saavuta, peabki valitsus keinsistide arvates majandusse rohkem sekkuma kogunõudluse suurendamise kaudu. Küsimus 6 Osaliselt õige Hinne 1,3 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Küsimus 7 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tarbimise piirkalduvus (MPC - marginal propensity to consume) on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu jagatis ning väljendab, kui suur osa igast täiendavast tuluühikust läheb tarbimiskulude katteks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keinsistide seisukoht sissetulekute ja tarbimise seoste kirjeldamisel on, et tarbijad kalduvad sissetulekute suurenemisel suurendama ka tarbimist, kuid mitte sama suurel määral, kui kasvab nende sissetulek. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Niisugusele seaduspärasusele viitas J.M.Keynes juba oma 1936. aastal ilmunud teoses
Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Vaadates juuresolevat joonist, nähtub, et negatiivse säästmise korral on tarbimiskulud suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. Küsimus 3 Osaliselt õige Hindepunkte 2.0/4.0 Küsimuse tekst Leia juuresoleva tarbimisfunktsiooni põhjal vastused järgnevatele küsimustele. Säästmine S sissetulekute Vastus 1 tasemel Y=100 on 50 Autonoomne tarbimine AC Vastus 2 võrdub -100 Autonoomne säästmine AS Vastus 3
Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Select one: True False Feedback Vaadates juuresolevat joonist, nähtub, et negatiivse säästmise korral on tarbimiskulud suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. 2.1.1. Question 4 Partially correct Mark 0.5 out of 1.0 Flag question Question text Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Select one or more: tulevased hinnaootused valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus
Põhilised faktorid, mis mõjutavad majapidamiste vastavaid otsuseid on. 1. Reaalne intress 2 Puhastulu 2. P h l 3. Ostuvajadus (netovarast lähtudes) 4 Ootused 4. 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Reaalne intress, rr % 10 Reaalse intressimäära tõus põhjustab tarbimiskulude languse. 8 c Reaalse intressimäära langus põhjustab tarbimiskulude tõusu . 6 a b 4 2
Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 9 Tarbimise piirkalduvus (MPC - marginal propensity to consume Complete ) on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu jagatis ning väljendab, Mark 1.0 out of 1.0 kui suur osa igast täiendavast tuluühikust läheb tarbimiskulude katteks. Select one: True False Question 10 Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand Complete ) ületab kogupakkumist (AS - Mark 1.0 out of 1.0 aggregate supply ), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Select one:
hoiuse intress. Näiteks tähtajaline hoius 12-ks kuuks on 2,10% EUR. Erakliendile, kellel on hoiuselepingu sõlmimise hetkeks olnud Krediidipangas maksekonto vähemalt kolm aastat, lisandub hoiuse intressimäärale lisaintress: + 0,15%, kui hoiuseleping sõlmitakse summas 10 000 EUR. Krediidipank plaanib ka edaspidi hoida oma hoiuste intressi taseme turul keskmiselt valitsevast kõrgemal, et propageerida sellega säästmist ja tarbimiskulude piiramist. Big Pank on tähtajalistele hoiustele ja tarbimislaenudele spetsialiseerunud pank. Tänapäeval on Big Pank universaalpankade ja liisingfirmade järel Balti riikides üks suurimaid laenuandjaid eraisikutele. Big Pank pakub võrreldes teiste pankadega käibelaenu, mis on mõeldud juhuks, kui ettevõttel on vaja teha lühiajalisi investeeringuid. Laenuga on võimalik soetada suuremaid kaubavarusid, käivitada uut tegevussuunda, soetada põhivara või katta muid erakorralisi kulutusi
10 ( =0,1). Kasutatakse nivood 0,05 ja 0,01. Vea tõenäosus vastavalt 1 või 5 %. 30. Olulisuse tõenäosus p (significance probability) väikseim olulisuse nivoo, mille puhul saab vastu võtta sisuka hüpoteesi. 31. Osakorrelatsioon mõõdab 2 juhusliku suuruse (näiteks Y ja X1) vahelist korrelatsiooni juhul, kui kolmanda juhusliku suuruse (näiteks X2) võimalik mõju on elimineeritud. N: Ristandmete puhul kordaja näitab seost tarbimiskulude ja sissetuleku vahel, kui hoiused on ühesugused, nende võimalik mõju likvideeritud. Aegridade puhul (valimi maht T, perioodi pikkus, aastate arv): osakorrelatsioonikordaja näitab seost tarbimiskulude ja sissetulekuu vahel, kui hoiused ei muutu. 32. Paiknevuse karakteristikud annavad teavet tunnuse väärtuse paiknemise kohta tunnuste väärtuste hulgas (keskväärtus, mood, mediaan, kvantiilid). Kui mood, mediaan, keskväärtus
mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline kui emotsionaalne, aga ka lapse hooletusse või ravita jätmine 8. Absoluutne vaesus - ressursside puudumine mingi minimaalse vajaduste rahuldatuse tasandi suhtes. 9. Toimetulekutoetus - mõeldud minimaalse sissetuleku tagamiseks ja inimeste esmavajaduste rahuldamiseks vajalike minimaalsete tarbimiskulude katmiseks. Toimetulekutoetust makstakse allpool toimetulekupiiri elavatele, sealhulgas ka elukohata inimestele toidu, riietuse ja muude esmavajalike kaupade ja teenuste ostmiseks. 10. Subsidiaarsus - põhimõtet järgides on hoolekandeteenuste arendamine, korraldamine ning neile juurdepääsu tagamine kliendile kõige lähemal seisva võimuorgani ülesanne. Enamuse teenuste puhul on selleks kohalik omavalitsus. 11. Erivajadus - tagajärg
Heaolu tõus võimaldab jõuda olukorrani, kus Eesti on elu-,töö- ja eneserealitsiooni kohana piisavalt väärtustatud. See on omakorda eelduseks kultuuriruumi elujõulisusele ja teiste eesmärkide realiseerimisele. Heaolu on jagatud kolmeks komponendiks, mida võib käsitleda ka heaolu saavutamise alaeesmärkidena. Kolm komponenti ja nende indikaatorid: Majanduslik jõukus. Indikaatorid: rahaliste sissetulekute suurus pereliikmete kohta ja sissetulekute struktuur, tarbimiskulude suurus pereliikmete kohta ning nende kulutuste struktuur. Turvalisuse tase. Indikaatorid: tervislik seisund, haigestumise risk, kuritegevuse määr, töökaotamise oht, stressi leviku määr. Võimaluste mitmekesisus. Indikaatorid: reaalne töönädala pikkus, tööga rahulolu, ajakasutus, võimalused arendavaks ajakasutuseks. EESMÄRK 3 sidus ühiskond Sellel eesmärgil on soov jõuda olukorrani, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel
planeeritud netoeksport (X – M). 35. Tarbimine ning tarbimise piirkalduvus Tarbimine koosneb autonoomsest tarbimisest ja tuletatud e indutseeritud tarbimisest. Autonoomne tarbimine on tarbimiskogus, mida tarbitakse igal juhul, sõltumata sissetuleku suurusest. Kui kasutatav tulu suureneb, siis kasvab ka tarbimine näitab, millise osa igast täiendavast tuluühikust kavatsevad majapidamised kulutada tarbimisele ehk millises seoses on omavahel tulude kasv ja tarbimiskulude kasv Tarbimise piirkalduvus on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Tarbimise piirkalduvuse väärtus on nulli ja ühe vahel, mis tähendab, et kasutatava tulu kasvades tarbimine suureneb, kuid mitte samaväärselt kasutatava tulu kasvuga, vaid vähem. See osa kasutatavast tulust, mida ei kulutata tarbimiseks, kasutatakse säästmiseks: S = Y– C. Ka säästetava raha kogus kasvab seoses kasutatava tulu kasvuga. 36. Säästmine ning säästmise piirkalduvus.
Süsteemi kuritarvitamine poliitikute poolt. 80ndateks – uus konsensus. Maksubaase tuleb laiendada, vähendada erandeid ja vabastusi, maksustada kõiki tulusid sarnaselt, vähendada kõrgeid piirmäärasid. Reagani maksureformid 1981, 1986, mitmed riigid imiteerisid. Sotsiaalmaks ja tulumaks on progressiivsed sissetulekute suhtes st kõrgemad detsiilid maksavad protsentuaalselt oma sissetulekust rohkem, kui madalamad. Käibemaks on regressiivne sissetulekute suhtes, kuid neutraalne tarbimiskulude suhtes. Kõige regressiivsem on ravimitelt ja meditsiinikaupadelt tasutud käibemaks. Progressiivsemad: käibemaks raamatutelt, teatrikülastustelt, majutusteenustelt. Alkoholiaktsiis ja tubakatoodete aktsiis on regressiivsed, keskkonnamaksud on regressiivsed sissetulekute suhtes, kuid progressiivsed tarbimiskulude suhtes. Tulumaksumäära langetamisest ja maksuvaba tulu tõstmisest on enam saanud kasu kõrgemasse detsiili kuuluvad inimesed. Kui suhteliselt on võitnud kõige
kogutoodangu hulk. Sisuliselt on tegemist SKP-ga kulude (tarbimise) meetodil.
Kogunõudluse elementideks on seega:
Tarbimine (C)
Investeeringud (I)
Valitsuse kulutused (G)
Puhaseksport (NX)
AD = C + I + G + NX
Kogunõudluse elemendid:
ERATARBIMINE (C- consumption)
· Sõltub kasutatavast tulust kõige rohkem
· Keynesi tarbimisteooria kui inimeste sissetulekud suurenevad, suurenevad ka tarbimiskulud,
aga tarbimiskulude suurenemine on veidi väiksem, kui sissetulekute suurenemine.
