1.Taassünd(itaalia keeles)? 2.Uus tertsidel ja sektidel põhinevad kooskõlad ehk...? 3.Itaalia väljapaistvaim helilooja? 4.Klaveri eelkäija? 5.Kasvas välja keskaegse kiriku tarbemissast? 6.Prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul? 7.3-häälne polüfooniline laul? 8.Madalmaade polüfoonia arendatuim võte? 9.Koosneb ordinaariumiosadest? 10.Leinamissa ehk...? 11.Laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili? 12.Valdkond, kus hakkasid Euroopas toimuma muutused 14. sajandil? 13.Üks suurim muusikakultuuri keskus? 14.Mida kirjutas Francesco Landino? (refrääniga laul) 15.Vararenessanssi kõige esinduslikumaks zanriks sai? 16.Puhkpill? 17.Puhkpill? 18.Väärtus hinnangute lähtumist inimesest nimetatakse...? 19.Mis oli see, millele pühendas suurema osa oma elust Orlando di Lasso? 20.Uus kunst(ladina keeles)? 21.Milline oli peaaegu kogu Palestrina looming? 22
jäljendamine *Madalmaad * vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine *uued pillid :lauto,klavessiin, klavikord, tsink, viola da gamba *mitmehäälne laulukultuur tänu nooditrüki täiustumisele *ilmalik vokaalpolüfoonia: motett-ühes keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ilmalikke teoseid) KÕRGRENESSANSS 15
– taassünd 6. Millele pühendas hilisrenessansi väljapaistvam helilooja Orlando di Lasso suurema osa oma elust? – kirikumuusikale 7. Üks ilmaliku laulu tüüp. – balletto 8. Milline renessansi periood valitses 14. sajandil? – vararenessanss 9. Millise tervikteose autor oli ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut? – missa 10. Mis tähendus on kontsertmissa erivormil reekviemil? – leinamissa 11. Ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliik, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. – villanella 12. Kaks lauluvormi Itaalias vararenessansi ajastul. – madrigal ja caccia 13. Mis tekkis Madalmaade polüfoonia arendatuima võttena? – kaanon 14. Ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliik, mis oli prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. – šansoon 15. Mis sai vararenessansi ajal Prantsusmaal kõige esinduslikumaks žanriks? – motett 16. Kuidas kõlab mõiste seletusele ’’väärtushinnangute lähtumine inimesest’’? – humanism 17
maastikupilte. 19. ja 20. sajandi vahetusel pääses Kristjani loomingus valitsema uusromantismist, sealhulgas sümbolismist ja juugendstiilist inspireeritud laad, looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgelt väljendub juugenlikkus selle aja aksliibristes ja raamatukunstis. 1920.ndail ilmusid Raua loomingusse ekspressivselt kästletud mure, valu ja leinateema. Ja pärast Pariisimatka ilmus muinastemaatika. Pääses valitsema pidulik ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumentaalne käsitluslaad. Ilmnes filosoofiline alltekst, mis järgnevail aastail vaalgi tugevnes. Erilise selgusega avaldub Raua suurejooneline laad ,,Kalevipoja" juubeliväljaandele loodud teoses ,,Linnuse ehitamine" ja ,,Kalevipoja surm", temperamaalides ,,Kalev kosjas", ,,Ohver" ja ,,Pesu" ning Pedaspea ja Riguldi rannakülas loodud töödes. Viimaste peamine ainevald on kodumaa loodus ja töötav inimene. Romantiline meeleolu põimub neid suursuguse
koosmusitseerimise vorm, sajandi lpul hakati ette kandma kapelllide ja kutselise lauljatega ka ukonnakontseridel, polfooniliselt keerukas, tsiste filosoofilis-poeetilistet teemadega(armastus, surm, erootika) CACCIA - 3-hlne polfooniline laul, alumise rahulikult sammuva hle kohal peavad 2 hlt kaanonis teineteisele jahti ANSOON - prantsuskeelne ilmalik polfooniline laul FROTTOLA - homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrniga ukondlik laulutp VILLANELLA - laul, mis matkib talupoeglikult lihtsalt rahvamuusikastiili BALLETO - tantsulaul, rtmikad tekstita refrnid TSKLILINE KONTSERTMISSA - kirikliku tarbemissa rppest kasvanud vlja, koosneb liturgilise missa ordinaariumilauludest. REEKVIEM - leinamissa, mille osad on: Igavesti rahu, Viha pev, Igavene valgus, Pha ja Kiidetud olgu, Jumala tall. kontsertmissa erivorm UUS KLAIDEAAL - tertsidel ja sekstidel phinevad koosklad, mis saavad hilisema muusika harmoonia aluseks LUTHERI KORAAL - Saksa protestantlik kirikulaul
lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia – 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. Šansoon – prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. Frottola – homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Villanella – laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto – tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...). 5. Renessansiajastu periodiseering. VARARENESSANSS (14. saj) KÕRGRENESSANSS (15. saj) HILISRENESSANSS (16. saj) 6. Kirjelda iga perioodi. VARARENESSANSS (14. saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaal kujunes lõplikult välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks žanriks sai motett.
ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika ). Caccia - 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. S ansoon prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. Frottola - homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Villanella - laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...). 5.Renessansiajastu periodiseering Vanarenessanss (14. saj) Kõrgrenessanss (15. saj) Hilisrenessanss (16. saj) 6.Kirjelda iga perioodi VARARENESSANSS (14. saj) sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaal kujunes lõplikult välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. Heliloomingus valitses
lavastaja/koreograafitöö oli huvitav; millises ajastus oli kunstnikutöö ja kas ka sellele vastav, kuidas oli kunstnik lahendanud teose visuaalse külje, kas meeldis või mitte ja miks. Kuigi teose sisu oli natuke muudetud ning kõne ja tegevus leebemalt edasi antud, siis toese enda mõtet - näidata inimeste igapäevaelu (labast, ülepaisutatud) draamat, siiski ära ei kaotatud. See, et lava kujundati võimalikult maagiliselt ning näitlejad riietati lohakalt, räpakalt, mõisaaegselt, talupoeglikult, oli ka hea, sest just nii oli ka teoses. Üldine kujundus ise oleks võib-olla pidanud isegi räpakam olema. Kuigi visuaalses pooles midagi väga rohket ei kasutanud, oli tehtud töö huvitav - on väga teistsugune ja omapärane ehitada terve visuaalne külg üles mingisugustest alustest. Kuna üldine ülesehitus oli lihtne, oli ka publikul lihtsam koondada tähelepanu tegevusele ning märgata huvitavaid detaile. Siiski oli ka üks häiriv aspekt - kui tegevus toimus saunas, siis sauna taga
· sõltuvusvahekord vaene andis end "kliendina" patrooni kaitse alla Patroon - andis maad & klient sõjaretked (mõlemad tõotasid ustavust) · Rahvakoosolekul avaldasid rikkad klientidega mõju · valdavalt talupojaühiskond, maa omajad kogukonna täisväärtuslik liige · maavara majandus- & isiku sõltumatus Jõukusastmelt 1)ratsanikud 2)relvastuses jalavägi 3)vabastatud · Vaesemate (proletaaride) ainus varandus nende lapsed · Roomas elati talupoeglikult karmi elu (põlluharimine ja sõdimine) kodumaa-armastus, traditsioonide ja riigivõimu austamine (võrreldav Sparta omaga) patriitsid ülemkiht Plebeid lihtrahvas Vabariigi periood (510 265) Rooma võimu ülemvõim Itaalia üle · Sõjavägi leegion (5000 meest) · Roomlased vallutavad Samniidid (Latiinide sugulased) sõjad Kreeka polistega Kreeka polised kutsuvad appi Pyrrhose (Epeirose kuningas) (Suurte kaotustega võit)
Pilastri eesmärk on kanda ja tugevdada müüri, kuid hilisemas arhitektuuris on sellel pigem kunstiline mõte, dekoreerides ja liigendades hoone fassaadi. Ehitati algselt Vana-Roomas, elementi kasutati eriti renessanss- ja klassitsistlikus stiilis. · Horisontaalsus Renessanssi ajal tekkis antiigi eeskujul horisontaalne liigendatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkasid rustikamotiiv ja ümarkaar. · Rustika rohmakalt (talupoeglikult) tahutud esipinnaga kantkividest e kvaadritest seinamüür. Saanud alguse antiikarhitektuuris, puhkes rustika kasutamine õitsele vararenessansis ja oli soositud ehitusvõte (peamiselt soklikorruste, nurkade ja portaalide kujunduses) kuni historitsismini. · Tsentraalperspektiiv lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga.
