Siiski see nii ei läinud. Venemaa ja Prantsusmaaga ühines ka Inglismaa, et tasakaalustada võimuvahekorda Euroopas. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale erakordselt õnnestunud visiidi, mille tagajärjel nende suhted hakkasid paranema. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Entente Cordiale e. Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistama Prantsusmaad kõigis tarvilikes administratiivsetes, majanduslikes, finantsilistes ja sõjalistes reformides. Otseselt ei võtnud Inglismaa mingeid sõjalisi kohustusi, kuid tegelikult hakati plaanima ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Järgnevalt parandas Inglismaa oma suhteid Venemaaga. 1907. aastal kirjutati alla lepingule, millega jagati mõjusfäärid Aasias. Nüüdsest seisid vastamisi Antant ja Kolmikliit, millest Itaalia küll hakkas 20.sajandi algul kaugenema.
Venemaaga ja Prantsusmaaga. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale erakordselt õnnestunud visiidi, mille tagajärjel vanade vaenlaste suhted hakkasid paranema. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Entente Cordiale („südamlik liit”) ehk Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistama Prantsusmaad „kõigis talle tarvilikes administratiivsetes, majanduslikes, finantsilistes ja sõjalistes reformides”. Otseseid sõjalisi kohustusi Inglismaa küll ei võtnud, kuid tegelikult hakati kohe planeerima ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Järgnevalt parandas Inglismaa oma suhteid Venemaaga. Neil õnnestus küllalt kiirelt kokkuleppele jõuda. 1907. aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias, kus nende huvid olid varem kokku põrganud. Inglise-Vene leping
Saksamaa olukord läks veelgi keerukamaks just siis kui ka Inglismaa ühines Vene-Prantsuse liiduga. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale õnnestunud visiidi, mille tagajärjel vanade vaenlasete suhted hakkasid paranema. 1904. Aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppele (Entente Cordiale ,,südamlik liit'' ehk Antant . Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus oli kohustatud abistama Prantsusmaad kõigis talle tarvilikes, administratiivsetes , majanduslikes,finantsilistes ja sõjalistes reformides. Järgnevalt hakkas Inglismaa Venemaaga suhteid parandama. Nad jõudsid küllaltki kiirelt kokkuleppele ning juba 1907.aastal kirjutasid nad alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias, kus nende huvid varem olid kokku põrganud. Vene-Inglise leping viis lõpule suurriikide blokkide moodustamise. Kuigi väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud
võimuvahekorda Euroopas. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale erakordselt õnnestunud visiidi, mille tagajärjel nende suhted hakkasid paranema. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Entente Cordiale e. Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus 3 kohustus abistama Prantsusmaad kõigis tarvilikes administratiivsetes, majanduslikes, finantsilistes ja sõjalistes reformides. Otseselt ei võtnud Inglismaa mingeid sõjalisi kohustusi, kuid tegelikult hakati plaanima ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Järgnevalt parandas Inglismaa oma suhteid Venemaaga. 1907. aastal kirjutati alla lepingule, millega jagati mõjusfäärid Aasias. Nüüdsest seisid vastamisi Antant ja Kolmikliit, millest Itaalia küll hakkas 20.sajandi algul kaugenema.
eitama ,,kunsti" ja teiste nn traditsiooniliste esteetikamõistete (ilu, esteetiline kogemus) defineerimise võimalikkuses ja mõttekuses. Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie. Anti- essentsialismi programm: 1. Traditsioonilise esteetika kriitika 2. Perekondlikud sarnasused 3. Avatud mõiste idee 4. Keeleline pädevus 2 Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 1. Traditsioonilise esteetika kriitika Kõik traditsioonilsed teooriad on püüdnud kunsti defineerida, kuid MIKS? ,,Essentsialismi eksitus" Need teooriad eeldavad ekslikult, et... · kunstil on piisavaid omadusi, mille kaudu saab seda defineerida
Universaalseid jaotusprintsiipe ei ole olemas (Nozick). 8. KUNST 1. Selgitage küsimuse ,,mis on kunst" vähemat kahte tähendust! ,,Mis on kunst?" võib küsida kolmes mõttes: a) kunstiteose tuvastamise mõttes: missugused meist ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? b) kunsti defineerimise mõttes: mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? c) kunstiteose ontoloogia mõttes: mis tüüpi asjad on kunstiteosed? 2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu. Kunstile on omane muutumine ja loomingulisus, aja jooksul kukutab see mistahes definitsiooni, kuna kunst on avatud mõiste. 3. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Et inimesed saavad iseeneslikult üldjuhul aru, mis on kunst ja mis mitte, kuigi ei ole leitud ühtki konkreetset kunsti definitsiooni. 4. Selgitage milles seisneb traditsioonilise esteetika esimene eksimus (Kennicki järgi)!
