TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majanduseinstituut Majandusteooria õppetool Referaat aines „Majandusajalugu“ „TARASTAMISE PÕHIOLEMUS JA SELLE LÄBIVIIMINE INGLISMAA NÄITEL“ Tallinn 2015 18. sajandil muutus maastik oluliselt mitmel pool Euroopas, eriti Inglismaal. Kasutusele võeti uued tulutoovamad talupidamisviisid. Euroop põlluharimine oli juba sajandeid muutumatuna püsinud, kuid 18. sajandil asusid maaomanikud eriti Inglismaal arutama selle üle, kuidas tõhusamalt maad harida ning vilja kasvatada. Uuriti tõuaretust, maaharimist ning viljakasvatust
püramiidja kuju Lammaste püsitaradena kasutatakse pingutatud 2,5 mm läbimõõduga traati 3 "kuuma" traadiga, mis on ühendatud elektrikarjusega Karjaaedade nurgad peavad olema kindlate konstruktsioonidega Karjamaade tarastamiseks kasutatakse ka võrkaedu, kus postide vahekaugus on 5-6 m Karjamaade rajamise kulud · Seemnesegu 70 eur/ha (1100 kr/ha) · Karjamaa rajamise (maaharimine+külv) kulu ca 500 eur/ha (8000 kr/ha) Tarastamise kulud: · Elektrikarjusega 1 traat: 1 km tara 385 eur ehk 0,38 eur /j m (6000 kr -6 kr/jm) + paigaldustasu Sobib kasutamiseks lühiajaliseks karjatamiseks, ei ole kindel lammaste püsivaks pidamiseks! Tarastamise kulud püsitaradel Püsitara 5 pingutatud 2,5 mm ,,kuuma" traadiga (immutatud postid 15-20 m sammuga, 2 m pikkused, tavapostid Ø80 mm, nurgapostid Ø120 mm): materjali kulu postid+ traat+ jm 1,1-1,6 eur/jm (17...25 kr/jm) koos tööjõu kuluga 2,9-3,5 eur/km (45...55 kr/jm)
(Luik H., Piirsalu P., Vahejõe K. 2011, lk 23) Lammaste põhisöödaks on koresööt, lisaks antakse kaera-herne segu. Talveks vajab üks utt koos talledega 500 kg koresööta ja 100 kg herne-kaera segu, lisaks 4 tuleb utele aastaringselt anda 20-30 grammi mineraalaineid päevas. Seda nõuet järgides õnnestub vältida suuremat enamust sigimis- ja terviseprobleemidest. (Kalvist, I., 2001. Lk 61) Suurimad kulutused lammaste karjatamisel on uute rohumaade rajamise kulud ja lammaste tarastamise kulud. Väiksemateks kuludeks on kulutused rohumaade hooldamisele, kulutused lammaste parasitaarhaiguste tõrjeks (minimaalselt 5 korda aastas, ca 3 eurot ute kohta aastas). Lammaste tarastamisel kasutatakse tänapäeval Eestis eelkõige nelja-viie pingutatud ,,kuuma ,, traadiga püsitarasid, traatvõrgust püsitarasid, 1-2 traadiga elektrikarjuseid, mis on mõeldud lammaste ajutiseks karjatamiseks. Praktikas on kasutuses ka teisi tarastusviise nagu puidust lattaiad, lippaiad
vajasid varustuse jaoks raha ja lasid talupoegadel end vabaks osta). Teorent asendati raharendiga. Need muutused tõid kaasa põllumajanduse arengu, sest talupoegadel tekkis motivatsioon toota turu jaoks. Põllumajandus ei vajanud enam nii palju tööjõudu ning osa talupoegi rändas linna. Loomakasvatuse laienemine tagas ka põldude suurema viljakuse. · Linlased. Linnaelanike arv kasvas. Seda nii loomuliku iibe, aga enamasti maalt linna rändavate ja tööd otsivate talupoegade tõttu. Tarastamise tõttu oli eriti massiline vaesunud talupoegade ränne linnadesse Inglismaal. 16.sajandi lõpul elas sellistes Euroopa suurlinnades nagu Pariis, London, Rooma, Amsterdam, Antverpen ja Napoli üle 100 000 inimese. 5.Suurte maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed. Eeldused (soodustavad tegurid): 1) Euroopas tunti kompassi 2) Euroopas oli valmis saanud uus laev karavell, millega oli võimalik kaugemale reisida
