,,Õhtu rand". Luuletuses räägin ta vist õnnetust armastusest ning valust mis sellega kaasnevad. Ta soovib vaid oma kallimat enda kõrvale . mellte segaduses ja vihas soovib ta leida tee põrgusse, kus mina tema ta luuletust lugedes juba leidsin. Veel on hea tema luuletustest ,,Aeg". Lõik luuletusest ,,Ei ole paremaid, halvemaid aegu, on ainult hetk milles viibime praegu." Talveidüll Taevas - õrnpuhas türkiis hangede roosal kristallil. Oma taiduriulmas on talvelgi hallil ja vaid hingega tabatav on nende viis. Metsade tume karniis on raamiks sel õhtul, nii kallil. Valge vaibaga tee avab hangede vallil härmapitsides hämarduv muistendihiis. Lumehelbeid, mis on nagu riis, üha sulab mu lehvivail sallil. Nüüd on laiumisvabadus tuiskude trallil, mis mu endagi südame kaasa vist viis. Jälle väheneb tunnete kriis. Mõnel kollasel tähekorallil pilku peatades, kõnnin kui haldjateballil või määratuavaras jäägaleriis. Varsti kevade lapsekapriis
30.september.2010 Esimeste öökülmade tulekul algab loomadel suur kolimine talikortereisse. Muresid on kõigil sületäis. Kiires korras vooderdadakse seinu, suletakse tagavarakäigud, õhuaknad, tuulutusaugud. Viimast korda vaadatakse üle toiduvarud ja pannakse korralikult lattu. Neil, kes taliuinakusse ei suigu, vaid talvelgi rohkem hulkuda armastavad, pole tarvis head korterit. Kalade talvitumine algab hiljem, kuna sügis algab veekogudes hiljem. Vanasõnu: · Kuidas küli, nõnda vili. · Kuidas põldu harida, nii põld sulle tasub. · Narri põldu üks kord, põld narrib üheksa korda vastu. · Lihata võib elada, ei leivata. Marjaaeg on lastele rõõmuaeg. Juba punetavad esimesed maasikadpõllupeenral. Nüüd võib metsa marjule minna
Kõige enam oli söödud põrniklasi, kärsaklasi, jooksiklasi, kiletiivalisi ja tirtslasi. Menüüd rikastasid konnad, sisalikud ja hiired. Teraviljadele andsid lisamaitset kibuvitsamarjad, sõstrad ja umbrohuseemned. Sügisel (1. septembrist 30. novembrini; 10 magu) väheneb loomsete osiste osakaal tunduvalt. Valdavaks saab teravili, põhiliselt nisu. On söödud ka pihlaka- ja leedrimarju ning mitmesuguseid puuvilju, samuti inimtoidu jäätmeid. Talvelgi (1. detsembrist 31. märtsini; 26 magu) on kalade, lindude ja pisiimetajate (hiired, karihiired) jäänuseid rohkesti. Üheteistkümnes maos leidunud suuremad luu- ja lihatükid näitavad raibetel või solgiaukudel toitumist. Loomset toitu on kogutoidus peaaegu kaks korda rohkem kui sügisel. Nimetamist väärib mardikate hulga suurenemine. Kas haraka silm on terasemaks muutunud? Teraviljade järjestuses on esikohal ikka nisu, järgnevad kaer, oder, rukis, aga nende
Värskete maitsetaimede lehed annavad toidule võrratu hõrgu varjundi. Kaunistades kas või kõige lihtsamat toitu ürtidega muutub see hetkega gurmeeroaks. Samuti saab maitsetaimi kasutades piirata soola ja teravate piprasegude kasutamist, millega liialdamine pole tervisele just kõige parem. Maitsetaimed on tervislikud, nad sisaldavad vajalikke vitamiine organismile. Teinekord aitab tuju tõsta üksnes taimede tärkamise ootus. Ürdid pole üksnes kasulikud, vaid ka kaunid. Kui talvelgi tahaks toitudele lisada kuivatatud maitsetaimede asemel värskeid, kuid poeletil leidub vaid tilli ja peterselli, tasub roheline panna kasvama parem oma köögiaknale. Maitsetaimed on mitmekülgselt kasulikud nad annavad toitudele huvitava lisaväärtuse ja on kasulikud ka organismile. Näiteks rosmariin, koriander, seller, basiilik ja küüslauk on paljudes maades tuntud koguni nii maitse- kui ka ravimtaimedena. Maitsetaimede liigitus VÜRTSIDE LIIGITUS
kindlus. Kultuurisündmused. · Türgil on Mustal, Egeuse ja Vahemerel tuhandeid kilomeetreid mereranda. Populaarseimad turismikeskused paiknevad Egeuse ja Vahemere randadel. · Alanya on saanud endale hüüdnimedeks Türgi Miami ja Türgi Riviera. End Tauruse mäestiku ja Vahemere vahele surunud linn oli algselt vaid pisike kaluriküla. Nüüd on sellest kasvanud populaarne kuurort ja paljude välismaalaste meelispaik talvelgi. Hotelle on siin sadu, enamik neist väikesed perehotellid. Lähim suur linn on Alanya ise. Linna ranna jagab kaheks merre lõikuv poolsaar, mille tipus kõrgub vana linnus. Randa on kokku 70 kilomeetrit ja see hoitakse hoolsalt korras. Kuulsaimaks on Kleopatra supelrand. Legendi järgi Kleopatra ja Marcus Antonius veetsid oma mesinädalad lähedalasuvas Sides ja külastasid ka seda rahulikku randa. Tänapäevalgi
