja tasandikest 75% on haritav maa. Ukraina lõunapiiriks on 2782 km Musta mere ja Aasovi mere rannikut. Suuremad jõed Dnepr, Desna ja Dnestr suubuvad Musta merre. Edelapiiril Rumeeniaga voolab 54 km ulatuses Doonau. MAJANDUS Ukraina SKT on 3007 USD elaniku kohta (2010). Iive on -1,4% (2010). Imikusuremus on 11 imikut 1000st (2010). Keskmine eluiga on sünnihetkel 69 (2009).Täiskasvanute kirjaoskus on 99,7%(2011). Põllumajandus hõlmab 17,5% SKTst, tööstus 42,7% ja teenindus 39,8%
- Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral. Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka palju nooremaid lõhestatud orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke. Marsi lõunapoolkeral on ülekaalus muistsed kraatreid täis kõrgmaa-alad (vasakul), mis sarnanevad Kuul olevatega. Vastandina sellele koosneb suurem osa põhjapoolkerast tasandikest, mis on palju nooremad ja merepinnale lähemal. Viimasel ajal on mõned teadlased hakanud küsima, kas järsud kõrgendikud on üldse olemas. Marsi täielik kaardistamine peab selle probleemi lahendama. Marsi sisemust tuntakse ainult pinnalt saadud andmete ja planeedi üldstatistika kaudu. Nende andmete põhjal oletatakse, et Marsil on tihe tuum raadiusega umbes 1700 km, sulakivimist vahevöö, mis on natuke tihedam kui Maa oma ja õhuke koor. Globaalse
000 elanikku) Argentinas ning Porvenir (Tulemaa saarel Magalhãesi väina ääres, umbes 5400 elanikku) ja Puerto Williams (Navarino saarel, 2000 või 1500 elanikku) Tsiili-osas. 6 Kaart 7 Pinnamood Tulemaa saar koosneb kahest hästi eristuvast osast. Põhjapoolsed kaks kolmandikku koosnevad platoodest ja lainelistest tasandikest. Lõunaosa on mägine. Mäed koosnevad Andide harudest (Tulemaa Andid, Darwini mäed). Mägede kõrgus ulatub 2469 meetrini (Cerro Yogan). Teistel andmetel on kõrgeimaks tipuks Darwini mägi (2488 m). Saare lõunaosas on mäed (Darwini mäed) Majandus Peamised majandusharud on nafta- ja gaasitootmine, lambakasvatus ja ökoturism. Tegeldakse ka veisekasvatuse, kalapüügi ja metsamajandusega, sealhulgas puidu tootmisega. Kaevandatakse kulda ning vase- ja tsingimaaki, samuti kivisütt
maanteetranspordi leping. Tsehhi Vabariigist imporditi Eestisse 2010. aasta I poolaastal 42,2 mln euro eest kaupu, mis moodustab impordist 1% (2009. a. 83 mln euro). Tugevate tööstustraditsioonidega Tsehhi ekspordist moodustasid endiselt põhilise osa masinad ja seadmed ning transpordivahendid. Imporditi veel plast- ja kummitooteid ning tooteid kivimitest, keraamikast ja klaasist. Ungari Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must-ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Ungaris elavad hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte,, ilveseid ja kopraid. Ungari majandus Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid: masinad ja varuosad teised tooted toidukaubad toormaterjalid kütused ja elekter Ungari tähtsaimad impordiartiklid:
Hellas Planitilia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral. Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka palju nooremaid lõhestatud orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke. Marsi lõunapoolkeral on ülekaalus muistsed kraatreid täis kõrgmaa-alad (vasakul), mis sarnanevad Kuul olevatega. Vastandina sellele koosneb suurem osa põhjapoolkerast tasandikest, mis on palju nooremad ja merepinnale lähemal. Viimasel ajal on mõned teadlased hakanud küsima, kas järsud kõrgendikud on üldse olemas. Marsi täielik kaardistamine peab selle probleemi lahendama. Marsi sisemust tuntakse ainult pinnalt saadud andmete ja planeedi üldstatistika kaudu. Nende andmete põhjal oletatakse, et Marsil on tihe tuum raadiusega umbes 1700 km, sulakivimist vahevöö, mis on natuke tihedam kui Maa oma ja õhuke koor.