raamatukunsti silmapaistvaim saavutus. 1913-1917 valmisid Eesti Kunstiseltsi tellimusel esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused kavatsetavale "Kalevipoja" iluväljaandele ja 1919 ekspressionistliku kallakuga kolmikmaal "Kalmuneid" (sellega algab senisest jõulisem käsitlus). 1920. aastail ilmusid Raua loomingusse ekspressiivselt käsitletud mure-, valu- ja leinateema, pärast Pariisi-matka muutus ülekaaluks muinasteemaatika Üldis pidulik ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumenteelne käsitluslaad, ilmnev filosoofiline alltekst süvenes järgmisel aastatel. Parimini avaldub Raua suurejooneline laad "Kalevipoja" juubeliväljaandele loodud teoseis "Linnuse ehitamine" ja "Kalevipoja surm" (1935), temperamaalides "Kalev kosjas" (1933), "Ohver" (1935) ja "Pesu" (1937) ning Pedaspea ja Riguldi rannaküas valminud teosed (1938-1940). Viimaste peamine ainevald on loodus ja talupoeg, romantiline meeleolu põimub suursuguse rahu ja lihtsusega.
talumajakeste, villade j alosside vahe. Iga lapp aias on üles haritud, aga loomulikult pole seda nii palju, et oma veinitööstust pidada, marjad müüakse kokkuostjale või valmistatakse vein ühiselt veinikooperatiivis. Chasselas katab neli viiendikku veiniaedade pinnast. Veini kvaliteet ja omadused olenevad suuresti pinasest, sest mari on olemuselt üsna neutraalne. Leidub nii odavat keeratava korgiga lihtveini kui kalist kontsentreeritud Chasselas`d, on nii kerget ja mahlakat kui ka talupoeglikult maamaitselist. Punast veini tehakse ainult viiendiku jagu ja see on põhiliselt A:O:C: Salvagin: Pinot Noiri ja Gamay segu. Valais ( 5255 ha veiniaedu ). Viinamarjad kasvavad päris kõrgel ( Rhone`i org on siin 500-600 meetri kõrgusel merepinnast ), aga päike on intevsiivne ja puhub soe tuul, mis tagab head kasvutingimused. Kuulsas Visperetermineni veiniaias valmistatakse 1100 meetri kõrgusel solera meetodil nn liustikuveini- Vin Glacier`d. Piirkond on väga kuiv, viinapuid kastetakse.
vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüf.-lt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm). caccia 3-häälne polüfooniline laul, alumise rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti sansoon prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul frottola homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp villanella laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili balletto tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid (fal-lal-lal-laa) 11. Madalmaade muusikaajalooline taust 15. saj. (Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg) Renessansiajastu muusika areng on peamiselt seotud Madalmaadega. Seda võib tinglikult nimetada ka Madalmaade vokaalpolüfooniaks. Mõiste "Madalmaad" käesoleva teema kontekstis hõlmab tänase Belgia, Hollandi ja Põhja- Prantsusmaa. Nad kuuluusid kokku, sest 15.saj
" Samas kirjas leidub ka üks huvitav lause: "Ei ole praegu hääd tuju töötamiseks, ümbruses leidub liiga palju proosat." Vaatamata sellele, et teda ka edaspidi tihti ümbritses loomingut mittesoodustav "proosa", on ta eriti kahekümnendail aastail ja järgmise aastakümne esimesel poolel väga produktiivne. Kiiresti kasvab nüüd M. Saare soololaululooming. Sel alal annab ta rea huvitavaid ja väärtuslikke rahvalaulu töötlusi. Eriti ülemeeliku, talupoeglikult lopsaka kaasaelamise ja hooga väljendab ta ehtsalt rahvuslikku, lõbusat tujuküllust ringmängu- ja tantsulauludes. Ta ei muuda enamasti kuigi palju lihtsat rahvaviisi, seevastu aga 11 muutub ja areneb saade, rikastub faktuur kõlakoloriidi ja rütmi poolest, lisades oma tõusude ja mõõnadega järjest uut hoogu. Erakordse kunstilise väärtusega on Saare armastus- ja loodusluulele kirjutatud soololaulud
ka õukonnakontsertidel, polüf.-lt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm). caccia 3-häälne polüfooniline laul, alumise rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti sansoon prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul frottola homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp villanella laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili balletto tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid (fal-lal-lal-laa) 11. Madalmaade muusikaajalooline taust 15. saj. (Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg) Renessansiajastu muusika areng on peamiselt seotud Madalmaadega. Seda võib tinglikult nimetada ka Madalmaade vokaalpolüfooniaks. Mõiste "Madalmaad" käesoleva teema kontekstis hõlmab tänase Belgia, Hollandi ja Põhja-Prantsusmaa. 15.saj. moodustasid nad Burgundia hertsogiriigi tugeva kultuurilise terviku
· Motett- erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga · Madrigal- 14. sajandil 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Caccia- 3- häälne polüfooniline laul · Sansoon- prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul · Frottola- homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp · Villanella- laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili · Balletto- tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid VARARENESSANSS (14.saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaa Suurimad muusikakultuurikeskused olid Pariis ja Avignon. Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova, lad k ,,uus kunst", alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry.