raviks. Ürti kasutati edukalt ka katku vastu, sest oma lõhnaga peletas ta katku edasikandvaid rotte Kasvatamine Seemned külvatakse katmikalale ja taimed kasvatatakse ette. Lihtsam ja kiirem viis on vanade puhmaste jagamine. Kasvuruumiks tuleks jätte 30 - 40 cm. Meie tingimustes tuleks taime talvel katta mõne kuuseoksa vm lund hästi koguva materjaliga. Paljundamine seemnetega ja puhmaste jagamise teel, pistikutega Saagi kogumine Lehti võib koguda suve jooksul ja enamasti talvelgi värskena kasutada. Nad säilitavad aroomi ka kuivatatult või õlis konserveeritult. Kuna lehed on väga tugeva maitsega, kulub neid vähe. Kasutamine maitsetaimena salatitele ja kastmetele, linnu- ja lambalihale, pasteetidele ja juustudele ning alkohoolsete jookide maitsestamiseks. Kasutamine ravimtaimena nõrgalt rahustav, veresooni laiendav, spasme lõõgastav Muud kasutusalad aroomitaimena parfümeeriatööstuses Kasutamine haljastuses ilutaimena kiviktaimlas
Urusuudesse kuhjab ta künnivao kõrgusi liivavalle. Võimalusi urgude rajamiseks leiab mäger vanades rannavallides ja moreenküngastes. Rebase jäljenööri kohtab talvel rohkem metsaservades, heinamaadel ja põldudel, kus reinuvader maiustab hiirtega või püüab jänesele ligi hiilida. Ta jalajälg on enamasti väiksem ja ovaalsem kui koeral. Karu on Lahemaa suurkiskjaist vahest kõige tavalisem. Ta liigub nii metsamassiivides kui asulate ümber märtsist novembrini, mõnikord talvelgi. Vanaloomade üle 12 cm laiad käpajäljed on kergesti äratuntavad. Alla-aastase karupoja käpajälg on 5-6 cm, üle-aastasel 8-9 cm, noorel suguküpsel üle 10 cm, soliidsematel vanahärradel aga 17 cm ja rohkem. Karu ründab lisaks metsloomadele vahel ka koduloomi ja rüüstab mesipuid. Metsa jääb karudest maha lõhutud kände ja sipelgapesi. Ta saagiks võib langeda täiskasvanud põder, vasikast rääkimata. Raipelehk levib soojaga kaugele, tõmmates ligi teisigi lihatoidulisi
jätavad lõhna juurde ka peale töötlemist. Välismaistest säilitab lõhna tänu eeterlikele õlidele nt sandlipuu. Elupuu, nulg, lehis on sissetoodud okaspuud. On higihaljad e ei vaheta lehti e okaid kõiki korraga (va lehis). Okkad kaetud vahaga, mis kaitseb neid väliskeskonna ja vedeliku liikse aurustumise eest. Alumisel pinnal asuvad aga poorid süsihappegaasi omastamiseks. Seetõttu toimub fotosüntees päikseliste ilmadega talvelgi, ning seetõttu kasvavad nad kiiresti. Puud ajavad okkaid kolm korda aastas. Kuusk ajab okaid kolmandat korda enne lume äraminekut, mänd aga sügisel. Männi vananend okas vahetub aga uuega iga 3..4 aasta tagant, kuuseokka eluiga ulatub aga 4...6aastani. Aastarõngad nähtavad kõigis lõigetest. Hästi eristatav kevad- ja sügispuit. Puit koosneb peamiselt traheiididest (90..95%). Nende ülesandeks anda puule
Meie okaspuud kuusk, mänd, jugapuu. Põõsa alla kuulub aga väärtusliku puiduga kadakas, mille eederlikud õlid jätavad lõhna juurde ka peale töötlemist. Välismaistest säilitab lõhna tänu eeterlikele õlidele nt sandlipuu. Elupuu, nulg, lehis on sissetoodud okaspuud. On higihaljad e ei vaheta lehti e okaid kõiki korraga. Okkad kaetud vahaga, mis kaitseb neid väliskeskonna ja vedeliku liikse aurustumise eest. Seetõttu toimub fotosüntees päikseliste ilmadega talvelgi, ning seetõttu kasvavad nad ka kiiremini kui lehtpuud. Puud ajavad okkaid kolm korda aastas. Kuusk ajab okaid kolmandat korda enne lume äraminekut, mänd aga sügisel. Okaspuude rakude ristlõige sarnaneb ristkülikutele, neid nim trahheiidideks e juhtrakkudeks. Aastarõngad nähtavad kõigis lõigetest. Hästi eristatav kevad- ja sügispuit. Säsikiired on küll kõigil puudel kuid neil pole need silmaga märgatavad. Kuid esinevad silmaga märgatavaid vaigukäike.
