KUULAMINE Aktiivn e Empaatilin Vaikne e Peegelda v Kuulamistõkked Võrdlemine Mõtete lugemine Vastuseks valmistumine Sõelumine Unelemine Nõuandmine Väitlemine Teema vahetamine Takkakiitmine "Ma hoolin sellest, mis sinuga juhtub, sinu elu ja läbielamised on mulle tähtsad." Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat 4. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 5. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 6. On empaatiline 7. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 8
10. Oma õiguse tagaajamine Oma õiguse tagaajamine tähendab, et kasutatakse kõiki vahendeid (tõe moonutamine, karjumine, ettekäänded, süüdistamine, varasemad eksimused), et õigus endale jääks. Sellisel puhul ei taluta kriitikat ja nõuandeid, ennast peetakse eksimatuks. 11. Teema vahetamine Jutt pööratakse uuele teemale siis, kui vana tekitab kas tüdimust või ebamugavust. Teine viis teemat vahetada on kõik naljaks pöörata. 12. Takkakiitmine ,,Just, just ... Täpselt nii... Ma tean, ma tean...Tõesti?" Eeltoodu näitab, et tahetakse partnerile meeldida. Ainus viis on kõigega nõus olla. Tegelikult kuulatakse vaid poole kõrvaga ja jutu sisusse ei süveneta. Mina suhtlejana Avatus/suletus ( milliste inimestega olen avatum, millistega suletum; millistel teemadel; kas annan tagasisidet ja kui palju) Suhtlemisstiil (agressiivne, alistuv, ennastkehtestav). Milline on Sulle kõige omasem? Too
*Siltide kleepimine- andnud kiirustades teisele hinnangu enne kui kuulamine on lõppenud *Nõu andmine- tuleb anda vähemalt 2-3 varianti, et sind ei saadaks hiljem süüdistada lahendusvariandi mitte töötamises. *Samastumine *Väitlemine- otsitakse seda, millega ei saa nõs olla. *Oma õiguse tagaajamine- et õigus endale jääks moonutatakse tõde, tuuakse ettekäändeid, süüdistatakse… *Teema vahetamine- see, mida inimene räägib pole oluline. *Takkakiitmine- soov partnerile meeldida Esmakohtumine 1. Enesetutvustus: nimi, tuju, jne 2. Kui midagi ei taha rääkida, vasta ausalt ja positiivse häälestusega, nii jätad endast parema mulje. Too esile enda head küljed, kuid ära kiitle! Ka nõrgad kohad võivad kasuks tulla, kasuta huumorit. 3. Ära keskendu ainult endale, lase teise rääkida sama palju, muidu paistad tüütu ja suure tähelepanu vajduseda. Kontrolli ennast! 4. Kas mul on kindel plaan enesetutvustuseks
olulisem kõrvust mööda ja vestluskaaslane tunneb end üksildasemana, kui enne, sest teda ei viitsinud ära kuulata. Väitlemine. Partner tunneb, et teda ei kuulata, sest alati on talle vastuväide varuks. Oma õiguse tagaajamine. Kasutatakse kõikvõimalikke vahendeid, et oma õigus säiliks. Teema vahetamine. Jutt pööratakse uuele teemale, kui tekib tüdimus. Teine võimalus on juttu mitte süveneda, keerates kõik naljaks. Takkakiitmine. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidetakse kõigele takka, tahtes teisele meeldida. (Weebley 2010) 3 4 EDUKAS KUULAMINE TÄHELEPANU: hoida püsivana suunata kõnelejale segavad tegurid viia miinimumi SÕNATU SUHTLEMINE: miimika pilkkontakt hääleintonatsioonid poosid ja zestid kaugus ruumis VAIKNE KUULAMINE: tähelepanelik vaikimine vähe küsimusi minimaalselt vastuseid PEEGELDAV KUULAMINE:
olulisem kõrvust mööda ja vestluskaaslane tunneb end üksildasemana, kui enne, sest teda ei viitsinud ära kuulata. Väitlemine. Partner tunneb, et teda ei kuulata, sest alati on talle vastuväide varuks. Oma õiguse tagaajamine. Kasutatakse kõikvõimalikke vahendeid, et oma õigus säiliks. Teema vahetamine. Jutt pööratakse uuele teemale, kui tekib tüdimus. Teine võimalus on juttu mitte süveneda, keerates kõik naljaks. Takkakiitmine. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidetakse kõigele takka, tahtes teisele meeldida. Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -7- Lisa: 1. Kontakti loomine: vajadusel võib julgustada ja toetada ,,ahah", ,,mhmh"... või kasutada nn ,,ukseavajaid": ,,Mind huvitab, mis täpselt sind paneb muretsema ", ,,Ma tahaksin sellest lähemalt kuulda". 2. Peegeldamine: ,,Ma sain sinust nii aru, et...", ,,Kas ma mõistsin õieti, et..."