Lääne-Euroopas oli feodaalne ja Ida-Euroopas pärisorjuslik kord. Feoodsus hakkas lagunema 1646a. Maa tuuakse turule. Pikaajaline protsess. Tarastamine uued maaüksused piiratakse (hekk, müür jne). Lihtinimesele arusaamatu. Külaelamise vahele ära jaotatud peenra-, heina ja karjamaad. Inglismaal algas tarastamine juba 12 saj, kuid üldine tarastamine 15 saj. Kestis 19 saj keskpaigani. 18 saj teine pool riik sekkus aktiivselt (Inglismaa). Seadusandlikult jälgiti tarastamise protsesse. 1660 maa tootlikkus suur, põllumajandus. Rahvaarv jõudis aga järgi ning põllumajandus tooteid ei jätkunud ning riik pidi sekkuma. Maatükkide suurused 100-300 ac. (1ac=4046m2). Skandinaavia tarastamise protsess oli leebem, sama eesmärk kaotada maade killustamine (tekkis tervik). Erinevus Inglismaaga oli see, et tegevuse viis läbi riik. Ametnikud, kes järgisid riigi huve. Inglismaal aga tekkisid suuremad maatükid. Peamine
maa,üldkasutatav(kolmeväljastruktuur+viieväljastr.keerukus.Suur maaomanikude vahelkonkurents-tahtsidsoodsama maad saadaja 26) TARASTAMINE- eraldiseisvate maatükkide ühendamine 37) Tööstuspöörde olemus ning varased ja hilised selle tööle panna).Kõige tulusam oliharida oma maad palgatud kas kompensatsiooni kaudu või vägivaldse kokkuleppeta industrialiseerijad? võõrandamisega selle omanikult. Tarastamise peamine eesmärk Tööstuspöörde eelduseks on põllumajanduspöörde toimumine. tööjõuga. , Toimub restruktureerumine rahvastikuhõive osas. Tööstuses oli kruntide ühendamine. Kui valdused olid eri piirkondades,
Linnade kasv läbi ajaloo on pidurdunud ja tagasi hoidnud linnade majanduslik suutmatus võtta vastu kõiki soovijaid. 31) Kuidas olid moderniseerimisaegse ja eelse – Euroopa rahvastiku paiknemistihedus ja täiskasvanute kirjaoskus seotud riigi/piirkonna majandusliku arenguga? Kuna rahva seas oli tarku inimesi ning rahvas elas lähestikku, oli kirjaoskuse levik hea. Seetõttu oli ka see piirkond arenenud, kuna inimesed oskasid rohkem, kuna tarku oli rohkem. 32) Milline on tarastamise põhiolemus ja peamine eesmärk? Tarastamine – ühiskasutuses oleva maa tükeldatuse likvideerimine ja ühtsete maaomandite üksuste loomine. Et omanike valdused ei paikneks eraldi, et efektiivne põlluharimine ei oleks häiritud. Eraldi lapikestena asuvad ühe omaniku maatükid liideti nii kokku, et maa poleks enam killustatud. Peamine eesmärk – maade killustamise kaotamine, et tekiks tervik, mis oleks aluseks farmimajanduse tekkeks. Maa kasutamine muuta efektiivsemaks, anda omaniku