Aheru järv. Suurt nõgudeala ääristab kagus ja lõunas Koobassaare künnis, mis jaotab kogu Karula kõrgustiku üldjoontes kaheks osaks. Sellest loodesse jääb pindalalt oluliselt suurem ning valdavalt künkliku pinnamoega osa. Kagus, Silla ja Pikassaare kandis kohtab aga nn oosmõhnastiku ala, mis koosneb iseloomulikest lehvikuna paiknevaist piklikest oositaolistest künnistest ja seljakutest ning neid lahutavatest soostunud tasandikest. [1] 4 1.1.3 Maastikuline liigendus 1. Kaika kuplistik – kuppelmaastiku esindusala Eestis. Domineerivad keskmise suhtelise kõrgusega (10– 25 m) kuplid, mille hulka lisandub üksikuid kõrgemaid (kuni 42 m) ja madalamaid künkaid (kühmusid). Kaika kuplistiku kagupoolse vööndi reljeefi liigestatus on aastatuhandete jooksul vähenenud intensiivse soostumise tõttu, kus keskmiselt 10–12 m
Suurt nõgudeala ääristab kagus ja lõunas Koobassaare künnis, mis jaotab kogu Karula kõrgustiku üldjoontes kaheks osaks. Sellest loodesse jääb pindalalt oluliselt suurem ning valdavalt künkliku pinnamoega osa. Kagus, Silla ja Pikassaare kandis kohtab aga nn oosmõhnastiku ala, mis koosneb iseloomulikest lehvikuna paiknevaist piklikest oositaolistest künnistest ja seljakutest ning neid lahutavatest soostunud tasandikest. [1] 1.1.3 Maastikuline liigendus 4 1. Kaika kuplistik kuppelmaastiku esindusala Eestis. Domineerivad keskmise suhtelise kõrgusega (10 25 m) kuplid, mille hulka lisandub üksikuid kõrgemaid (kuni 42 m) ja madalamaid künkaid (kühmusid). Kaika kuplistiku kagupoolse vööndi reljeefi liigestatus on aastatuhandete jooksul vähenenud intensiivse soostumise tõttu, kus keskmiselt 1012 m kõrgused kuplid kerkivad metsaselt
Tasandikku liigestavad madalad kõrgendikud, kuplid ja saarmäed. Lubjakivi rohkuse tõttu on kõikjal (eriti loodeosas) karsti. 5 Kuubas leidub rikkalikult niklimaaki (sisaldab ka koobaltit). Peale selle on vase-, mangaani-, tsingi-, plii-, kroomi-, volframi-, ja rauamaaki, püriiti, magnesiiti ja mineraalseid ehitusmaterjale, sh. Dolomiiti, marmorit ja kipsi. ¾ Kuuba territooriumist on viljakas. Künklik maa koosnedes madalikest ja tasandikest koos piisava loodusliku veereziimiga võimaldab intensiivset maaviljelust Pinnas kooseneb põhiliselt punasest savist, liivast ja lubjakivist. Suur harimiskõlblik maaala ning juurdepääs sadamatele muudab Kuuba teiste Kariibi saarte seas unikaalseks. Tänu sadamate juurdepääsule saab Kuuba kerge vaevata eksportida oma põllumajandussaadusi teistesse riikidesse. Kuuba põhjakaldal on mitmeid sügavaid lahtesid, korallsaari ja valgeid liivarandu. Samuti on korallsaari ka lõunakaldal
merre voolamist. Loodeosas on põhijõeks Dnestr, mis voolab läbi riigi põhjast lõunasse. Veestik Moldova siseveed kuuluvad Musta mere nii öelda kraanikaussi. Moldovas on umbes 3200 jõge, mille kogupikkuseks on üle 16 000 km. Järvi on seal 3532, mis võtavad enda alla 333 ruutkilomeetrit. Suuremad jõed on Danube, Dnestr ja Pruti. Järved on enamasti aga väiksed ja asuvad suures osas Pruti ja Dnestri jõe lähedastel aasadel. Pinnamood Pinnamoelt on see tasandikest ümbritsetud Codru kõrgustik. Riik on KINNI, kuigi see asub Mustale merele väga lähedal. Põhja-Moldova on künkaline, kuigi kõrgused ei ületa 430 meetrit. Moldova kõrgeim tipp on Dealul Blneþti. Palju leidub ka erinevaid jõeorgusid. Mullastik Mullad on Moldova põhiliseks varaks. Need on väga viljakad ja põllumajanduseks sobilikud. Mullatüüpe on väga palju erinevaid, aga peamiselt leidub kohalikku chemozem'i mulda, mis moodustab pinnkattest 75%. Taimestik