o Tarbimise piirkalduvus MPC=C/Y=C/Y=0,75...0,8 ; 0
munitsipaalõppeasutuse koolituskoha baasmaksumusest ja erinevate erialade õpetamise koefitsiendist. 2010. Aastal seoses riigi strateegiaga vähendada hariduskulusid vähenes kutsekoolides õpilaskoha maksumus 5% (1262 ) ja jäi sellele tasemele kolmeks aastaks. Hea meel on tõdeda, et 2013. aastast on kutsekoolide õpilaskoha maksumus tõusnud 8%. Riik suurendas õpilaskoha maksumust eesmärgiga tõsta õpetajate palku ja kasvõi vähesel määral katta 2013.aastast tõusnud tarbimiskulude hinnatõusu. Kuna TKHK-l on hallata 39 839 m2 hooneid ja 40 eriala õpetamiseks vajalikke masina- ja seadmeparki, mis aasta-aastalt vajavad järjest rohkem hoolt ja osaliselt väljavahetamist on koolil pidevalt ülesanne aidata ennast ka ise. See tähendab kirjutada projekte ja teenida omatulusid täiendatavate vahendite saamiseks, lisaks riigi poolt finantseeritavale eelarvele. Sotsiaal-kultuuriline keskkond
Majandustasakaal eksisteerib siis, kui kui kõik, mis toodetakse ka ära ostetakse Kas madalam reaalse intressi määr tingib suuremaid tarbimiskulusid ja väiksemaid säästmisi, ceteris paribus? Nii see tõenäoliselt on! Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks: reaalne intressi määr Netoinvesteeringuteks nimetatakse: koguinvesteeringu ja amortisatsiooni vahet. Kas majapidamiste puhul põhjustab loodetava puhastulu tõus tarbimiskulude suurenemist? Tavaliselt küll! Investeerimisotsuseid mõjutab: loodetav kasumi määr ja reaalne intress Kas loodetava kasumimäära langus: Vähendab investeeringute nõudlust Kuidas leitakse kapitali kasutamiskulu? kasutamiskulu (U) on protsendimäära (r) ja väärtuse languse (d) (amortisatsiooni) summa, nii et ka seda võib väljendada protsentides: U = r + d Kas järgnev väide on tõene? Puhastulu suurenemine suurendab tarbimisnõudlust T ja
a. Jah, sellepärast, et siis on inimestel aega rohkem kulutuste tegemeiseks. b. Jah, omanikel tekib suure netovara olemasolul tahtmine teha suuremaid kulutusi. c. Ei, kuna suure netovara hankimine võib põhjustada laostumise ning pole võimalik midagi enam kulutada! d. Jah kuna suure netovara omamine nõuab ka suuremaid kulutusi nende korrashoiuks! Kas majapidamiste puhul põhjustab loodetava puhastulu tõus tarbimiskulude suurenemist? a. Mitte mingil juhul! b. Tavaliselt küll! Kas järgnev väide on tõene? Puhastulu suurenemine suurendab tarbimisnõudlust T ja suurendab ka säästmist S, kuid märksa vähem kui tarbimisnõudlust! a. Vale! b. Õige! Netoinvesteeringuteks nimetatakse: a. koguinvesteeringute ja säästude vahet. b. säästude baasil ja laenude abil tehtud investeeringute vahet. c. koguinvesteeringu ja amortisatsiooni vahet. Investeerimisotsuseid mõjutab: a
, mida Võõrandamiskeeld- pandipidaja õigus hoida vara laenu pank annab otse kliendile ja mis tagast. otse pangale; tagatisena kuni hüpoteegiga tagatud laen on tagasi b)B-tüüpi- antakse kaubandusfirma vahenduse;, c)C- makstud. Laenu võib ennetähtaegselt lõpetada, kui on tüüpi- ostja maksab kauba eest 25- 40% ja ülejäänud rikutud lepingu tingimusi, mispeale pant võib minna osale vormist. ostjavekslid; ·Väikelaen-tarbimiskulude realiseerimisele (Acceleration Claus) fin.-ks ilma oma fin.-mata. Tagasimaksmine igakuiste võrdsete osadena; ·Krediitkaardi laenud- võimald. saada Faktooringu eelis müüjale: käibevahendid vabad, saab subjekti, kellel on omavahelised omandi- või
laenates elanikkonnalt (müües riigi väärtpabereid, mis annavad % itulu) sel juhul hakkab riik konkureerima eraettevõtetega finantsvahendite saamisel. See täiendav nõudmine vahenditele tõstab %määra taset, mida kõrgem %-määr, seda väiksemad on investeerimistulud- st valitsuse laenuvõtmine elanikkonnalt viib %määra tõusule, erainvesteerijate kulude ja mõnede % suhtes tundlike tarbimiskulude "väljatõrjumisele". Erainvesteeringute ja mõnede tarbimiskulude väljatõrjumist saab vältida kui riik eelarvedefitsiiti finantseerib uue raha väljalaskmisega (emissioon). st uue raha loomine eelarve defitsiidi finantseerimiseks stimuleerib majandust rohkem kui elanikkonnalt laenamine (riigi obligatsioonide müük). Liigsest kogunõudmisest tingitud inflatsiooni korral on tarvis eelarvepoliitikat, mis aitaks suurendada eelarve tulude ülejääki ja kuidas valitsus ülejääki kasutab, kas kogunenud riigivõla kustutamiseks s.o
annaabi.ee 
