sõltub lennukiirusest järgnevalt paigalseisus tõmme maksimaalne, kiiruse kasvades tõmbe lineaarne vähenemine, tõmme 0 kiirusel kus propelleri geomeetriline samm on võrdne tegeliku sammuga. 7.A Püsisammuga propelleri kasutegur sõltub kiirusest järgnevalt kasutegur maksimaalne paigalseisus, kiiruse kasvades kasuteguri vähenemine, kasutegur 0 kiirusel kus tõmme võrdub nulliga 8.A Püssammuga propelleri puhul lennukiiruse kasvades propelleri tõmme väheneb ja väheneb ka propelleri takistusmoment 9.E Propelleri töötamisel reeversreziimis on võrreldes horlennu reziimiga propelleri elemendi tõmme vastupidine ja takistus samapidine 10.B Propelleri pöörlemiskiiruse kasvades propelleri kasutegur väheneb, sest alates propelleri teatud pöörlemiskiirusest yletab mõnel elemendil õhuvoolui kiirus helikiiruse. 11.E Millal on takistusmoment vastupidine võrreldes horlennu reziimiga tuuleveski reziimis 12.D Mingi sammuga propelleri labade seadenurga muutmisel tekib
Jm − mootori inertsmoment, kg∙m2 i − ülekandearv mootorilt töömasinale kp − tegur, mis arvestab rattaäärikute ja –pukside takistust, 𝑘𝑝 = 2,75 M − leitav moment, N∙m Mekv − ekvivalentne moment, N∙m Mi − momendi väärtus i-ndas lõigus, N∙m Mmax − mootori võllile taandatud töömasina maksimaalne moment, N∙m Mpv − mehhanismi paigaltvõtumoment, N∙m Mtn − töömasina takistusmoment nimipöörlemissagedusel, N∙m Mts − töömasina staatiline takistusmoment, N∙m m − koorma mass, kg m0 − rippvagoneti mass koormata, kg mk − sirgliikuva detaili mass, kg (mk = 480 kg) mn − mootori mass, kg mr − hammasratta mass, kg n − töömasina pöörlemissagedus, s-1 ni − detaili pöörlemissagedus, s-1 nm − elektrimootori pöörlemissagedus, s-1 nn − nimipöörlemissagedus, s-1
sammuga 4. Propelleri töötamisel reeversreziimis on võrreldes horisontaallennu reziiminga a) propelleri elemendi tõmme ja takistus vastupidised b) propelleri elemendi tõmme samasuunaline, takistus vastupidine c) propelleri elemendi tõmme ja takistus samasuunalised kuid palju väiksemad d) propelleri elemendi tõmme vastupidine, takistus võrdub nulliga e) propelleri elemendi tõmme vastupidine, takistus samapidie 5. Millal on takistusmoment vastupidine võrreldes horisontaallennu reziimiga a) reeversi ja tuuleveski reziimis b) autorotatsiooni ja tuuleveskireziimis c) reeversi, autorotatsiooni ja tuuleveskireziimis d) nullise tõmbe, reeversi ja tuuleveskireziimis e) tuuleveskireziimis 6. Mingi sammuga propelleri labade seadenurga muutmisel a) muutub propelleri geomeetriline samm b) muutub propelleri tegelik samm c) muutuvad nii geomeetriline kui ka tegelik samm
TUNNUSJOONED * Töömasina mehaaniliseks tunnusjooneks nimetatakse tema takistusmomendi sõltuvust ajamivõlli nurkkiirusest (pöörlemissagedusest). Mt = f(), Mt = f(n). * On nelja liiki mehaanilisi töömasina tunnusjooni: 1) M t = M tn = const . Siia kuuluvad: tõstemasina, vintsid jne Sellesse rühma võib arvata kõik töömasinad, millel on ülekaalus hõõrdetakistus, sest see ei sõltu oluliselt nurkkiirusest. 2) Töömasina takistusmoment kasvab lineaarselt nurkkiirusega. Sellise tunnusjoonega on võõrergutusgeneraator, kui ta toidab püsiva takistusega tarbijat 3) Ventilaatortunnusjoon. Sellist tunnusjoont omavad tsentrifugaalpumbad, separaatorid, peksutrumlid, sõukruvid ja ventilaatorid. 4) Takistusmoment muutub pöördvõrdeliselt nurkkiirusega. Selline tunnusjoon on metallilõikepinkidel, viljapeaelevaatoril. * Töömasina võimsuse sõltuvus nurkkiirusest:
