Heajätkuvuse printsiip pole võimalik, et kaks ruutu saavad kokku niimoodi, et nad oleksid ühtekuuluvad. 3. Millised on kujutiste tajumise töötlusmehhanismid? Kuidas on kontekst seotud ,,ülalt-alla" töötlusega ning mis võib juhtuda, kui konteksti mõju on liiga tugev? Kriteerium, mille põhjal nimetatud suundi eristatakse, tuleneb tajupildi tekkimiseks vajaliku info töötlemise erinevatest teooriatest. Nn alt-üles info töötlusteooria järgi (bottom-up processing) moodustub tajupilt ainult sensoorse info analüüsist vastupidiselt info ülalt-alla töötlusteooriale (top-down processing), kus tajupilt moodustub sensoorse informatsiooni mõtestamises lähtudes kogemuses olevast. Tooge igapäevaelust näiteid, mille puhul võiks toimuda a) paralleelne töötlus, b) seriaalne ehk järjestikune töötlus. Paralleelne üks erinev täht teiste ühesuguste tähtede seast. Leiame erineva tähe ruttu üles. üks erinevus.
Minapilt kujundab selle, millisel määral luban ma enda ellu interaktsiooni ning teatud mõttes riskin saada infot või mõjutusi, mis võivad ümberkujundada minu senise minapildi, muuta minu arusaamu. Kuidas siis aga kujunevad inimeste arusaamad suhetest ja teistest isikutest? Selle alla käivad suhtlemisprotsessi kolm laiahaardelist komponenti: tajumine, kommunikatsioon ning mõjutamine. Tajumise kui tunnetusprotsessi kaudu kujuneb inimesele terviklik tajupilt ning just see on baasiks sellele kuidas ta teist inimest edaspidi näeb ja temasse suhtub. On ilmselge, et see on tugevalt subjektiivne ning samuti sõltub see inimese varasematest kogemustest. Näiteks kui naise ette ilmub atraktiivne härrasmees luues ka huvitava vestluse siis on tõenäoline, et naine suhtub mehesse meeldivalt. Kui naisel on aga näiteks purunenud suhe sarnase härrasmehega, võib ta saadud tähelepanu aga ohtlikuks pidada ning tugeva, pigem negatiivse
segajatest suhteliselt sõltumatud · Keerukamate objektide mudeliks on silindritest ehitatud hierarhilised moodulid · Mudeli loomisel liigub tajusüsteem üldiselt üksiku suunas, vajadus "alasilindrite" järgi tuvastatakse lohkude abil · · Objektide kolmemõõtmelised pertseptiivsed komponendid e. geomeetrilised primitiivid e. ikoonid - geoonid mälus on neiks taju kaasasündinud (?) osadeks, millest tajupilt kokku pannakse · Geoonidel on unikaalsed 2D omadused (non-accidental properties), mis on püsivad vaatest sõltumata: ühtlane kumerus, ühtlane sirge, paralleelsus, nurk, sümmeetria Milliseid kahemõõtmelise stiimuli omadusi nimetatakse unikaalseteks (non-accidental property)? ühtlane kumerus, ühtlane sirge, paralleelsus, nurk, sümmeetria Kuidas võimaldav invariantsus saavutada tajulise koordinaatteljestiku roteerimine? Objekti identifitseerimine
Biheivioristliku käitumise, sh suhtlemisstiili püsimine selgitatav läbi tagajärgede. Tasud kinnitatud käitumise esinemise tõenäosust tulevikus (õnnestunud kehtestamine peale suhtlemisalast koolitust motiveerib kordma), karistused (häbi tundmine ebaõnnestunud kehtestamise katse järel vähendab motivatsiooni). Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete ja kognitiivsete reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mõjutab seda, millised tunded
Biheivioristliku käitumise, sh suhtlemisstiili püsimine selgitatav läbi tagajärgede. Tasud kinnitatud käitumise esinemise tõenäosust tulevikus (õnnestunud kehtestamine peale suhtlemisalast koolitust motiveerib kordma), karistused (häbi tundmine ebaõnnestunud kehtestamise katse järel vähendab motivatsiooni). Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete ja kognitiivsete reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mõjutab seda, millised
*) Millegi saavutamiseks tuleb koheselt tegutseda ei tohi mõelda, et ma homme teen seda, sest see on vaid enesepettus. Asju saab reaalses elus muuta vaid konkreetses hetkes. Kui inimene tugineb väga palju oma mälestustele ja hetke kontakt jääb kehvemaks, tekivad taju vead ja eksimise võimalus suureneb. Taju * Taju on psüühiline protsess mille käigus meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik tajupilt või tajukujund. Meeleorganitelt mõjuvad vahetult mingid objektid või nähtused (ehk ettekujutamine ega mälestused ei lähe arvesse). -) See tajukujund, mis inimesel tekib ei ole mitte kunagi reaalsuse täpne koopia, vaid ta on üks tõlgendus reaalsusest see on subjektiivne ja sõltub inimesest, kes selle tekitab. *) Pole midagi üllatavat kui kaks inimest märkavad erinevaid asju, sest nad keskenduvad erinevatele asjadele.