See omistab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli. Nt. talitatakse küll kategoorilise imperatiivi oma ühiskonna kohta. järgi, ent seda tehes tuntakse vastikust aidatava vastu. KUNST VABADUS 1.Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! 1Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu. Kunstile on omane muutumine ja Vabaduse probleemidega tegeletakse metafüüsikas - kas isik kontrollib oma tegevust? loomingulisus, aja jooksul kukutab see mistahes definitsiooni, kuna kunst on avatud mõiste. determ.? eetikas -vabaduse ja vastutuse vahekord. Kas ma vastutan, kui kõik on ette 2.Mida selgitas Kennick kaubalao näitega? määratud
1.Õiglusprintsiipide otsing näitab, et puuduvad ullamad sotsiaalseid väärtused (solidaarsus, hoolivus, heasoovlikkus). Viimaste olemasolul pole tarvis nõuda õigusi või rõhutada kohustusi. 2.Universaalsed õiglusprintsiibid on müüt! Õiglus ei ole abstraktsete normide kogum, mille järgi anonüümsed inimesed kogu planeedil peavad oma elu korraldama. KUNST 1. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu. -Traditsioonilised teooriad on püüdnud võimatut! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? -Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu, mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. -Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lahtus Wittgensteini “perekondliku sarnasuse” mõistest). 2. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? -Kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” .
meetrites. 11. LOENG: KUNST “Sest ma ei arva, et on üldsegi selge, mida ajab taga see, kes püüab leida, mis on kunst?” Benjamin R. Tilghman 1. Selgitage küsimuse „mis on kunst“ vähemat kahte tähendust! -Kunstiteose tuvastamise mõte: Missugused meid ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? -Kunsti defineerimise mõte: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? 2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 3. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). 4. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega?
Mis on tõlgenduse allikaks? 4)Kunstiteose hindamine: Milles seisneb hinnangute ja põhjendite staatus? On tunnuseid, mis alati teevad kunsti heaks või vähemasti panustavad headust? 2. Selgitage küsimuse ,,mis on kunst" vähemat kahte tähendust? -Kunstiteose tuvastamise mõte: Missugused meid ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? -Kunsti defineerimise mõte: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? 3. Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega?
o Türgi tihedam koostööpartner SMle ja A-Ule lootis saada neilt toetust VM vastu 1893 Liiduleping: VM + PM o Riigid kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi minema o Nende vahel tekkisid tihedad sidemed, nt VM tellis PMlt sõja tehnikat 1904 Loodi Antant ehk Entente Cordiale PM ja IM vahel o Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas, Briti valitsus kohustus abistama PMd kõigis talle tarvilikes administratiivsetes, majanduslikes, finantsilistes ja sõjalistes reformides o Hakati planeerima ühist sõjategevust SM vastu o 1907 Antantiga liitub VM o IM kartis kaotada ülemvõimu merel, sest pärast Kieli kanali ehitust võis Saksa laevastik kiiresti liikuda Läänemerest Põhjamerre; kartis kaotada oma kolooniaid, eesmärk oli maha suruda SM
Selleks tuli Inglismaal kõigepealt lahendada oma vastuolud Venemaaga ja Prantsusmaaga. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale erakordselt õnnestunud visiidi, mille tagajärjel vanade vaenlaste suhted hakkasid paranema. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Entente Cordiale (,,südamlik liit") ehk Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistama Prantsusmaad ,,kõigis talle tarvilikes administratiivsetes, majanduslikes, finantsilistes ja sõjalistes reformides". Otseseid sõjalisi kohustusi Inglismaa küll ei võtnud, kuid tegelikult hakati kohe planeerima ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Järgnevalt parandas Inglismaa oma suhteid Venemaaga. Neil õnnestus küllalt kiirelt kokkuleppele jõuda. 1907. aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias, kus nende huvid olid varem kokku põrganud
Kunstiteose hindamine: Milles seisneb hinnangute ja põhjendite staatus? On tunnuseid, mis alati teevad kunsti heaks või vähemasti panustavad headust? 2. Selgitage küsimuse „mis on kunst“ vähemat kahte tähendust! Kunstiteose tuvastamise mõte: Missugused meid ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? Kunsti defineerimise mõte: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? 3. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu! ? Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). Erinevate mängude vaatlmise läbi-
On olemas näiteks: analüütiline esteetika (Beardsley, Dickie, Danto, Sibley), eksistentsialistlik esteetika (Sartre, Heidegger), feministlik esteetika (Felski, Battersby), fenomenoloogiline esteetika (Ingarden, Merleau-Ponty), marksistlik esteetika (Adorno, Lukacs, Stolovits), pragmatismi esteetika (Dewey, Shusterman). 4. Iseloomustage analüütilist esteetikat! Filosoofia esteetika kui analüütiline esteetika: kunstipraktika põhimõistete loogiline ja mõisteline analüüs (sageli tarvilikes ja piisavates tingimustes), argumenteeriv-põhjendav, kirjutamisstiil mitteretooriline ja mitteilukõneline, terminite ja teeside selge määratlemine ja formuleerimine, dialektiline ülesehitus (väide-vastuväide-parandatud väide). Filosoofilise esteetika aine ehk põhiprobleemid on läbi ajaloo olnud seotud kolme ,,nähtusega": ilu (ja selle vastandid nii looduses kui kunstis), esteetiline (sh esteetiline hoiak, esteetilised omadused), kunst (laias mõttes, sh kunstikriitika): 5
(ainuõige?) tõlgendus või mitu? 2) Kunsti hindamine: kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks? Mis hinnangute loogiline staatus? 3) Kunsti ontoloogia: Mis tüüpi "asjad" on kunstiteosed (vaimsed või füüsilised)? 4) Kunsti definitsioon: Kas kunsti on defineeritav? Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? 192. ANTI-ESSENTSIALISM Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie Traditsioonilised teooriad on püüdnud võimatut! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu, mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lähtus Wittgensteini "perekondliku sarnasuse" mõistest). Anti-essentsialismi kriitika 1. Ühtne kunstiteoste klass: Kennicki argument on selline: 1. Me oskame tarvitada mõistet "kunst" (teame millal mõistet õigesti rakendada). 2
annaabi.ee 