Nii on 10 kW alalisvoolumasina kasutegur 83-87% 100kW 88-93% 23. Töömasinate mehaanilised tunnusjooned. Töömasina mehaaniliseks tunnusjooneks nimetatakse tema takistusmomendi sõltuvust ajamivõlli nurkkiirusest (pöörlemissagedusest). Mt = f(), Mt = f(n). Üldkujul võib tunnusjoone avaldada analüütilise valemiga x Mt ( M0 + Mn - M 0 ) n Kus Mt on töömasina takistusmoment nurkkiirusel , N.m, M0 töömasina takistusmoment nurkkiirusel =0, N.m, Mtn töömasina takistusmoment niminurkkiirusel, N.m, x astmenäitaja, mis iseloomustab takistusmomendi sõltuvust nurkkiirusest, n niminurkkiirus, rad/s. Andes astmenäitajale x mitmesuguseid väärtusi, saame nelja liiki töömasinaid, mille tunnusjooned on järgmised Kui x = 0, siis töömasina takistusmoment ei sõltu nurkkiirusest,
suhtes lubatava koormuse mõjudes (Joon. 10.8)! Materjal: Teras [] = 80 MPa; G = 70 GPa. Tegelik konstruktsioon Arvutusskeem ja sisejõu epüür Vedav ratas MA MC MB Takistusmoment 500 1000 0.25M A B 0.75M C Takistusmoment Vedav
-5 -6,2 -10 -200 0 200 200 600 Joonis 6.3. Alalisvoolu-rööpergutusmootori mehaanilised tunnusjooned koormuse tõstmisel ning langetamisel rekuperatiiv- ja vastulülituspidurduses Ülesanne 6.4 Arvutada rööpergutusmootori 2H132M käivitustakistid analüütilisel ja graafilisel meetodil, kui töömasina takistusmoment on Mt = 0,75Mn. Käivitusastmeid on 3. Pn = 2,4 kW, Un = 220 V, nn = 1600 min-1, n = 0,77. 1600 nn = = 26,67 s-1. 60 Analüütiline meetod. Võtame ankruvoolu võrdseks mootori nimivooluga, kuna ülesandes puuduvad andmed ergutusmähise kohta. Pn 2400 I an = , I an = = 14,17 A.
kontaktpind. Kehade pind peab olema sile; keha peab olema tugev, et ei tekiks def; mehaaniliste omaduste muutumine. Ideaalsel juhul on kehade kokkupuutepinnaks ainult punkt (või sirge). Veerdehõõrde Väikeste pingete (C-P) korral on suhe pinge ja deformatsiooni vahel sirgjooneline. Ainult takistusmoment Mhmax <= Fn, kus on veerehõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui selles piirkonnas kehtib Hooke´i seadus. Siiani on deformatsioon elastne. F<=Fn*/r, kus r on silindri raadius. Alates Pst algab proovikeha peaaegu konstantsel pindel kiiresti pikenema ehk ilmneb keha voolamine.
Paagutatud materialid (metall- ja mineraalkeraamika) Klaaskiudsarrusega polümeerid 16. Veeremise takistus. Veerehõõrdumine avaldub takistuses, mis tekib kehade libisemata veeremisel. Materjalide def tõttu ei teki kehade vahel mitte joon kontakt, vaid kitsa ristküliku kujuline kontaktpind. Kehade pind peab olema sile; keha peab olema tugev, et ei tekiks def; Ideaalsel juhul on kehade kokkupuutepinnaks ainult punkt (või sirge). Veerdehõõrde takistusmoment M hmax <= δFn, kus δ on veerehõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui F<=F n*δ/r, kus r on silindri raadius. Et keha täiesti vabalt veereda saaks, ei tohi selle ees olla mingisuguseid tõrkeid (nt mustuskehad). Ideaalsel juhul on veereva keha ja pinna kokkupuude ainult punkt (või sirge), et minimaliseerida kehade vahel tekkivat takistust. Veerev keha ega pind, millel see veereb ei tohi deformeeruda, kuna see takistab liikuvat keha.