Minu arvates Prantsusmaa energiamajandus toimib hästi. Mina võibolla prooviksin vähendada sõltuvust tuumaenergiast ja paneksin suuremat rõhku ka energia saamisele teistest energiallikates nagu taastuvad energiallikad, mida Prantsusmaa ka juba edukalt teeb. 16 7. Põllumajandus Maakasutus:põllumajanduslikult kasutatavad maad on 33,46%, püsikultuurid moodustavad 2,03% ja muu moodustab 64,51%. Prantsusmaa pinnamood koosneb tasandikest või madalatest mäekinkudest, mille tõttu on Prantsusmaal head eeldused põllumajandusega tegelemiseks.Põllumajandus on raskendatud Edela,- Kagu,- ja Kirde- Prantsusmaal, kuna seal asuvad kõrged mäeahelikud.(Vogeesid,Püreneed ja Alpid)Prantsusmaal on suurepärane kliima põllumajanduseks. Prantsusmaa asub parasvöötmes. Prantsusmaal domineerib mõõdukas pehmete talvedega kliima. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline
Loodusvöönd kui geosüsteem. Maakeral eristatakse mitut kliimavööndit, kuid isegi ühe kliimavööndi piires ei ole tingimused ühesugused. Tingimuste erinevuse määrab sageli ära geograafiline laius ja asukoht mandril. Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja rannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused. Omal kohal on ka pinnavormide mõju: suured mäestikud võivad tekitada "vihmavarju" ning takistavad õhumasside liikumist (erinevus tasandikest). Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad. Neid nimetatakse tavaliselt kõige silmahakkavama tunnuse taimkatte järgi. Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest. 45. Tsonaalsus ja atsonaalsus. -Tsonaalsus ehk vööndilisus, a'la, et madal/kõrgrõhkkonnad vahelduvad tsonaalselt. -Atsonaalsus ehk mittevööndilisus, ntks kivimid maailmas paiknevad ebakorrapäraselt . 46
Mägiteed on korralikud ja suure bussiga saab seal vabalt liikuda. Kiirteed peaaegu puuduvad, kuid turistid võivad sellest ainult head meelt tunda, sest nii näevad nad oluliselt rohkem. Kogu liiklus käib küladest läbi ja bussiaknast on vahva vaadata kohaliku rahva elustiili. Rumeenia loodus on vaheldusrikas, ulatudes piiritutest tasandikest üle 2500 m kõrguvate Karpaatideni. Külastajatele on avatud mitmed looduslikud koopad. Omaette elamus on lõbusõit LääneEuroopa pikimal jõel Doonaul (2950 km). Doonau deltat, kus Doonau viib oma vee Musta merre, võib võrrelda eluga Eesti väikesaartel ja Matsalus. Huvipakkuvad on sealsed subtroopilised metsad, väikesed saared, kanalid, järved ja liivaluited. Doonau deltas elab üle 300 linnu, looma ja kalaliigi. Põhjalikuks tutvumiseks deltaga
Kulgeb idaranniku lähedal kaarena: mäestiku põhjaosa loode-kagu sihis, keskosa põhja-lõuna sihis, lõunaosa aga kirde-edela ja ida-lääne sihis. Kõrgus kuni 2228 meetrit · Atlas Atlas on idaläänesuunaline mäestik Aafrika loodeosas. Mäestiku kõrgus on kuni 4165 meetrit. Atlase mäestik koosneb edelakirdesuunalistest ahelikest, kõrgplatoost ja tasandikest. 17.7. Mägismaad · Tiibet Tiibeti kiltmaa on suurim kiltmaa maailmas, mis asub Kesk-Aasias, peamiselt Hiinas. Mägismaa pindala on umbes 2 mlj km², keskmine kõrgus 4000-5000 m üle merepinnast. · Brasiilia Brasiilia mägismaa on mägismaa Lõuna-Ameerika idaosas. Mägismaaa suurim osa paikneb Brasiilias, lõuna osa Uruguays, edelaosa Paraguays ja
ümbritsetud Kesk-Doonau madalikul (ehk Karpaatide basseinis). Riigi pindala on 93 030 km2 ehk vähem kui 1% Euroopa territooriumist. Ungari on pikliku kujuga: selle ulatus idast läände on 528 km, põhjast lõunasse 268 km. Naaberriikideks on põhjas Slovakkia, kirdes Ukraina, idas Rumeenia, lõunas Serbia, Horvaatia ja Sloveenia ning läänes Austria. Ungari maastik koosneb põhiliselt tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld, mida Loode-Ungaris lahutab Kisalföldist madalate küngaste ahelik. Edela-Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri äärde jääb väike osa Alpidest. Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 m) Mátra mägedes. 35 Doonau jõgi (Duna) voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt. Suured jõed on veel Tisza ja Drava (Dráva).
annaabi.ee 