Huviga kuulamise tulemusel võib inimene saada informatsiooni, mis on talle vajalik. Samas saab nii luua ka sidemeid ja tekitada teistes isikutes usaldust enda suhtes. Kuulamise juures võivad esineda kuulmistõkked, mida on kokku 12. 1. võrdlemine 2. mõtete lugemine 3. vastuseks valmistumine 4. sõelumine 5. sitlide kleepimine 6. unelemine 7. samastumine 8. nõuandmine 9. väitlemine 10. omaõiguse taga ajamine 11. teema vahetamine 12. takkakiitmine Neid tõkkeid on keeruline vältida, sest kui vabaned ühest tõkkest võib see asenduda teisega. Ilma tõketeta kuulamine nõuab harjutamist. Suhtlemisstiilid Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Suhtlemisstiilide erinevuste tunnetamine ja nende rakendamine käitumises on aluseks paindlikule suhtlemisele. Tuntud on H. W. Polsky poolt esitatud inimestevahelise suhtlemise stiili eristamine kahe tunnuse abil
kiitmine varjatud tagamõttega kamandamine käskimine ähvardamine katse kontrollida moraali lugemine õige/vale ülekuulamine küsimuste esitamine nõu andmine vihje teiste alahindamisele kõrvalepõikamine nt. teisele teemae liikumine argumenteerimine emotsioonide ignoreerimine rahustamine võib mõjuda vastupidiselt / võrdlemine mõtete lugemine vastuseks valmistumine sõelumine sildistamine unelemine samastumine nõuandmine väitlemine õigustamine teema vahetamine takkakiitmine vajalikud suhtlemisel: usaldamine selge ja täpne kommunikatsioon konfliktide konstruktiivne lahendamine erinevuste arvestamine endast teadlik olemine suunatus teistele kogemustest õppimine Mõjutamine ...oma mõju suurendamine teiste suhtes vajadused: vajadus motivatsioon kui pingeseisund eesmärgi saavutamise suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia a. füsioloogilised vajadused (toidu, joogi, seksuaal, ja unevajadus) b. turvalisuse vajadus (ohu vältimise vajadus) c
_iroonia, alandamine _allahindamine (komplimendile vastatakse rahulolematu porinaga:oh, see väike asi) 10) Oma õiguste tagaajamine *moonutatakse tõde *pistetakse karjuma *tuuakse ettekäändeid või süüdistusi *otsitakse välja varasemad eksimused *!!!Mulle peab jääma õigus, ma olen eksimatu!!! 11) Teema vahetamine *Teemat vahetatakse kuna vana tekitab tüdimust või ebamugavust *kõik pööratakse naljaks => vastatakse teravmeelsusega ning keeldutakse teemasse süvenemast 12) Takkakiitmine *eesmärk: teistele meeldida => väljapääs kõigega nõus olla (näiliselt tuge pakkuda) *just-just, ma tean.... *muidugi oled...jaaa, tõesti, ...täitsa lõpp... 3. Nimeta stressi füüsilisi süptomeid. (7) *Isu muutus *Astma *Käte ja jalgade või naha külmus *Peapööritus *Suukuivus *Higistamine *Näolihaste tuksed ja tõmblused, (tikid) *Sagedased külmetushaigused *Kõrgenenud või lämbuv hääl *Kiire väsimine ja pikaajaline väsimus *Migreen
Kuulamistõkked: 1) Võrdlemine. 2) Mõtete lugemine. 3) Vastuseks valmistumine. 4) Sõelumine - tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märkate, et vestluskaaslane on vihane või õnnetu, või kui tunnete ennast emotsionaalselt ohustatuna. 5) Siltide kleepimine. 6) Unelmine. 7) Samastumine - kõik, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. 8) Nõuandmine. 9) Väitlemine. 10) Oma õiguste tagaajamine. 11) Teema vahetamine. 12) Takkakiitmine. Vastuvaidlemise alaliigid: 1) Iroonia, alandamine. 2) Allahindamine. Võite avastada, et üht tõked vältides hakkate kasutama hoopis teist. Sammud tõhusa kuulamise suunas: 1) Aktiivne kuulamine. 2) Empaatiline kuulamine. 3) Avatud kuulamine. 4) Võrdlev kuulamine. 1 - Kuulamine - aktiivne protsess, mis nõuab teie osalust. Aktiivse kuulamise võimalused: 1) Ümbersõnastamine. 2) Selgitamine.