19.saj lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus,armastus ja üksindus. 1938-1940 joonistas ta üldistusjõulisi, 11 lihtsaid ja kargeid rannakülavaateid. Kristjan Rauda tähtsaim loominguallikas oli eepos ,, Kalevipoeg". Esimesed Kalevipoja ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Kristjan Raua teostes pääses valitsema pidulik, ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumentaalne käsitluslaad, ilmnes filosoofiline alltekst. Erilise selgusega avaldub tema suurejooneline laad ,, Kalevipoja" juubeliväljaandele, mis ilmus 1935.aastal, loodud teostes ,, Linnuse ehitamine" ja ,, Kalevipoja surm" temperamaalides ,, Kalev kosjas" (1933 ) , ,,Ohver" ( 1935) 12 ja ,, Pesu" (1937 ) Kristjan Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi.
Koidula: hiljem Friedrich Kuhlbars: · ,,Wastse laulo ja kannel", meeskoorilaulude kogu ,,Wanemuine ehk Neljakordne Laulu-Lõng", ,,Kui Kungla rahvas", ,,Teele, teele, kurekesed". · Süvendab oma loominguga eestlaste mineviku pseudomütoloogilist pilti. Mihkel Veske: · ,,Laulud viisidega" (,,Kodumaa" ,,Kas tunned maad", ,,Ilus oled, isamaa" ,,Minge üles mägedele") · Priius- ja isamaalaulud. Kodukohalaulud saksa luule mõjuväljas, kuid talupoeglikult mõjuvad. Looduslaulud. Armastuslaulud. Ado Reinvald: · Kogumikud ,,Villandi laulik", ,,Öitsi Ööpik" · Süüdistas eestlaste orjastajaid, kurdab isamaa saatuse üle. Emakeel, kodukant. Jakob Liiv: · kogumikud ,,Viru kannel", ,,Leina-lilled". Lugulaulud ,,Kõrbelõvi", ,,Püha kuju", ,,Revolutsioon". · Kaine aja kaine luuletaja. Väga allegooriline, vormikindel, ,,eesti soneti isa". Jakob Tamm: · Luulekogu ,,Ärganud hääled".
" Samas kirjas leidub ka üks huvitav lause: "Ei ole praegu hääd tuju töötamiseks, ümbruses leidub liiga palju proosat." Vaatamata sellele, et teda ka edaspidi tihti ümbritses loomingut mittesoodustav "proosa", on ta eriti kahekümnendail aastail ja järgmise aastakümne esimesel poolel väga produktiivne. Kiiresti kasvab nüüd M. Saare soololaululooming. Sel alal annab ta rea huvitavaid ja väärtuslikke rahvalaulu töötlusi. Eriti ülemeeliku, talupoeglikult lopsaka kaasaelamise ja hooga väljendab ta ehtsalt rahvuslikku, lõbusat tujuküllust ringmängu- ja tantsulauludes. Ta ei muuda enamasti kuigi palju lihtsat rahvaviisi, seevastu aga muutub ja areneb saade, rikastub faktuur kõlakoloriidi ja rütmi poolest, lisades oma tõusude ja mõõnadega järjest uut hoogu. Erakordse kunstilise väärtusega on Saare armastus- ja loodusluulele kirjutatud soololaulud. Neis ta ei kasuta rahvaviise, küll aga rahvamuusikale väga lähedasi
Kõige jõukamad teenisid sõjaväes ratsanikena, keskmise jõukusega ja vaesemad roomlased aga erinevas relvastuses jalaväelastena. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Nende ainus varandus olid nende lapsed (proles), mistõttu neid hakati nimetama proletaarlasteks. Proletaarlaste õigused rahvakoosolekul olid piiratud, kuid nemadki kuulusid rooma kodanike hulka. Elu varases Roomas oli talupoeglikult karm ja tahumatu. Enamuse roomlaste peategevus oli põlluharimine ja sõdimine. See kujundas roomlaste maailmavaate ning kõlbluse, mille aluseks said kodumaa-armastus, riigivõimu ja traditsioonide austamine. Ka edaspidi lugesid roomlased kodanikuvoorusteks eeskätt vaprust, enesedistsipliini, jumalate ja esivanemate austamist, kohusetäitmist riigi ja perekonna ees. Roomlaste ranget kodanikumoraali saab võrrelda ainult Sparta omaga. Patriitsid ja plebeid
annaabi.ee 