Paljundamine - vahetu seemnete külviga avamaale või istikukastidesse, samuti põõsa jagamise teel ja pistikutega. Külvatakse talve alla oktoobris- novembris, või kevadel mai alguses. Istikute kasvatamiseks võib külvata ka märtsis. Külvatakse laiarealiselt. Ridadevaheline laius 70-100cm. Alalisele kasvukohale istutatakse vahedega 20-25cm. Õitseb teisel kasvuaastal. Saagi kogumine Mõrkjalt lõhnavaid lehti võib kogu suve jooksul ja enamasti talvelgi värskena kasutada. Nad säilitavad aroomi ka kuivatatult või õlis konserveeritult. Kuna lehed on väga tugeva maitsega, kulub neid vähe. Kasutamine maitsetaimena - Kuigi aedruut on mõrkjas, siis tasuks seda kasutada Liha, Muna ja Juusturoogade maitsestamiseks. Samuti võiks lisada aedruudulehe Marineeritud aedviljadele, salatitele või ürdiõli maitsestamiseks. Aedruut sobib eriti hästi hapude roogadega. Seetõttu kasutatakse neid vürtsikate itaalia tomatikastmete maitsestamiseks koos
kultivaatorit agregaadis äketega. Harimise sügavus on sama, mis söödajuurviljadel. Kui sõnnik on antud talvel või varakevadel, on harimine sama mis söödajuurviljade puhul, välja arvatud külvieelne rullimine, mis pole siin vajalik. 17) Külvijärgne mullaharimine Mullaharimine jätkub külvi järelgi külvide hooldustöödena. Selle ülesandeks on mitmesugused sõltuvast kasvatavast kultuurist. a) taliteraviljade külvijärgsed hooldustööd algavad sügisel ja kestavad talvelgi. Taliteraviljade külve tavaliselt ei rullita, sest konarlik pind peab paremini lund kinni. Kui muld on külviajal kuiv, tuleb taliteraviljade külve rullida. Vee põllule kogunemise vältimiseks on vaja teha vaod, et see saaks ära voolata. Sobivaim riist selleks on kartulimuldaja, mis on varustatud laiade reguleeritavate tiibadega, mis töötavad vaoajajast kõrgemal, libisedes mööda mulla pinda, et kahele poole valli jääv muld laiali ajada
Metalselt ja puhtalt kuul- dub nende ,,tritririi", ,,sidsibee" ehk ,,sitsikleit", nagu rahvas seda kuulis. Rasvatihase kut- sehüüd ,,pink, pink" tuleb täpselt nagu vindi nokast. Kevadisel ajal petab ta mõnegi kuulaja ära. ,,Pingitamise" pärast pandi talle nimeks suur sepp. q Rein Saluri Veebruaris pakane alles paugub ja päikest on napilt, aga rasvatihane laulab juba rõõm- salt. Ju hakkab talv siis lõppema. Tihased ei hooli külmast ega lumest. Lendavad talvelgi vilkalt salkadena ringi. Kollase kõhualusega rasvatihaste seltsis võib siis näha musttihaseid ja põhjatihaseid, tutt-tihaseid ja sootihaseid, sinitihaseid ja sabatihaseid. Kõik nad turni- vad osavasti okstel, ripuvad kas või pea alaspidi. Iga põõsas ja puu uuritakse läbi -- äkki on kusagil mõni putukas peidus? Toidu otsimise ja söömise peale kulub neil kogu lühike talvepäev. Iga laps saab neid aidata, sest tihased käivad julgelt söögilaudadel. Neid söögilaudu või
annaabi.ee 
