19. MÕISTED Käsu Hans - esimene Eesti luuletaja Johan von Michelson - esimene Eesti soost kindral Venemaal. Uusikaupungi rahuleping - 1721.a rahu, kus Rootsi loovutab Eesti- ja Liivimaa Vene riigile. Rootsi aja lõpp Eestis. Rosen´i deklaratsioon - oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Valgustusajastu - Ajajärk 18. sajandil Euroopas pietism - Oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Tallima Paap - Oli Eesti hernhuutlaste juhte 18. sajandil. Katariina II - (1763-1796) Tugevaimaid naisvalitsejaid ajaloos. (valgustatud monarh) Katariina II reformid - 1. Balti kübermängudes viiakse sisse asehalduskord, millega tekivad linna- ja maavalitsused. 2. Kehtestab baltikumis pearahamaksu. Maarahva kalendrid - Kalendrid sisaldasid rohkest näpunäiteid põllupidamise ja arstimise valdkonnast
Sageli peeti kogunemisi lageda taeva all. Suuremad kogudused ehitasid endile palvemajad. Kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal. Kümmekonna aastaga oli vennasteliikumisel Eestis üle 10 000 liikme. Paljud kirikuõpetajad suhtusid sellesse pooldavalt, kuna nii tuli rahvas religioonile lähemale. Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest.
August Hermann Francke · Halle ülikooli professor 1663-1723 · Vastutav pietismi jõudmise eest Baltimaadesse · Rõhus Martin Lutheri õpetustele ka · Õpetas Halles eestlastele pietismist jne Nikolaus Ludwig von Zinzendorf · Saksi krahv 1700-1760 · Propageeris hernhuutlaste liikumist · 36 külastas Riiga ja Tallinnat ning elavdas kohaliku vennastekoguduste liikumist · Propageeris ka valitsuse silmis hernuutlust Tallima Paap · Rõuge talupoeg 1707-1768 · Äärmuslik hernhuutlane · Nõudis seksuaalse läbikäimise lõpetamist ka abielurahva hulgas · Mõisnikule antud võim on kuradist, kõik peavad elama ühtselt · Ise ilma varanduseta ja soovitas ka teistel harrastada üksteise kulul elamist · Nõukogude kommunism kirjeldab antud isiku õpetusi kui kristliku kommunismi printsiipe
- Kõlbelisus, haridus HERNHUUTLUS - Pietism haritud teoloogide pärusmaa, pietistlikud ideed rahva sekka vennastekoguduse liikumistega ehk hernhuutlaste liikumise kaudu - Saksa rändkäsitööliste kaudu Eestisse 1730 - Propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust - Võideldi sellega, mis vanade kommete juurde tagasi kiskus - Tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel - Rõuge talupoeg Tallima Paap mõisniku võim on kuradist ja sellele ei tule alluda - Omaette kogudused, jutlustajad valiti ise, lageda taeva all, ka palvemajad RATSIONALISM - Suhtusid aasiva üleolekuga pietistide vagatsemisse - Eesmärgiks rahva harimine ja valgustamine - Jutlused pakkusid kasulikke teadmiseid ja tarku nõuandeid - Uudne ühiskonnakäsitlus kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust (pärisorjus) - Eisen von Schwarzenberg (Torma pastor)