· Iga mitte- või vähekindlustatud inimene peaks saama nii palju abi, et tal oleks võimalik püsida minimaalsel heaolunivool · Rooma riik kehvikutele "leiba ja tsirkust". Sellega püüti kasvavaid rahvarahutusi vältida · Keskaegne Euroopa - vaeseid ja viletsaid abistasid kogukond, tsunftid ja kirik (alates 12.saj.) · Poliitilise ja religioosse võimu säilitamise vajadus! SP rakendamise põhjused · Inglismaa Elisabeth I vaesteseadused "tarastamise" (talupojad muutusid hulkuriteks ja kerjusteks, ülestõusud) mõju leevendamine · Saksamaa -Bismarcki sotsiaalturvalisuse programm (1880-tel) välistas revolutsioonilise situatsiooni tekke, tekitas algse a/ü liikumise · Beveridge plaan (1942) II. Maailmasõjast tingitud raskuste ületamine, tööhõivepoliitika · EL sotsiaalpoliitika subsidaarsus, best practice EL SP eesmärk · Järjekindlalt tõsta inimeste elukvaliteeti ja vastavaid heaolu standardeid
piikidega. Seeläbi kaotas tähtsust rüütliseisus. Maaomand hakkas kuuluma konkreetse isiku kätte ning maa muutus võõrandatavaks ja äritehingute objektiks. Linnades muutus rangemaks tsunftikord, seoses turgude algse kahanemisega. Seeläbi tekkisid manufaktuurid linnast välja. Manufaktuurid arenesid välja külakäsitööst. Manufaktuurid arenesid eeskätt Flandria ja Põhja-Itaalias. Kujunesid välja kaubandussuguvõsad (Medicid). Villatootmise suurenemine Inglismaal tõi kaasa tarastamise e talupoegade maalt äraajamine. Inglismaal ja Prantsusmaal kindlustus kuningavõim, kujunes absoluutne monarhia. Nende riikide vahel toimus Saja- aastane sõda (1337 – 1453). Sõja alguses oli edukam Inglismaa, kuid lõppkokkuvõttes võitis sõda Prantsusmaa, suuresti tänu Jeanne d'Arci edukusele. Peale Saja-aastat sõda algas Inglismaal Rooside sõda, mis kujunes Yorkide ja Lancasteride vaheliseks feodaalide tapmise sõjaks
värskem, sisaldab vähem parasiitide vastseid. Õige rohu pikkuse tagab antud rohumaal optimaalne karjatamiskoormus või taluniku tegevus karjamaade hooldamisel (eel- või järelniitmine). 37 Joonis 1. Lammaste karjatamiskoormuse, karjamaade saagikuse seos väetamisega (MLC, 1978) Kulutused lammaste karjatamisel Suurimad kulutused lammaste karjatamisel on uute rohumaade rajamise kulud ja lammaste tarastamise kulud. Väiksemateks kuludeks on kulutused rohumaade hooldamisele, kulutused lammaste parasitaarhaiguste tõrjeks (minimaalselt 5 korda aastas, ca 50 kr. ute kohta aastas). Lammaste tarastamisel kasutatakse tänapäeval Eestis eelkõige nelja-viie pingutatud ,,kuuma ,, traadiga püsitarasid, traatvõrgust püsitarasid, 1-2 traadiga elektrikarjuseid, mis on mõeldud lammaste ajutiseks karjatamiseks. Praktikas on kasutuses ka teisi tarastusviise nagu puidust lattaiad, lippaiad
moderniseerimisajastul seotud riigi üldise ühiskondliku/majandusliku arengutasemega? 18. sajandil oli 95% rahvast põllumajanduses. 20. sajandil tööstuse osakaal oli suurenenud industrialiseerimise tõttu põllumajanduse arvelt. Mida suurem osakaal rahvast elab linnades, seda kaasaegsem riik on. Linnade kasv läbi ajaloo on pidurdunud ja tagasi hoidnud linnade majanduslik suutmatus võtta vastu kõiki soovijaid. 39) Milline on tarastamise põhiolemus ja peamine eesmärk? Tarastamine – ühiskasutuses oleva maa tükeldatuse likvideerimine ja ühtsete maaomandite üksuste loomine. Et omanike valdused ei paikneks eraldi, et efektiivne põlluharimine ei oleks häiritud. Eraldi lapikestena asuvad ühe omaniku maatükid liideti nii kokku, et maa poleks enam killustatud. Peamine eesmärk – maade killustamise kaotamine, et tekiks tervik, mis oleks aluseks farmimajanduse tekkeks