alternatiivne suhe ei vasta ootustele, on vähem hüvesid pakkuv kui olemasolev - Tehtud investeeringud suurendavad pühendumist suhtele Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine (Krips, 2003; Argyle, 1994; McQuail, Windhal, 1993; Panici, Thomas-Maddox, 2000, Cialdini, 2001) Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete ja kognitiivsete reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mõjutab seda, millised tunded temaga
ühendatud teooria (synthesis theory), mille üheks peamiseks esindajaks on Neisser, U., (näit. Neisser, 1976); algoritmiline teooria (computational theory), mille üheks peamiseks esindajaks on Marr, D., (näit. Marr, 1982). Kriteerium, mille põhjal nimetatud suundi eristatakse, tuleneb tajupildi tekkimiseks vajaliku info töötlemise erinevatest teooriatest. Nn alt-üles info töötlusteooria järgi (bottom-up processing) moodustub tajupilt ainult sensoorse info analüüsist vastupidiselt info ülalt-alla töötlusteooriale (top-down processing), kus tajupilt moodustub sensoorse informatsiooni mõtestamises lähtudes kogemuses olevast. Taju protsess Sensoorse stiimuli vastuvõtt- Tulevad erinevad stiimulid Valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest)- Siin on tähelepanu rohkem suunatud. Tajuline töötlus- Pannakse kokku tervik.
minevikule ja tulevikule. Neuroos - inimene kannatab enda mõtete ja fantaasiate all. Haiglane neuroos - kui kujutatakse ette, mis oleks võinud juhtuda, kuigi olukord on juba möödas. 10. Taju. Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Ülesanne on meeleorganite poolt saadud info põhjal luua terviklik tajupilt. Taju pilt luuakse vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Taju ei ole reaalse maailma kujund. Taju on üks võimalikke tõlgendusviise maailmast, ta pole kunagi täpne, võib olla ka moonutatud, näiteks isikutaju korral eksitakse kõige rohkem, kuna inimene on keerulisim tajuobjekt. Taju eesmärk on tajukujundite loomine. Võrkkestal tekib kahemõõtmeline kujutis, kuid silmad on üksteisest natuke eemal ja keha nihkub ja tekib kolmemõõtmelisus (diasparaatsus)
Taldrikud ja pokaalid (kollane ja punane = söömis- ja joomistoon) Põrand käimisvarjund Raamaturiiul lugemistoon Seinal tõkkevarjund Lambil valgustoon Koera omailm Söömisvarjund, istumisvarjund jne Kõigel muul on tõkkevarjund Pöördtoolil ei ole selle sileduse tõttu koera jaoks istumistooni Tähenduse tekitamine/tekkimine Eesmärk ja /loodus/plaan. Eesmärgipärane tegutsemine ainult kõrgematel imetajatel. Tajupilt ja mõjupilt. Kana ja tibu. Tajupiltide äravahetamine eriti sage lindude puhul. Amsterdami loomaaias isahüüp ja direktor. Hakid ja ujumispüksid Tähendus sõltuvalt subjekti seisundist (meeleolust) - kaitsetoon, eluasemetoon, söömistoon (vähk ja meriroos), koer ja istetoon, neeger (redeli tajupilt täieneb omasoorituse mõjupildiga). Me oleme kõikide oma omailma objektidega läbiviidavate soorituste jaoks töötanud välja mingi mõjupildi.