mitmehäälne laul. Hernhuutlus andis tõuke kirjutama õppimiseks, sest liikmed pidasid kirjavahetust, nt Mango Hansu kirja panduna on säilinud laule ja jutlusi, Michael Ignatius tõlkis saksa keelest 1000 lk jutluseraamatu. Ka selles vennastekoguduses tekkis äärmuslikke rühmitusi, mis rääkisid, et kõik võrdsed, järelt mõisnike võim kuradist, inimesed peaksid olema kui vennad, elama ühise kogukonnana, jagama ühiselt vara. Ühe sellise grupi eesotsas oli Tallima Paap, tegutses Haanjas, tema salk hävitas rahvariideid, ehteid, üks liige olevat oma taluhoonel ukse eest ära põletanud, sest see oli ehitatud varastatud laudadest. Salgas tekkis idee, et elatakse vaheldumisi üksteise taludest, kui piisavalt tugevad ollakse, siis minnakse üle võtma mõisaid. See ei meeldinud muidugi mõisnikele ja 1743.a toonane Vene valitseja Jelizaveta keelustas vennastekoguduse liikumise. Need ei kadunud, tegutseti salaja, 1764.a lubati see uuesti. 18
Nad olid kas hukkunud või lahkunud Rootsi. Kiiremini taastusid kirikukogudused, sellest tulenevalt kogu 18. saj. kultuur Eestis oli kiriku ja usuga seotud: Suurt populaarsust omasid Saksamaalt siia jõudnud usulised liikumised – pietism ja hernhuutlus. (liikumine keelustatakse 1743) Nimetati neid vennastekogudusteks vagadusliikumine – märksõnadeks: usk, võrdsus, vendlus) Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Liikumise juhiks (nimetati ka prohvetiks) oli Tallima Paap Tagajärjed: töökus, ettevõtlikus, kuritegevuse kadu jt. Valgustus. 18.saj. oli Euroopas valgustussajand Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja feodaalsete normide vastu. Valgustus tähendas teaduse, absolutismivastast ja kirikuvastast hoiakut ja mõtteviisi 18.saj. Euroopas. Valgustuse mõjul tekkis Eestis ilmalik kirjandus ja ajakirjandus – masstiraažides hakati välja andma maarahvakalendreid (1.masstrükis Eestis)
Nad ei löönud ametlikult luterlusest lahku, kuid moodustasid omaette kogudusi. Esmalt asuti võitlusesse sellega, mis vanade kommete juurde tagasi kiskus. Hernhuutlaste mõjul võõrduti kõrtsidest, suurt rõhku pandi kõlblusele. Liikumine saavutas eriti suure kõlapinna Saaremaal. Kümmekonna aastaga oli liikumisel Eestis üle 10 000 liikme. Kasvas rahva eneseteadvus. Mitmes paigas hakati esitama ka sotsiaalseid nõudmisi. Eriti kurikuulus Rõuge talupoeg Tallima Paap. Vennastekoguduste väljumine kõrgema kontrolli alt viis selle keelustamiseni 1743. aastal. Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kreuzwald, Jakobson, Hurt, Reinman ja Tõnissonki olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Ratsionalism: Teoloogilise ratsionalismi rajajaks on saksa filosoof Christian Wolff.
Sageli peeti kogunemisi lageda taeva all. Suuremad kogudused ehitasid endile palvemajad. Kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal. Kümmekonna aastaga oli vennasteliikumisel Eestis üle 10 000 liikme. Paljud kirikuõpetajad suhtusid sellesse pooldavalt, kuna nii tuli rahvas religioonile lähemale. Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest
(valgustatud monarh) Katariina viib läbi mitmeid reforme: 1. Balti kubermangudes viiakse sisse asehalduskord, millega tekiva linna- ja maavalitsused 2. Kehtestab baltikumis pearahamaksu. Vaimuelu 18. saj. Eestis Põhjasõda oli suur tagasilöök Eesti kultuurile ja haridusele. Läbi 18. saj. Toimusid kultuurilised muutused vaid Vennastekogudusteks (vagadusliikumine usk, võrdsus, vendlus) Liikumise prohvet: Tallima Paap 1743. a. hernuutlased keelustatakse Tagajärjed: Kuritegevus kadus Kõrtsid jäid tühjaks Inimesed muutisid töökateks Tekkis ettevõtlikus Kirjasõnast trükiti kõige rohkem Maarahvakalendrit August Wilhelm Hupel(1737-1819) Selle aja viljakam kirjamees, uuris Eesti keelt ja rahvast Nimetab eestlasi jonnakaks ja töökaks rahvas. Pärisorjuse kaotamine Baltikumis