mootorid. Seetõttu eelistatakse 6.Võimsused vahelduvvooluringis Vahelduvvoolu võimsus on samuti ajaliselt muutuv suurus_ lühirootoriga as.mootoreid kõikjal, kus võimalik. *Faasirootoriga as.mootoreid tuleb kasutada neil juhtudel, hetkvõimsus p= UI cos-Uicos(2wt+/-) Keskimine võimsus perioodi kohta ehk nn aktiivvõimsus p=UIcos, kui: 1) töömasina takistusmoment käivitusel on suurem mootori käivitusmomendist, kuid väheneb pöörlemiskiiruse suurenemisel; 2) tuleb piirata käivitusvoolu toitevõrgus ja lühisrootoriga as.mootori näivvõimsuseks nim suurustUJ=S võimsustegur cos Reaktiivvõimsus Q=S=sin; võimsus kolmnurk S=
paiknevat hõõrsidurit ja teistsuguse ehitusega ristmik. Mõlemad sidurid koosnevad vedavatest (7, Joonis 52) ja veetavatest (6) ketastest. Kettad 7 on ühenduses karbiga 3 ja kettad 6 võllidega 1. Kui diferentsiaal töötab, tekitavad koonushammasrattad telgjõu, mis surub kettad 7 ja 6 kokku. Sellisel juhul kannavad pöördemomenti edasi nii satelliidid kui sidurid ja diferentsiaal on osaliselt blokeeritud. Mida suurem on veorataste takistusmoment, seda suurem on peaülekande pöördemoment. Järelikult on ka sidurite kettad tugevamini kokku surutud ja blokeerimine suurem. Auto pööramisel pöörleb aeglasemalt see võll, mis on ühenduses seesmise, pöördekeskmepoolse rattaga. Et takistus suureneb, hakkavad kettad libisema ja diferentsiaal vabaneb. Veoautodel on veosildade vahel telgedevahelised diferentsiaalid. SCANIA- autode telgedevaheline diferentsiaal asub keskmise silla karteris. Ta on planetaarülekanne ja blokeeritav
sümmeetriliselt paiknevat hõõrdsidurit ja teistsuguse ehitusega ristmik. Mõlemad sidurid koosnevad vedavatest (7, Joonis 52) ja veetavatest (6) ketastest. Kettad 7 on ühenduses karbiga 3 ja kettad 6 võllidega 1. Kui diferentsiaal töötab, tekitavad koonushammasrattad telgjõu, mis surub kettad 7 ja 6 kokku. Sellisel juhul kannavad pöördemomenti edasi nii satelliidid kui sidurid ja diferentsiaal on osaliselt blokeeritud. Mida suurem on veorataste takistusmoment, seda suurem on peaülekande pöördemoment. Järelikult on ka sidurite kettad tugevamini kokku surutud ja blokeerumine suurem. 51 Auto pööramisel pöörleb aeglasemalt see võll, mis on ühenduses seesmise, pöördekeskmepoolse rattaga. Et takistus suureneb, hakkavad kettad libisema ja diferentsiaal vabaneb. Veoautodel on veosildade vahel telgedevahelised diferentsiaalid. SCANIA-autode
sümmeetriliselt paiknevat hõõrdsidurit ja teistsuguse ehitusega ristmik. Mõlemad sidurid koosnevad vedavatest ja veetavatest ketastest. Ühed kettad on ühenduses karbiga ja teised võllidega. Kui diferentsiaal töötab, tekitavad koonushammasrattad telgjõu, mis surub mõlemad kettad. Sellisel juhul kannavad pöördemomenti edasi nii satelliidid kui sidurid ja diferentsiaal on osaliselt blokeeritud. Mida suurem on veorataste takistusmoment, seda suurem on peaülekande pöördemoment. Järelikult on ka sidurite kettad tugevamini kokku surutud ja blokeerumine suurem. Traktori pööramisel pöörleb aeglasemalt see võll, mis on ühenduses seesmise, pöördekeskmepoolse rattaga. Et takistus suureneb, hakkavad kettad libisema ja diferentsiaal vabaneb. 35. Diferentsiaali lukustamine, suurhõõrdediferentsiaalid (hõõrdketastega, nukk- ja tigudiferentsiaal). 36. Lõppülekanded (rattareduktorid). (1) lk. 305.
b) lähtudes seosest r = r (r ) , on d µ ri = r r = µ yi tgi , ... 3.15 d r µ kus yi - vända pöördenurgale ri vastava graafiku punkti ordinaat, i - sama punkti puutuja tõusunurk. Kui redutseeritud motoorne moment sõltub redutseerimislüli nurkkiirusest (Trm = Trm (r )) ja redutseeritud takistusmoment sõltub redutseerimislüli nurkpaigutusest (Tr = Tr ( r )) samuti nagu redutseeritud inertsmomentki I r = I r (r ) , t t esitame võrrandi 3.11 kujul I r r2 I ro ro2 Tr ( r ) d - Tr ( )d = 2 - 2 . m t ... a o o
3.1. a). Vajalik hõõrdejõud Fh KF , kus K – haardetegur. Kuna hõõrdejõud avaldub kontaktpindala AC d l , normaalsurve p ja hõõrdeteguri f kaudu, siis minimaalne vajaliku hõõrdejõu tagatav surve on KF p . d l f 2) Pöördemomendiga koormatud liide (Sele 13.3.1. b). d d Vajalik takistusmoment M h KM . Kuna M h Fh d l p f , siis 2 2 2 KM p . d 2 l f 3) Telgjõuga- ja pöördemomendiga koormatud liide (Sele 13.3.1. c). 2M
Ehitusliku kiiruse käigukatsetustel peab laev saavutama peamasina ge = ge(Ne), ge = ge(Me), ge = ge(pe). pööretel n = nnim (100% ), arendades effektiivvõimsust Samale graafikule võivad olla kantud ka muud mootori tööd Laeva ühtlasel liikumisel loetakse sõukruvi takistusmoment Ne =( 85 - 90 %) )Ne max , kus Ne max = Ne nim., või katsetakse otseülekande korral võrdseks mootori poolt arendatava iseloomustavad parameetrid (Ne , pe , Ni , Me, Pz, ge ,gi, meh., , peamasinat vastavalt tellija ja ehitajaga kokkulepitud võimsusel, mis
annaabi.ee 