Mõtted kalduvad kõrvale, jääte mõtisklema oma elu üle ja vestluspartneri jutt läheb kõrvust mööda. - Nõuandmine vaid paar lauset partnerilt ja nõuanne on teil nagu varnast võtta. Paraku kipub teil ettepanekuid pildudes ja vestluskaaslast veendes kõige olulisem kõrvust mööda libisema. - Väitlemine see tõke paneb teid inimestega vaidlema ja jagelema. Partner tunneb, et teda ei kuulata, seist teil on alati vastuväide varuks. - Takkakiitmine ,,Just...just... täpselt nii... ma tean, ma tean..." Tahate olla kena inimene ja teistele meeldida. Ainus väljapääs on kõigega nõus olla. Võib-olla kuulate poole kõrvaga, kuid südamega te teise jutu juures ei ole. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidate kõigele takka. Erinevad käitumisviisid - Alistuv o väldib vastutust o väldib konflikte o ahvatleb ennast kaitsma
Kuulamistõkked: ● Võrdlemine- kumb on targem ● mõtete lugemine- usalduse puudumine; mida teine tglt mõtleb ja tunneb ● vastuseks valmistumine, ● samastumine- partneri jutuga samastutakse, hakataks oma kogemustest rääkima. ● väitlemine- jälle hakkab pihta, mida ma sulle rääkinud olen... ● õigustamine ● teema vahetamine ● takkakiitmine ● unelemine ● sõelumine PSEUDOKUULAMINE- KUULAB AGA EI KUULE!!! Suhtlemine- protsess, mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest Suhe- kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutataud tulevikuootuste poolt. -afektiivne -kognitiive -käitumuslik komponent
tsoon, Sotsiaalne tsoon, Avalik tsoon 26. Mis on parakeel? Parakeel on midagi lisaks keelele. 27. Mis on pseudokuulamine? Pseudokuulamine on selline nähtus, kus inimene näib teist inimest kuulavat, aga tegelt ta ei kuula eriti teda. Teeb seda, et endale kasulõigata. 28. Mis on kuulamistõkked? Võrdlemine, Mõtete lugemine, Vastuseks valmistumine, Sõelumine, Siltide kleepimine, Unelemine, Samastumine, Nõuandmine, Väitlemine, Oma õiguse tagaajamine, Teema vahetamine, Takkakiitmine. 29. Mis on empaatiline kuulamine? Kuulab ja aktsepteerib ilma hinnanguid andmata. 30. Mis on lähisuhete aluseks? Positiivsus, avatus, kindlusetunne, suhete võrk, kohustuste jagamine on inimsuhete alusteks. 31. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? 32. Milline on inimsuhete dialektika? näeb inimsuhteid vasturääkivate ja vastandlike impulsside jadana, mis loovad pinget inimeste vahel. 33. Mis on konflikt? Konflikt on selgelt väljendunud vastasseis. 34
järgmise märkuse ettevalmistamiseks kuulad poole kõrvaga, et ka sind pärast är kuulataks kuulad, et leida teise nõrku kohti kontrollid, kuidas inimesed reageerivad kuulad poole kõrvaga, et olla kena inimene kuulad poole kõrvaga, et ignoreerimisega teist mitte solvate 36. Mis on kuulamistõkked? Võrdlemine Mõtete lugemine Vastuseks valmistumine Sõelumine Siltide kleepimine Unelemine Samastumine Nõuandmine Väitlemine Oma õiguse tagaajamine Teema vahetamine Takkakiitmine 37. Mis on empaatiline kuulamine?kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine 38. Kuidas kuulata efektiivselt?* pöörata tähelepanu*- mõelda rääkijaga kaasa* vältida müra 39. Mis on lähisuhete aluseks?* turvalisus* usaldus 40. Mis on usaldus? Kuidas see tekib?Uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba.Tekib kogemuste ja üksteisetundmise põhjal 41. Milline on inimsuhete dialektika
annaabi.ee 