nimel töötama Mõjutas kogu rahvast – nende tegevuse läbi jõudis ristiusk inimestele lähedamale Võideldi vanade uskumuste, kommete, tavadega Levis kõlblam, karskem elulaad Põlu alla pandi ehted, värvikad rahvarõivad, rahvalaulud, -muusika ja -peod. Kõike seda peeti paganlikuks või patuse ilmaliku elu ilminguks. Tekkisid äärmused: nt Rõuge talupoeg Tallima Paap oli isehakanud prohvet, kes jutlustas, et mõisnike võim on kuradist, et inimesed on vennad ja peavad elama ühise kogukonnana ja vara jagades. 1743.a keelustas keisrinna Jelizaveta vennastekogudused, kuna nad väljusid kiriku ja aadli kontrolli alt Usuvahetusliikumine 1845.a Liivimaal: luteri usust vene õigeusku astumine levisid valekuuldused, et õigeusku minejad saavad hingemaa ja vabanevad orjusest
keele ja oskasid eestlastele õigesti läheneda. Selliste jutlustajate suhtes puudus talupojal umbusk, mida ta tundis kirikusaksa vastu, ning siin võib näha teatavat sarnasust omaaegsete jesuiitlike jutlustajate edukusega. Ka eestlaste hulgas kerkis esile usuliselt 8 andekaid isikuid, kes suutsid oma kuulajad viia ekstaasi, tundsid hästi Piiblit ja tõlgendasid seda lihtrahvale hinge mineval moel. Sellistest on tuntuim Haanjast pärit Tallima Paap ühes oma abilise Kusma Jaaniga. Tema jutlused muutusid peagi mõisat ja ametlikku kirikut kritiseerivaks, nii et Paabul oli tõsiseid sekeldusi kohtuvõimudega, kuid amnestia tõttu lahenesid need ilma suurema karistuseta. Niisuguste nähtuste ilmnemise pärast keelustas keisrinna Elizabeth (Jelizaveta Petrovna) 1743. aastal vennastekogudused. Keeld lõdvenes mõnevõrra 1764. aastal, kuid lõplikult kaotati see alles 1817 (Vahtre, 2000).
- võrdsus ja vendlus - koostöö inimeste vahel moodustusid talupoegade seas vennastekogudused, olid omad juhid, palvekoosolekud. Põlu alla sattusid rahvarõivad, regilaul. Hävitasid torupille, viiuleid, kandleid, ohvrikohtasid. Vargused vähenesid. Kirikuõpetajad suhtusid sellesse positiivselt, kuna see tõi rahva usule lähemale. Alge, mis õpetas inimesi koostööd tegema. Äärmuseks oli: Tallima Paap, tegutses Haanjas. Hakkas jutlustama, et mõisnike võim on kuradist kõik on vennad, vara tuleb jagada, ühiselt vara jagada. Ohtlik ühiskonna idee vennastekogukond ohtlikuks muutumas, 1743 keelustati tegevus. 1764 hakkasid salaja uuesti tegutsema, ühiskonda enam ei kritiseeritud. Pöörasid tähelepanu kirjutamisoskusele ja lugemisoskusele. Omavahel pidasid Järgmisena levis teoloogiline ratsionalism. Eestkätt kirikuõpetajate seas
rääkida. Kehtis samaväärsusnõue mis keelas vahe tegemise jõukuse või seisusejärgi. Mitmes paigas välju liikumine usulistes raamidest ning hakati esindama sotsaalseid nõudmisi. Sel põhjusel keelustas keisrinna Elisabet 1743 aastal vennastekoguduse liikuse, kuid see ei suutnud neid siiski hävitada. Rõuge talupeg Tallima Paap ütles, et mõisniku võimule ei tohi alluda, vaid inimesed peavad elama nagu õed ja vennad kus on ühte varandus ja tehakse ühiselt tööd, sammuti keelas ta abikaasade vahel seksuaalsuhted. Ratsionalism (18saj II pool) Ratsionalism oli pietsimi vastane rõhutades hoopis rahva harimist ja valgustamist. Ratsionalistid kritiseerisid ük sotsaalset korraldust, esmajoones Baltikumi pärisorjust.
annaabi.ee 