Euroopast väljarändamise põhjused: ° Esimesed minejad lootsid leida kulda 16 ° Paljud otsisid seiklusi ° 1620.ndatel hoogustus usulistel ja poliitilistel põhjustel nt. Puritaanide tagakiusamine Inglismaal, kes ei olnud enam seiklejad, vaid inimesed, kel olid kaasas ka tööriistad. Nad tõid kaasa tõusiklikkuse ja töökuse. ° Majanduslikud põhjused püüd leida tööd ja leiba. Eriti Inglismaalt tarastamise tõttu. 18.saj ka tööstuslik pööre. ° Lihtsad ettevõtlikud inimesed, kes otsisid vabamaid tingimusi äritegevuseks. ° Inglise riigivõimu poolt väljasaadetud ° Alates 1619. Aafrika neegerorjad. Saabunute seas oli palju mitmesugustesse usulahkudesse. Sektide üheks koondumiskohaks kujunes Pennsylvania, mille rajas jõukas kveeker William Penn. Järgnevatel aastakümnetel asutati mitu puritaanlikku kolooniat idaranniku põhjaossa Uus- Inglismaa.
jne uurinud. Vahel räägitakse erisustest ka ainult töö alguses ning hiljem kirjeldatak- se ja uuritakse vaid konkreetset teemat, aega.13 Sageli uurib aga ajaloolane muutust ennast nagu Suur Prantsuse Revolutsioon vms. Vahel jälgivad aja- loolased ka mingi nähtuse teket. Näiteks Inglismaal: Aasta Tarastatud (%) 1520 2 1650 20 1780 87 Loone arutleb Inglismaa tarastamise teemadel. Tarastatud maade hulk suurenes — nagu näha — sellel perioodil märkimisväärselt. Seega olid olud enne ning pärast väga erinevad. Keegi oli oma väidetes eksinud, hinnates maa olukorda ühe piirkonna olude põhjal kuigi sealsed andmed on arhiivi- des väga hästi säilinud, sest suuri välisrünnakuid (sõdu) ei olegi olnud. Loone joonistab tahvlile paljudest tähtedest koosneva skeemi ning kom- menteerib sõnadega “niiviisi. . . niiviisi. . . niiviisi. .
aastal. Mandri-Euroopast erinev agraarkorraldus kujunes Inglismaal. Siinne aadel oli ühtaegu tegev nii põllumajanduses, töönduses kui kaubanduses, mis võimaldas kaubandus- ja tööndustulusid investeerida põllumajanduse moderniseerimisse. Valitsevaks põllumajandusharuks kujunes lambakasvatus, andes toorainet villast riiet tootvatele manufaktuuridele. Lambakasvatuseks vajalike karjamaade suurendamiseks loobuti teraviljakasvatusest. Tarastamise (enclosure) käigus hävitati talusid ning piirati kogukondlikku maaomandit. Maata jäänud talupoegadest kujunes tööjõud rajatavatesse manufaktuuridesse. Töönduses püsis edasi tsunftikorraldus. Suurkaupmehed sekkusid ka tootmisesse, varustades linna või küla käsitöömeistreid toorainega ning ostes ettemääratud hindadega nende toodangut. Paljud käsitöölised muutusid seeläbi iseseisvatest väiketootjatest palgatöölisteks. Suurettevõtjate
annaabi.ee 