õpetajat on imelik näha kaubamajas või ööklubis - VASTASTIKUSUS (nt Mori, Chaiken, Pliner, 1987) Samal ajal kui teisi tajume, siis tegeleme endast mulje jätmisega ning samal ajal ka teised inimesed analüüsivad mind ning üritavad endast muljet jätta ja me kõik teame seda. - TUTVUSE PIKKUS (ja intensiivsus) – teise inimese tajumise täpsus tõuseb tutvuse pikkusega (Funder, Colvin, 1989; Paulhus, Bruce, 1992). Mida paremini inimest tunneme, seda täpsemaks muutub tajupilt temast. Seda vähem kasutame olemasolevaid etalone hinnangu andmiseks. Inimesed reguleerivad oma muljet vastavalt sellele, kellega nad koos on. Nt. naised söövad vähem, kui on koos enda jaoks atraktiivse noormehega. Millel baseerub isikutaju? - Fritz Heider (1958) – inimeste loomupärane püüe tähenduste ja põhjuste mõistmise poole. Me tahame saada aru, mõista teist inimest - Kelley – põhjuste omistamisel otsime me kolme tüüpi infot
probleemilahendus varjatus ei saa mõtteid aju tasandil vaadata, aga saame uurida põhjuseid, mõne mõtte esile tulemiseks elementidega manipuleerimine Iseloomustab: *teadlikkus jätame mõne mure oma ajju pärastiseks *suunatus konkreetse eesmärgi saavutamisele, ülesande lahendamisele *kasutatavate teadmiste hulk kui suured on meie teadmised valdkonnas Elemendid: representa tsioon: analoogia konkreetne kujund, tajupilt sümbol sõna kuulmisel tuleb pilt silme ette kujundid: Sir Francis Galton uuris kujundeid ja nende kasutamist mõtlemise juures. Introspektsiooni kasutades. Sümboline esitus: Mõisted: konkreetsed/abstraktsed skeemid kogunenud mõistetest stsenaarium koosneb skeemidest Probleemilahendus: algsituatsioon ? eesmärk, lõppsituatsioon James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemustega
probleemilahendus varjatus – ei saa mõtteid aju tasandil vaadata, aga saame uurida põhjuseid, mõne mõtte esile tulemiseks elementidega manipuleerimine Iseloomustab: *teadlikkus – jätame mõne mure oma ajju pärastiseks *suunatus – konkreetse eesmärgi saavutamisele, ülesande lahendamisele *kasutatavate teadmiste hulk – kui suured on meie teadmised valdkonnas Elemendid: representa tsioon: analoogia – konkreetne kujund, tajupilt sümbol – sõna kuulmisel tuleb pilt silme ette kujundid: Sir Francis Galton – uuris kujundeid ja nende kasutamist mõtlemise juures. Introspektsiooni kasutades. Sümboline esitus: Mõisted: konkreetsed/abstraktsed skeemid – kogunenud mõistetest stsenaarium – koosneb skeemidest Probleemilahendus: algsituatsioon → ? → eesmärk, lõppsituatsioon James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemustega
Sellisena on taju kõige olulisema operatiivselt saabuva informatsiooni töötlemise protsess. Tajule on ühelt poolt iseloomulik modaalsus (meeleelundite järgi) ja teiselt sünteesitus kõigi meelte koostöö tulemusena. Analüüsi lihtsustamiseks vaadeldakse eri modaalsustes kujunevaid tajusid eraldi - nägemistaju, kuulmistaju, kompimistaju, haistmistaju, maitsmistaju, orientatsioonitaju jne. Taju on eelkõige meid ümbritseva tervikliku maailma terviklik tunnetus. Kõige terviklikum tajupilt kujuneb taju eri modaalsuste sünteesina. Taju"pildil" on mitmed üldised seaduspärasused. Peamisteks neist on terviklikkus, mõtestatus, põhinemine subjektiivsetel hüpoteesidel (apertseptsioon) ja konstantsus. Taju- uuringud on tugevasti hälvitatud nägemistaju suunas ja kõik teised taju modaalsused on tunduvalt nõrgemini läbi uuritud. Ka enamus taju seaduspärasusi on tuletatud nägemisest. 2. Taju omadused 2.1. Taju konstantsus
annaabi.ee 
